lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-32-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 30.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-32-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 563 lg 6Määruse teatavakstegeminePKS § 143 lg 1, 2, 3TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute ülePKS § 123 lg 1, 2PKS § 116 lg 1TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 480 lg 1Määruse muutmine ja tühistamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-23-12882/81Viru Maakohus Narva kohtumaja19.01.20262-22-14949/121Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.07.20252-24-3238/72Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.20252-23-17181/107Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.06.20253-20-503/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.11.20202-11-42519/23Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.03.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-32-11 Tartu, 30. mai 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaa Luik K. P avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-44813 K. P määruskaebus Avaldaja K. P (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik P. P (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik K. P (isikukood xxxxxxxxxxx) Tallinna linn 18. aprill 2011. a, kirjalik menetlu

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-44813 ja Harju Maakohtu 20. septembri 2010. a määrus samas tsiviilasjas.
2.Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada K. P-le määruskaebuselt 17. novembril 2010 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (s.o 400 (nelisada) krooni).
TsMS § 550 lg 3Hagita perekonnaasjad
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
3-2-1-6-12
Riigikohus
14.03.2012

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus korraldas 17. novembri 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-41000 P. P (puudutatud isik) suhtlemisõiguse oma tütre K. P-ga (laps). Tallinna Ringkonnakohus muutis 12. mai 2010. a määrusega maakohtu määrust. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrusega, millega Riigikohus jättis avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
2.Puudutatud isik esitas 17. augustil 2010 tsiviilasjas nr 2-09-41000 avalduse lepitusmenetluse alustamiseks, lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmise tagamiseks ja sunnivahendite kohaldamiseks. Avalduse kohaselt takistab lapse ema K. P (avaldaja) jätkuvalt isal lapsega suhtlemist, rikkudes sellega ringkonnakohtu 12. mai 2010. a määrust. Maakohus võttis puudutatud isiku avalduse 1. septembri 2010. a määrusega menetlusse. Harju Maakohus tunnistas 21. oktoobri 2010. a määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja saatis pooled nõustaja juurde. Samas määruses hoiatas maakohus avaldajat, et kui ta ei täida ringkonnakohtu 12. mai 2010. a määrusega kehtestatud suhtlemiskorda, võib kohtutäitur puudutatud isiku avalduse ja maakohtu määruse alusel alustada täitemenetlust ja teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks või teha kohtule ettepaneku avaldajat trahvida. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. märtsi 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 23. mai 2011. a määrusega ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.Avaldaja esitas 16. septembril 2010 (s.o tsiviilasjas nr 2-09-41000 toimuva lepitusmenetluse ajal) Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt tuleb kehtiva suhtluskorra täitmine lõpetada ja määrata kindlaks uus suhtluskord, sest asjaolud on oluliselt muutunud. Puudutatud isik ei ole huvitatud lapsega suhtlemisest ega tema tervisest ja heaolust ning on tekitanud lapsele kehavigastusi ja hingelisi traumasid, samuti on ta last seksuaalselt väärkohelnud.

20.septembril 2010 esitas avaldaja maakohtule taotluse tsiviilasjade nr 2-10-44813 ja nr 2-09-41000 liitmiseks ühte menetlusse.
4.Harju Maakohus keeldus 20. septembri 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-44813 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmisest ja jättis esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse läbi vaatamata. Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-09-41000, mille raames lahendab kohus TsMS § 563 alusel puudutatud isiku avaldust lepitusmenetluses lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmiseks. Asjaolu, et avaldaja on selles tsiviilasjas puudutatud isiku seisukohtadest erineval arusaamal, ei ole käsitatav uue tsiviilasjana, sest neid erimeelsusi lahendatakse sama tsiviilasja raames. Kohus on hagita menetluses pädev lahendama nii avaldaja kui ka puudutatud isikute esitatud taotlusi, sh esialgse õiguskaitse rakendamise taotlust. Kuna avaldaja on 16. septembril 2010 esitanud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ka tsiviilasjas nr 2-09-41000, ei ole vaja saata praeguses tsiviilasjas esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust teise tsiviilasja juurde. Vastuseks avaldaja taotlusele liita tsiviilasjad ühte menetlusse märkis maakohus 21. septembri 2010. a kirjas, et kuna maakohus ei võtnud suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldust menetlusse, ei saa tsiviilasju liita.
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Õige ei ole maakohtu arusaam, et avaldaja esitas praeguses tsiviilasjas esitatud esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse ka tsiviilasjas nr 2-09-41000. Viidatud asjas on kohus juba 15. septembril 2009 rahuldanud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, kuid see ei ole seotud praegu tekkinud kiireloomulise vajadusega rakendada esialgset õiguskaitset uutel asjaoludel. Kohtumäärusega kohaldatud abinõu toime on lõppenud, sest kohtumäärus on jõustunud. Eksitav on ka määruse seisukoht, et avaldaja esitas lapse hooldusõiguse kindlaksmääramise avalduse. Kuna avaldaja esitatud lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise avalduse alus ei ole sama tsiviilasjas nr 2-09-41000 esitatud avalduse aluseks olevate asjaoludega, ei olnud maakohtul õigust jätta avaldus TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata. Sama ei ole ka nende avalduste ese. Puudutatud isik on asjas nr 2-09-41000 esitanud avalduse lepitusmenetluse alustamiseks, lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise tagamiseks ja sunnivahendite kohaldamiseks. Avaldaja palus tsiviilasja nr 2-10-44813 liita ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-09-41000, kuna nende ühine menetlemine võimaldab asja kiiremat ja lihtsamat menetlemist. Jättes esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse saatmata asja nr 2-09-41000 juurde, põhjustas maakohus lapse heaolu ja õiguspäraste huvide õigusliku kaitseta jäämise. Maakohus rikkus hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, sest ei selgitanud välja avaldaja nõuet.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse esitamisest tekkinud menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnaohtu määruse kohaselt eksis maakohus samas asjas menetluses oleva teise tsiviilasja numbri märkimisel ja nimetas avaldust ekslikult hooldusõiguse kindlaksmääramise avalduseks. Need ebatäpsused ei anna aga alust kohtumäärust tühistada. Samas vaidluses menetluses oleva teise tsiviilasja number on 2-09-41000 (ja ka praeguses asjas on esitatud avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks). Maakohus jättis avaldaja esitatud lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise avalduse õigesti TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetlust reguleerivad sätted ei näe ette erisusi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Ekslik on avaldaja väide, et tegemist ei ole sama vaidlusega. Puudutatud isiku suhtlemise korda lapsega reguleerib Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2010. a määrus, mida avaldaja ei täida. Puudutatud isiku avalduse alusel alustati lepitusmenetlust. Kohtul on TsMS § 563 lg 6 alusel õigus muuta suhtlemist reguleerivat määrust ja vanema õigusi lapse suhtes, kui lepitusmenetluses ei saavutata kokkulepet. Seega võtab kohus lepitusmenetluses arvesse kõiki muutunud asjaolusid ja selleks ei tule uut asja algatada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub alama astme kohtute määrused tühistada ja saata asja läbivaatamiseks maakohtule. Lisaks esitas avaldaja taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset, võttes puudutatud isikult menetluse ajaks ära õiguse lapsega suhelda, ning kõrvaldada menetlusest lastekaitsetöötaja. Avaldaja esitas perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 3 alusel avalduse, milles palus kindlaksmääratud suhtluskorra täitmise osaliselt lõpetada ja määrata kindlaks uus suhtluskord, sest asjaolud on vahepeal muutunud ja nõuavad kiiresti suhtluskorra muutmist. Puudutatud isik on kahjustanud lapse vaimset ja kehalist tervist ning heaolu, last seksuaalselt väärkohelnud ja piinanud lapse lemmikloomi. Lapsel on puudutatud isikuga suhtlemise tõttu hirm, kõhuvalud ja kogelus. Kuna teises tsiviilasjas paluti määrata kindlaks suhtluskord, aga praeguses asjas soovitakse muuta eelmist lahendit ja lõpetada selle täitmine, ei ole avalduse alus ja ese sama. TsMS §-s 563 sätestatud lepitusmenetluse eesmärk on saavutada eelmises asjas tehtud kohtulahendi täitmine. Avalduse eesmärk oli aga lõpetada kohtulahendi täitmine asjaolude muutumise tõttu. Isegi juhul, kui kohtul ei oleks olnud alust avaldust menetleda, pidi kohus kohaldama lapse õiguste ja heaolu kaitseks esialgset õiguskaitset. Lepitusmenetluses leidis avaldaja, et lepitusmenetlust ei ole mõtet korraldada, sest suhtlemiskorda tuleb muuta. Kuna maakohus jättis üllatuslikult avalduse menetlusse võtmata, jäid

avaldaja huvid lepitusmenetluses vajaliku kaitseta. Lastekaitsetöötaja tuleb menetlusest kõrvaldada, sest laps ei ela tema piirkonnas ja puudutatud isik on lastekaitsetöötajat mõjutanud.

8.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Maakohus jättis õigesti avaldaja esitatud avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, sest poolte vahel oli samal ajal käimas lepitusmenetlus, kuna avaldaja ei täitnud kehtivat suhtluskorda. Lepitusmenetluse käigus arutas kohus ka võimalikku vajadust muuta kehtivat suhtluskorda ning otsustas asjaolude alusel, et suhtluskorda ei tule muuta. Järjekordse suhtluskorda määrava menetluse alustamiseks ei ole ühtegi uut asjaolu juba seetõttu, et puudutatud isik ei ole lapsega kohtunud. Avaldaja väited puudutatud isiku ebasobiva käitumise kohta on alusetud ja pahatahtlikud. Ringkonnakohus jättis õigesti maakohtu määruse muutmata. Avaldaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine raskendaks suhtluskorra täitmist või teeks selle võimatuks.
9.Kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Avaldaja väited on tõendamata ega vasta lapse huvidele ja vajadustele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud, mistõttu tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
11.Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtuga selles, et avaldaja 16. septembril 2010 esitatud lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise avaldust ei pidanud maakohus menetlema avalduse esitamise ajal iseseisvas menetluses. Samas ei ole õige kohtute seisukoht, et avaldus tuli TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel jätta menetlusse võtmata.
12.Asjaoludest nähtuvalt võttis maakohus 1. septembril 2010 tsiviilasjas nr 2-09-41000 menetlusse puudutatud isiku avalduse lepitusmenetluse alustamiseks, lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja sunnivahendite kohaldamiseks. Avaldaja esitas puudutatud isiku lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise ning esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse 16. septembril 2010, s.o ajal, mil kehtis ringkonnakohtu 12. mai 2010. a määrusega kindlaksmääratud suhtlemiskord ning maakohus oli kooskõlas TsMS §-ga 563 alustanud lepitusmenetlust. 20. septembril 2010 esitas avaldaja ka taotluse praeguse tsiviilasja liitmiseks tsiviilasja nr 2-09-41000 määruse täitmiseks toimuva lepitusmenetlusega. Avaldaja tugines avalduses sellele, et kohtu määratud lapse ja puudutatud isiku suhtlemiskorra aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kolleegium leiab, et pärast kohtu määratud lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist kooskõlas TsMS §-ga 563 toimuva lepitusmenetluse ajal esitatud avaldus, milles palutakse määrata kindlaks lapsega suhtlemiseks teistsugune kord, on käsitatav suhtlemiskorra muutmise avaldusena TsMS § 480 lg 1 teise lause tähenduses. Seda kinnitab ka TsMS § 563 lg 6 p-s 2 sätestatu, mille kohaselt määrab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. Ringkonnakohus on samuti märkinud, et avaldaja esitatud muutunud asjaolusid võtab kohus arvesse tsiviilasjas nr 2-09-41000 toimuvas lepitusmenetluses. Seega on ringkonnakohus õigesti järeldanud, et avaldust tuli menetleda tsiviilasjas nr 2-09-41000 toimuvas lepitusmenetluses.

Järelikult ei olnud maakohtul alust kohaldada TsMS § 371 lg 1 p 5 ja ringkonnakohtul maakohtu järeldusega nõustuda. Kolleegium leiab, et kuna maakohtu menetluses oli puudutatud isiku avaldus lepitusmenetluseks lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-09-41000, oleks maakohus pidanud avaldaja esitatud puudutatud isiku lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmise avalduse liitma lepitusmenetlusse suunatud asjaga. Avalduste ühine menetlemine oleks võimaldanud avalduste kiiremat lahendamist või lihtsustanud nende menetlemist ning suurendanud võimalust viia lepitusmenetlus edukalt lõpuni. Eelnev oleks olnud kooskõlas nii TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega kui ka PKS § 143 lg-tes 1 ja 2 sätestatud lapse õiguste ja huvidega.

13.Praegusel juhul ei ole enam võimalik avaldaja esitatud suhtlemise korra muutmise avalduse menetlemine koos tsiviilasja nr 2-09-41000 täitmiseks toimunud lepitusmenetlusega, sest maakohus on 21. oktoobri 2010. a määrusega lugenud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja saatnud pooled nõustaja juurde. Maakohtu määrus kuulub TsMS § 550 lg 3 alusel täitmisele alates 23. maist 2011. a, mil Riigikohus jättis menetlusse võtmata avaldaja määruskaebuse ringkonnakohtu 7. märtsi 2011. a määruse peale. Kuna lepitusmenetlus on lõppenud, tuleb lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmise avaldus lahendada iseseisvas hagita menetluses.
14.Lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi PKS § 123 lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus PKS § 123 lg 1 alusel esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega peab maakohus avalduse läbivaatamisel hindama, kas puudutatud isiku lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra.
15.Lisaks peab kolleegium vajalikuks selgitada, et vanematel on PKS § 116 lg 1 järgi oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapsel, kes on ühest vanemast lahutatud, on lastekaitse seaduse § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt ka lahus elava vanemaga, kui see ei kahjusta last. PKS § 143 lg 1 teise lause kohaselt on mõlemal vanemal kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega tuleneb PKS § 143 lg-st 1 vanema kohustus ja ühtlasi õigus suhelda lapsega. PKS § 143 lg 2 esimese lause kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvamist. Seega tuleneb seadusest ka see, et lapsega koos elav vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kui vanem kahjustab lapse suhet teise vanemaga, rikub ta PKS § 143 lg 1 esimeses lauses sätestatud lapse õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga. PKS § 143 lg 3 esimene lause annab kohtule õiguse lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamine või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmine lõpetada. Kolleegium peab vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Öeldu tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus (vt ka Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Seega

peab vanem oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra või muudaks kindlaksmääratud suhtlemiskorda.

16.Vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele kõrvaldada menetlusest lastekaitsetöötaja ja kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et võtta kohtumenetluse ajaks puudutatult isikult õigus lapsega kohtuda ning suhelda telefoni ja Skype teel, märgib kolleegium järgmist. Kuna maakohus ei võtnud avaldaja avaldust menetlusse, ei saa kolleegium võtta seisukohta taotluse kohta kõrvaldada menetlusest lastekaitsetöötaja. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ka tsiviilasjas nr 2-09-41000. Puudutatud isik on 11. aprillil 2011 Riigikohtule esitatud vastuses selgitanud, et ta ei ole lapsega kohtunud alates 23. juunist 2010. Tallinna Kesklinna Valitsuse
14.aprilli 2011 arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik saanud ka telefoni teel lapsega suhelda. Seetõttu ei saa kolleegium võtta seisukohta avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse kohta. Esialgset õiguskaitset saab kooskõlas TsMS §-dega 4771 ja 551 kohaldada asja menetledes maakohus, kui seda tingib lapse heaolu.
17.Kuna asi saadetakse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
18.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt avaldajale tagastada. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaa Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.