Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja,
Tsiviilasja number
2-10-43332
Tsiviilasi
SFSAB Eesti filiaal (likvideerimisel) hagi RS vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SFSAS Eesti filiaal (likvideerimisel) (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Eva L (Intrum Justitia AS ); Kostja RS(isikukood XXX, registreeritud elukoht: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja RS kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja (liisinguandja), BMTOÜ (liisinguvõtja/põhivõlgnik) ja müüja KOÜ sõlmisid liisingulepingu kasutusrenditingimustel koos üldtingimustega, mille alusel hageja liisinguandja kohustus omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt kohvimasina ning andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustus omalt poolt tasuma liisingueseme liisimise eest tasu perioodiliste liisingumaksetena kuni liisingulepingu tähtaja lõpuni. Samaaegselt sõlmis hageja kostjaga RS käenduslepingu, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt põhivõlgniku lepingust tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Hageja esitas liisingulepingu alusel põhivõlgnikule igakuised liisingumakse arved nr 1000943212, 1000979767, 1001012468, 1001048608, 1001085010, kokku summas 7 021 krooni (448,72 eurot). Eeltoodud arvetes ettenähtud tähtaegade jooksul põhivõlgniku poolt arvete tasumisi ei toimunud. Hageja ütles lepingu üles 09.04.2009. Põhivõlgniku võlg hagejale kokku on 46 939,77 krooni (3 000 eurot). Põhjusel, et põhivõlgnik on pankrotis, esitas hageja nõude käendaja vastu. Kostja on rahalise kohustuse täitmisel langenud viivitusse, milleks on 0,15 % päevas. Seega kulub tasumisele viivis 35 263 krooni (2 253,72 eurot). Hageja on esitanud seisukoha kostja vastuse osas, mille kohaselt vaidleb kostja vastuväidetele vastu. Kostja väide, et ta ei olnud vaidlusalusel perioodil BMTOÜ juhatuse liige ning seetõttu ka ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste eest, ei oma antud asjas tähtsust, kuna kostja on sõlminud lepingu, mida ta on kohustatud täitma.
Kostja tema vastu suunatud hagi ei tunnista. Kostja märgib, et arved BMTOÜ-le esitati perioodil, mil tema enam juhatuse liige ega ettevõtte töötaja ei olnud. Kostja väidete kohaselt on tegelikkuses olemas vaid kasutusrendileping, mis sisaldab klausleid käenduse kohta.
Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-43332 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolu osas: - hageja ja BMTOÜ vahel on sõlmitud liisinguleping kasutusrenditingimustel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vastutab nõude täitmise eest. Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja esitas liisingulepingu alusel põhivõlgnikule igakuised liisingumakse arved nr 1000943212, 1000979767, 1001012468, 1001048608, 1001085010, kokku summas 7 021 krooni (448,72 eurot). (tl 6-10). Kuivõrd põhivõlgnik oma kohustust ei täitnud ütles hageja lepingu üles 09.04.2009 (tl 11). Põhivõlgniku võlg hagejale kokku on 46 939,77 krooni (3 000 eurot). Põhjusel, et põhivõlgnik on pankrotis, esitas hageja nõude käendaja vastu. Kostja on rahalise kohustuse täitmisel langenud viivitusse, milleks on 0,15 % päevas. Seega kulub tasumisele viivis 35 263 krooni (2 253,72 eurot). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Riigikohtu 18.03.2010 lahendist 3-2-1-12-10 tuleneb, et põhivõlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluses nõuete esitamine ei mõjuta käendaja käenduslepingust tulenevat kohustust täita võlgniku täitmata kohustust. Võlausaldaja saab esitada oma nõude käendaja vastu kohe pärast põhivõlgniku vastu esitatava nõude sissenõutavaks muutumist ja põhivõlgniku pankrotimenetluse toimumine ei avalda käendaja käenduslepingust tulenevale kohustusele mingit mõju. Hageja (liisinguandja), BMTOÜ (liisinguvõtja/põhivõlgnik) ja müüja KOÜ sõlmisid liisingulepingu kasutusrenditingimustel koos üldtingimustega, mille alusel hageja liisinguandja kohustus omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt kohvimasina ning andma selle liisinguvõtja kasutusse. Lisaks nimetatule nähtub, et kõnealuse kasutusrendilepinguga on sõlmitud käendusleping, mille kostja on allkirjastanud (tl 4). Käendust puudutavas osas on rendilepingu üldtingimuste punktis 15 sätestatud, et käendaja tagab rentniku kohustuse täitmise rendile andja ees kokku lepitud mahus. Vastavalt vaidlusalusele lepingule on lepitud kokku poolte vahel, et käendaja vastutab täies ulatuses lepingust tulenevate kohustuste eest. Seega tuleb lugeda, et poolte vahel on sõlmitud käendusleping, millega on käendaja andnud nõusoleku tagada rentniku kohustuse täitmise rendile andja ees. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta kasutusrendilepingut osas, mis puudutab käendust, allkirjastanud ei ole. Poolte
vahel on tuginedes eeltoodule sõlmitud kehtiv käendusleping ning antud juhul kostja muud vastuväited on seega ainetud. Samuti ei oma antud asjas tähtsust kostja vastuväide selle kohta, et kui BMTOÜ-le esitati vaidlusalusel perioodil arved, tema enam juhatuse liige ega ettevõtte töötaja ei olnud. VÕS § 142 lg 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kuivõrd antud juhul on sõlmitud liisinguleping kasutusrenditingimustel koos üldtingimustega, millele lisaks on sõlmitud käendusleping kostja ja hageja vahel, siis kohustub kostja vastavat lepingut sõlmitud tingimustel ka täitma. Asjas ei esine asjaolusid, mis välistaksid kostjal VÕS § 8 lg-st 2 tuleneva lepingu täitmise kohustuse. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162, mille lõige 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja on arvestanud kostjale viivist vastavuses poolte sõlmitud lepinguga (tl 2). Kostja ei ole arvutuskäigule vastuväiteid esitanud, samuti ei ole palunud, et kohus viivist vähendaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 3 000 eurot 0,15 % päevas alates 04.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista põhivõlg 46 939,77 krooni (3 000 eurot), viivis 35 263 krooni (2 253,72 eurot) ja viivis 0,15 % päevas alates 04.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2
kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.