Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-10-46835
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2011. a Pärnu Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-46835
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Viktor Krischtopf’i vastu 181.63 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
139.84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Swedbank, registrikood 10060701, asuk. Liivalaia 8, Tallinn; volitatud esindaja Silva Kark, e-post: [email protected] ; Kostja: Viktor Krischtopf, isikukood: xxxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht: xxxxx xx-x, xxxxx alevik, xxxxxxxx.
Juhindudes TsMS § 138 lg.2, § 143 p.4, § 162 lg.1, § 410, § 413, § 415, § 420,
2-10-46835 alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras, s.o. poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 15.02.2007.a AS Swedbank ja kostja Viktor Krischtopf vahel väikelaenuleping nr 07-029091-VL, millega anti kostjale laenu 5000 krooni intressimääraga 19% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 10.03.2011.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama krediidi ja tasuma intressi, tagades maksepäeval püsimaksete debiteerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kostja võlgnevus hagejale moodustab seisuga 21.09.2010.a kokku 181.63 eurot (2841.89 kr), millest põhivõlg on 139.84 EUR (2188.07 kr), intress 20.66 EUR (323.25 kr) perioodi 10.12.2008-08.05.2009.a eest ja viivis 21.27 EUR (330.57 kr) perioodi 10.12.200821.09.2010.a eest. Hageja palub välja mõista Viktor Krischtopf’lt võlgnevuse summas 2841-89 kr (181.63 eurot) ja alates 22.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni tekkinud seadusjärgse viivise ning jätta hageja kohtukulud, s.o. tasutud riigilõivud summas 1750 kr (111.85 EUR) kostja kanda. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuivõrd hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kostjale on hagimaterjalid hageja taotlusel avalikult kätte toimetatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 03.12.2010.a ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada hageja taotluse alusel tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust, mida hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda. Hagejal on õigus nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist lepinguga sätestatud määras. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest. 2 (3)
2-10-46835
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja Viktor Krischtopf’i kanda. TsMS § 173 ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivud: hagi esitamiselt 1000 kr, hagimaterjalide Ametlikes Teadaannetes kättetoimetamise eest 100 kr ning TsMS § 144 lg. 7 alusel kohtuvälise menetluskuluna samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 750 kr, kokku 1850.- kr ehk 118.24 eurot. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Ingrid Hallas Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.