Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-11-588
Tsiviilasi
R. M. hagi E. V. ja P. P. vastu isikute karistamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Palometsa).
elukoht
Resolutsioon •
Keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastada avaldus koos lisadega hagejale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot. Asjaolud R. M. esitas 05.01.2011.a. maakohtule hagiavalduse E. V. ja P. P. vastu. Hageja taotleb E. V. karistamist psühhoterrori eest täie rangusega ja Piirmanni karistamist sellise karistusega, et talle see eluks ajaks meelde jääks, et temataolisel ei sobi politseivormi kanda. Hagiavalduse kohaselt kasutab E. V. juba aastatid hageja suhtes psühhoterrorit. Psühhoterrori rakendamiseks kasutab E. V. suurt hundikoera, kes hagejat haugub ja aia peale ennast üles pillub. E. V. on kohale kutsunud politsei ning kohale ka saabus politseivormi kandev Piirmann. Kõik need asjaolud kahjustavad hageja tervist. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavalduses esitatud olude kirjelduse alusel on maakohtul alust asuda seisukohale, et E. V. koer on hagejat haukunud ning aiast möödumisel aia peale ka üles hüpanud. Maakohus märgib, et üldjuhul ei saa koera haukumine hagejat mingil määral kahjustada. Koera haukumine on koera tavapärane tegevus. Hagiavaldusest ei nähtu, millist hageja õigust koera haukumine rikub. 1(2)
Hagiavalduse kohaselt on hageja ja E. V. ́u vahelisse konflikti sekkunud ka politseiametnik Piirmann. Asjaolu, et olukord ei lahenenud hagejale soodsalt ei saa olla hagi esitamise aluseks. Hageja poolt esitatud nõue ei kuulu tsiviilasju arutava kohtu pädevusse. Hageja on taotlenud E. V. karistamist psühhoterrori eest täie rangusega ning samuti Piirmanni karistamist. Isikutele karistuste määramine ei kuulu tsiviilasju arutava kohtu pädevusse. TsMS § 371 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Taotledes isikute karistamist tuleb hagejal pöörduda avaldusega politsei või prokuratuuri poole. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise. Maakohus keeldub R. M. esitatud hagi menetlusse võtmisest. Maakohus selgitab TsMS § 372 lg 6 sätteid, mille kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Maakohus tagastab esitatud avalduse koos lisadega hagejale.
Heiki Kolk Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.