Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, seal hulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

tagajärjel. Omaniku tahtlik tegu ehk käesoleval juhul sõiduki lubamine tööalaseks kasutamiseks, oli kahju tekkimise juures määravaks. Üks auto omanikest A. G. tegutses omal riisikol, kuna asetas end vabatahtlikult olukorda, milles riskeeris kostja võimaliku hooletu käitumisega ning selle tagajärjel õiguskaitse kaotamisega. Seda on kinnitanud kriminaalasjas nr 08250001016 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ka politseijuhtivinspektor. Eelnimetatud määruses tõdeti, et A.Kaevandi poolt sõiduki omavoliline kasutamine ei leidnud tõestust. Tõendite kogumit hinnates jõuti järeldusele, et A.Kaevand kasutas 18.12.2005 sõidukit tööalaselt, mis sõiduki omaniku poolt rakendatud tava kohaselt pidi olema sõiduki lubatav kasutamine. Seega tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 p 2, kuna kannatanu nõustus kahju tekitamisega ning seetõttu ei olnud kõne all olev kahju tekitatud kostja poolt õigusvastaselt. Sõiduki omavolilise kasutamise tagajärjel ei ole kahju tekkinud, kuna omavolilist kasutamist ei toimunud. Seega ei ole täidetud delikti üldkoosseis, puudub VÕS § 1043 kohaselt õigusvastasus. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolu on aga VÕS § 127 lg 1 kohaldamise vältimatuks eelduseks. Esimese astme kohtu otsus

kostjatel oleks olnud luba asja kasutada. Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 3 kohaselt peab Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Liiklusõnnetuse toimikus on võltsitud allkirjaga volikiri K.Topsi nimele.

A.Kaevandiga kasutada sõidukit tööobjektide teenindamiseks ja juhataja eelneval loal teha ka tööväliseid sõite; reedel 16.12.2005 andis ta sõiduki võtmed ja dokumendid üle A.Kaevandile viimase palvel ja ütles seda ka A. G.ile; sõiduki andis üle koos tööriistadega ja sel nädalavahetusel võis A.Kaevandil olla mingi objekt pooleli.

Imbi Sidok

Ande Tänav

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.