Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-10-20083
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.08.2010 Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-20083
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Rxxxx Uxx vastu 212 199,18 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); Hageja lepinguline esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5, Jõhvi 41592; e-post: [email protected]) Kostja: Rxxxx Uxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Rxxxx Uxxxxx Swedbank AS-i kasuks 212 199 (kakssada kaksteist tuhat ükssada üheksakümmend üheksa) krooni 18 senti. Välja mõista Rxxxx Uxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis põhiosa (155 769,24 krooni) võlgnevuselt alates 28.04.2010.a kuni põhinõude täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Välja mõista Rxxxx Uxxxxx Swedbank AS-i kasuks 17 500 (seitseteist tuhat viissada) krooni menetluskulude katteks.
1 (3)
Välja mõista Rxxxx Uxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt (17 500 krooni) alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: Swedbank AS esitas 30.04.2010.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Uxxx vastu 212 199,18 krooni ja lisanduva viivise nõudes. lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale kätte ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Kostjat hoiatati võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks vastanud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 05.01.2007.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-000306-RK, 04.07.2007.a käenduseta väikelaenulepingu nr 07122548-VL. 19.06.2010 sulges hageja lepingu 1 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-088491-KX alla. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud ning ei ole tasunud tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 27.04.2010.a on kokku 212 199,18 krooni, millest lepingust nr 08-088491-KX tulenev võlgnevus on 25 182,92 krooni ( põhiosa 19 952,08 krooni, intress 1807,20 krooni, viivis 3423,64 krooni ) ning lepingust nr 07-122548-VL tulenev võlgnevus on 187 016,26 krooni (põhiosa 135 817,16 krooni, intress 42 989,39 krooni, viivis 8209,71 krooni) Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud
2 (3)
määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus asja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 17 500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.