Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-09-1474
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31. mai 2010 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-1474
Hagi ese
Bigbank AS hagi T. R. viiviste nõudes. 35 000 krooni
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu 52 312,27 krooni ja
hageja Bigbank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu, esindaja Artur Maljukov; kostja T. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 4. mai 2010
rahuldada Bigbank AS hagi T. R. vastu. Välja mõista T. R. lt Bigbank AS kasuks 52 312 (viiskümmend kaks tuhat kolmsada kaksteist) krooni ja 27 senti. Välja mõista T. R. lt Bigbank AS kasuks viivis 27,04% aastas tasumata põhinõudelt, 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) kroonilt, alates 24. märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Jätta Bigbank AS menetluskulud T. R. kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue ja selle põhjendused järgmised. Hageja ja kostja sõlmisid 19. augustil 2008 tarbijakrediidilepingu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja võlgnikule 35 000 krooni krediiti. Lepingu järgi on võlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 27,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas talle meeldetuletuskirjad. Kuna kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asutud, ütles hageja lepingu üles. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Hageja hoiatas
täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lauses 3 on sätestatud, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär 27,04% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 18.12.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 2,3 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tagastamata krediidisumma 35 000 kr. Seega arvutab hageja viivist tagastamata krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 27,04% aastas. Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet viivise osas (tl 70). Viivisenõue on
Kostja väidab oma kirjalikus vastuses hagile, et on töövõimetuspensionär, raskes majanduslikus olukorras, mistõttu ei ole laenu tagastanud (tl 56-57). Menetluse käigus on kostja kinnitanud, et võtab hagi õigeks, kuid on väitnud, et talle jääb ebaselgeks hageja poolt lepingu ülesütlemiskirjade saatmine (tl 73-75, 101-104). Kostja on esitanud oma väidete kohta kirjaliku tõendi.
3 (7)
võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Alates 1. jaanuarist 2010 on TsMS § 489 lg 2 kehtetu. Kohus leiab, et neil asjaoludel kuulub hagi läbivaatamisele ka põhinõude osas, mida kostja maksekäsu kiirmenetluses tunnistas.
üksteisele järgneva osamaksega, hageja tegi kostjale ettepaneku läbirääkimisteks ja andis kostjale kuni lepingu ülesütlemiseni üle kahe nädala aega puudujääva summa tasumiseks, hoiatades, et ütleb osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Ka kohtumenetluse ajal ei ole kostja võlga tasunud ja hagejaga kompromisslepingut sõlminud. Kostja väidab, et ta ei ole saanud hagejalt hoiatuskirja ja ülesütlemiskirja 28. novembrist 2008 ja 18. detsembrist 2008. Kostja esindaja väidab, et vastavalt üldtingimuste punktile 9.1 saadeti kostjale kõik teated poolte lepingus näidatud aadressil (tl 101-104). Üldtingimuste punktides 9.1, 9.2 on sätestatud järgmist. Krediidisaaja kohustub krediidiandjat viivitamatult informeerima rekvisiitide muutumisest. Selle kohustuse mittetäitmine võtab krediidisaajalt õiguse tugineda nendele asjaoludele vaidlustes krediidiandjaga. Posti teel edastatud teated loetakse kättesaaduks, kui nad on postiasutusele üle antud väljastamiseks lepingus sätestatud rekvisiitidel ja teate postiasutusele üleandmisest on möödunud kolm päeva. Lepingus on kostja elukohaks näidatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 26) ja hageja poolt kostjale saadetud kirjadele on märgitud sama aadress (tl 35-39). Hageja on esitanud kohtule nimekirja hageja poolt postiasutusele kirjade üleandmise kohta (tl 77-100), mille kohaselt on hageja saatnud kostjale hagiavalduses märgitud aegadel kirjad. Ka kostja on selgitanud, et tegelikult ta elab lepingus märgitud aadressil ainult suvel (tl 74). Kohus leiab, et on tõendatud hageja poolt kostjale lepingus näidatud aadressil hagiavalduses märgitud ajal lepingu ülesütlemise hoiatuskirja ja lepingu ülesütlemiskirja saatmine ja tuleb lugeda, et need on kostjale kätte toimetatud. Seega on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping üles öeldud.
5 (7)
tasumata intressidena 4 185,04 krooni. Kostja ei ole neid hageja nõudeid vaidlustanud. VÕS § 396 1g 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega sätestab seadus laenusumma tagastamise kohustuse. Ka Üldtingimuste punktist 5.3 tuleneb kostja kohustus lepingu ülesütlemise korral tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressid. Seega on hagi tagastamata krediidisumma 35 000 krooni ja 4 185,04 krooni intresside nõudes tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
6 (7)
väljamõistmist vaidlustanud. Kohus on eespool tuvastanud seisuga 23. märts 2010 kostjalt kindla summana väljamõistmisele kuuluva viivise suuruse. Samadel asjaoludel on tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue TsMS § 367 sätestatud korras ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 27,04% aastas tasumata põhinõudelt, 35 000 kroonilt, alates
Kohtunik:
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.