2-10-2459/10 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

vald, Raplamaa, registriossa nr 1675437 seatud kohtulik hüpoteek AS-i Olerex kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 6-9) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Olerex ja OÜ Van & Mar 27.04.2006 müügilepingu nr 8072, mille objektiks olid hageja poolt I kostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse I kostjale tanklast AS-i Olerex krediitkaartide alusel. OÜ Van & Mar ei täitnud lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt, jättes tasumata 13.08.2009 arve nr 530-10012272 alusel 4000,20 krooni, 13.08.2009 arve nr 530-10012273 alusel 43 500 krooni, 31.08.2009 arve nr 530-10012387 alusel 46 905 krooni, kokku võlgnevus 94405,20 krooni. Hageja ja I kostja vahel sõlmitud müügilepingu järgi on hagejal õigus nõuda I kostjalt viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summalt. OÜ Van & Mar jättis tasumata järgmised viivisearved: 31.08.2009 arve nr 590-10008471 summas 7573,51 krooni, 30.09.2009 arve nr 590-10008692 summas 3083,71 krooni, 31.10.2009 arve nr 590-10008949 summas 3660 krooni ja 30.11.2009 arve nr 590-10009190 summas 3600 krooni, kokku viivis 17 917,22 krooni. 27.04.2006 sõlmisid AS Olerex ja Tamur Vanker käenduslepingu, mille järgi kohustus Tamur Vanker hageja ees vastutama AS Olerex ja OÜ Van & Mar vahel 27.04.2006 sõlmitud müügilepingu nr 8072 nõuetekohase täitmise eest solidaarselt I kostjaga 200 000 krooni ulatuses. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus summas 112 322,42 krooni, täiendav viivis, mis ei ole hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud. Hageja esitas nõude tõendamiseks koopiad 27.04.2006 müügilepingust nr 8072 koos lisadega (tl 1015), arvetest nr 530-10012272, 530-10012273, 530-10012387, 590-10008471, 590-10008692, 59010008949 ja 590-10009190 (tl 16-22), käenduslepingust (tl 23-24), meeldetuletuskirjadest ja väljastusteadetest (tl 25-28) ning väljavõtted maksuvõlglaste registrist (tl 29), krediidiinfost (tl 30-31) ja kinnistusraamatust (tl 32-35). Kostjate vastus hagiavaldusele (tl 48-49) Tamur Vanker OÜ Van & Mar esindajana tunnistab võlgnevust AS-le Olerex summas 94 405,20 krooni. Viivisevõlgnevuse osas on kostja seisukohal, et müügilepingu nr 8072 p-s 2.5 sätestatud viivise määr 0,3% on ebamõistlikult suur. 2009 teisel poolel halvenes märgatavalt OÜ Van & Mar klientide maksekäitumine ja osaühingul on käesoleva ajani olulised summad 2009 osutatud teenuste ja tehtud tööde eest saamata. Põhjuseks on tellijate pankrotid, saneerimismenetlused kui ka ajutisest makseraskusest johtuv pahatahtlikkus. Kostja kinnitab, et OÜ Van & Mar on pakkunud hagejale läbirääkimise kostjapoolse võlgnevuse tasumise ajatamiseks, lähtudes kostja majanduslikust olukorrast, kuid hageja on kostja pakkumisest keeldunud. Kostja teeb hagejale ettepaneku anda AS-i Olerex võlanõue summas 94 405,20 krooni üle kostjaga seotud OÜ-le Tammvan Grupp. Kostja ettepanek on, et tasumise tähtaeg oleks hiljemalt 16.12.2010, 2(5)

esimese osamakse suurus on 14 405,20 krooni, ülejäänud maksed summas 10 000 krooni tasutakse iga kalendrikuu 15. kuupäevaks. Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 54-56) Hageja märgib, et kuna viivisenõue ei ületa põhinõuet, peab kostja tõendama, et müügilepingus olev viivisemäär on ebamõistlikult suur ja et hageja ei ole raha maksmise kohustuse täitmisega viivitamisest kahju saanud. Hageja leiab, et viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. Kostja väited tal makseraskuste tekkimise põhjuste kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Hageja ei oleks viivist rakendanud, kui kostjad oleksid täitnud lepingut nõuetekohaselt, seega sõltub viivise kasutamine ainult kostjatest. I kostja kohustus on arvestada kõikvõimalike äririskidega, mille eest ei saa hageja vastutada ning seetõttu ei ole kostja vastuses toodud põhjendused majanduse halvenemisest vabandatavad, põhjendatud ja tõendatud. Väär on kostja väide, et hageja keeldus võlgnevuse ajatamisest. AS-i Olerex müügijuht Ergo Meier on korduvalt kostjatega suhelnud. Kostjad on kinnitanud arvete tasumist, kuid ei ole seda teinud, võlgnevus on tasumata alates augustist 2009. Muuhulgas on pakutud kostjatele võlgnevuse ajatamist, kuid II kostja ei ole I kostja seadusliku esindajana maksegraafikut allkirjastanud. Hageja leiab, et kostjatel puudub tegelik tahe võlgnevuse likvideerimiseks, kostjad ei ole käesoleva ajani asunud võlgnevust vähendama. Hageja on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei ole võimalik kostjatega asja lahendada kompromissiga. Samuti ei nõustu hageja kohustuste üleandmisega OÜ-le Tammvan Grupp ja II kostja vabastamisega lepinguliste kohustuste täitmisest, mis ei ole mingilgi viisil põhjendatud kostjate poolt. Hageja taotles rahuldada hagis toodud põhivõlanõue summas 94 405,20 krooni osaotsusega seoses kostja poolt nõude õigeksvõtuga ning jätkata menetlust viivisenõude summas 17 917,22 krooni ja menetluskulude osas. Hageja taotlus haginõude vähendamiseks 22.04.2010 esitas hageja kohtule taotluse haginõude vähendamiseks. Avalduse kohaselt tasus II kostja 19.04.2010 hageja võlgnevuse katteks 100 000 krooni. Hageja loeb tasutuks viivisnõude summas 17 917,22 krooni ja osaliselt põhinõude summas 82 082,78 krooni. Hageja palub rahuldada hagi ning mõista hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus 12 322,42 krooni ja tulenevalt TsMS § 367 viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, so 0,3% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub ühtlasi määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja välja mõista hageja kasuks kostjatelt solidaarselt menetluskulu summas 10 450 krooni. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

5.Kostja vaidleb vastu hageja nõutavale viivisele, leides, et müügilepingu nr 8072 p-s 2.5 sätestatud viivise määr 0,3% on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et hageja nõutud viivis ei kuulu vähendamisele kostja esitatud põhjendusel. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 (leppetrahvi vähendamine) lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodust tulenevalt ei saa üksnes lepingus kokkulepitud viivisemäära suurus iseenesest olla põhjenduseks viivise vähendamisele, vaid viivise ebamõistlik suurus peab tulenema konkreetsest tasumisele kuuluva viivise suurusest. Tulenevalt kohtupraktikast tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud juhul ei ületa viivisenõue põhivõlga, seega lasub hoopis viivise vähendamist taotlenud võlgnikul kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui võlgnik ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Viivise suuruse üle hindamisel tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Hageja nõude aluseks olevate põhivõlgnevuse arvete (arved nr 530-10012272, 530-10012273, 53010012387) ja viivisarvete võrdlemisel ilmneb, et need on omavahel seotud vaid osaliselt. Viivisarved on esitatud põhivõlgnevuse arvete nr 530-10012070, 505-10141147 ja 530-10012272 alusel tasumata summade kohta ehk põhivõlgnevuse ja viivisenõude suurused on võrreldavad vaid arve nr 53010012272 alusel. Samas hinnates viivisarvetes toodud võlgnevusi ja nendega seotud viiviseid, siis ei ületa viivised põhinõuet nende arvestamise hetkel (tl 19-22). Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mis õigustaksid hageja nõutud viivise vähendamist. Majanduslanguse tagajärjed mõjutavad vähemal või suuremal määral kõiki ettevõtjaid, sh nii hagejat kui I kostjat. Kohtu arvates ei ole see asjaoluks, mille alusel lugeda viivisearvete nr 59010008471, 590-10008692, 590-10008949 ja 590-10009190 alusel nõutav viivis võrreldes võlgnetava summaga (märgitud viivisarvetel) ebamõistlikult suureks. Võlgniku majanduslik seisund kuulub arvestamisele alles viivise vähendamisel, so pärast selle tuvastamist, et viivis on ebamõistlikult suur. Kohus peab siiski põhjendatuks vähendada hageja viivisarvete 590-10008949 ja 590-10009190 alusel nõutavat viivist põhjusel, et mõlemal on ekslikult arvestatud põhivõlgnevuse arve nr 530-10012272 alusel viivist alates 27.08.2009, so sõltumata võlgnevuse jäägi vähendamisest, seega on osa viivisest arvestatud mitmekordselt. Arve nr 590-10008949 järgi on viivis (võlgnetav summa 20 000 krooni, võlgnevuse periood 01.10.2009-27.10.2009, viivitatud päevi 27) 1620 krooni ja arve nr 590-10009190 järgi (võlgnetav summa 16 000 krooni, võlgnevuse periood 28.10.2009-10.11.2009, viivitatud päevi 14) 672 krooni ning viivis põhivõlgnevuse arve nr 530-10012272 alusel kokku 5352 krooni. Kõikide hagile lisatud viivisarvete järgi on viivis kokku 17 917,22 krooni asemel seega 12 949,22 krooni. 4(5)