lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-66779/2

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-66779/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1414
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisTsMS § 407 lg 1, 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr. 2-09-66779

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number

2-09-66779

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi DR D vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende Hageja: Swedbank AS esindajad Hageja esindaja: Anett S , XXX Kostja: DR D (isikukood XXX aadress XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista DR D`lt Swedbank AS kasuks 64 241 (kuuskümmend neli tuhat kakssada nelikümmend üks) krooni ja 41 senti, millest 47 962 krooni on põhivõlg käenduseta väikelaenulepingu alusel, 3 091,40 krooni intress käenduseta väikelaenulepingu alusel ning 7 074,29 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis käenduseta väikelaenulepingu alusel, 5000 krooni põhivõlgnevus arvelduskrediidi lepingu alusel, 384,26 krooni intress arvelduskrediidi lepingu alusel ning 729,10 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis arvelduskrediidi lepingu alusel.
3.Välja mõista DR D`lt Swedbank AS kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt summas 52 962,36 krooni ehk EKP intress + 7% aastas põhinõudelt alates 09.12.2009 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista DR D`lt Swedbank AS kasuks menetluskulud: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt summas 529 (viissada kakskümmend üheksa) krooni ning 62 senti ja riigilõiv hagiavalduselt summas 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud DR D kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud

1.Hageja esitas Harju Maakohtule 09.12.2009. a hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 64 241 krooni ja 41 sendi nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.09.2007. a käenduseta väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 51 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval ning laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 10.09.2011.a. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1. järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt, mille määraks oli lepingu punkti 2.5. kohaselt 16% aastas. Intressi arvestas hageja vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.1. igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Kostjal tuli intresse tasuda koos igakuise laenu osamaksega.
2.Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi summad olid fikseeritud hageja ja kostja poolt allkirjastatud maksegraafikus.
3.Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja kohaselt perioodil 10.02.2008 kuni 10.05.2008 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Kostjal jäi tasumata hagejale laenujääk summas 47 962,36 krooni. Kostja ei täitnud kohaselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud perioodil 10.02.2008. a kuni 10.05.2008. a tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal jäi tasumata intress summas 3 091,40 krooni. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksegraafikus fikseeritud maksepäevadel, oli kostja kohustatud tasuma viivist. Kostjal jäi hagejale tasumata perioodil 11.02.2008. a kuni 02.06.2008. a viivis summas 66,7 krooni. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt ning nimetatud perioodi eest on kostja kohustatud kuni hagi esitamise päevani tasuma viivist summas 7 074,29 krooni. Kokku moodustas kostja võlgnevus hageja ees käenduseta väikelaenulepingust tulenevalt 58 128,05 krooni, millest võlgnevuse põhiosa oli 47 962,36 krooni, intress summas 3091,40 krooni ja viivis summas 7074,29 krooni.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.04.2007.a ka arvelduskrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale arvelduskrediiti summas 5000 krooni. Arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtaeg oli vastavalt sõlmitud lepingu punktile 2.2. 01.04.2008.a. Tulenevalt sõlmitud arvelduskrediidilepingu punktist 6.1. kohustus kostja tasuma hagejale intressi 19% aastas. Intressi arvestas hageja kooskõlas lepingu punktiga 6.1. igapäevaselt ning võttis iga kuu 10. kuupäeval tulenevalt lepingu punktist 2.3 tasumisele kuuluva intressi kostja arvelduskontolt maha. Kostja kohustus lepingu punkti 6.3 alusel omama õigeaegselt oma arvelduskontol intressi tasumiseks piisavalt vahendeid. Kostja ei täitnud intressi

tasumise kohustust ning jättis perioodil 10.02.2008. a kuni 10.05.2008. a maksepäevadel intressi tasumata. Kostjal jäi hagejale tasumata intress summas 384,26 krooni. Kuivõrd kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles.

5.Kuivõrd kostja ei tagastanud hagejale lepingu ennetähtaegse ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediiti, arvestas hageja viivist alates 03.06.2008. a kuni 08.12.2009. a ning viivise kogusummaks on 729.10 krooni.
6.Eeltoodu alusel nõudis hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist kokku summas 64 241,41 krooni. Samuti nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt ehk summalt 52 962,36 määras, mis vastab Euroopa Keskpanga intressile + 7% aastas.
7.Hagiavaldus koos lisadega toimetati kostjale kätte tema elukohas Poola Vabariigis 22.01.2010.a. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Harju Maakohtu 30.12.2009.a hagiavalduse menetlusse võtmise määruses, milline toimetati samuti kostjale kätte, hoiatati kostjat, et kohus võib hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta.
8.Hageja taotles oma hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Samuti esitas hageja oma hagiavalduses ka kohtukulude nimekirja.

Kohtu põhjendused

9.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikega 1. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjal, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.Kohus leiab, et antud asjas saab teha hagi rahuldava tagaseljaotsuse, kuna hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, kostja ei ole sellele tähtaegselt vastanud ning ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
11.TsMS § 444 lg 4 sätestab, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et antud asjas võib otsus kuuluda tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, kuna kostja elukohaks on Poola Vabariik ning seetõttu tuleb tagaseljaotsus teha koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
12.Hageja poolt esitatud tõenditega ehk käenduseta väikelaenulepinguga nr XXX (toimiku lk 12-13), laenu tagastamise graafikuga (toimiku lk 14-15) ning käenduseta väikelaenulepingu operatsioonide väljavõttega (toimiku lk 16-17) on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid käenduseta väikelaenulepingu nr XXX, millest tulenevad kohustused on hageja kostja ees täitnud.
13.Hageja esitatud tõenditega ehk arvelduskrediidi lepinguga nr XXX (toimiku lk 18-21) ja arvelduskrediidi lepingu operatsioonide väljavõttega (toimiku lk 22-27) on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid arvelduskrediidi lepingu, millest tulenevad kohustused on hageja kostja ees täitnud.
14.Hageja esitatud 05.05.2008.a ülesütlemisteatisega (toimiku lk 27) on tõendatud, et kostja jättis oma lepingulised kohustused hageja ees täitmata ning hageja ütles ennetähtaegselt üles kostjaga sõlmitud lepingud.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolsel kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ning nõuda viivist. VÕS § 94 lõige 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditest (käenduseta väikelaenulepingust nr XXX ja arvelduskrediidi lepingust nr XXX) tuleneb, et kostja on kohustatud tasuma hagejale lisaks põhivõlgnevusele ka viiviseid ja intressi.
16.VÕS § 108 lõike 1 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kohus leiab, et hageja viiviste nõue kostja vastu on põhjendatud lähtuvalt käenduseta väikelaenulepingust nr XXX ja arvelduskrediidi lepingust nr XXX.
17.Eeltoodud õigusnormidest lähtuvalt ning arvestades ülalviidatud tõendeid on kohus seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaolud on õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja