Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-20667
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi Aleksei Varlamovi ja Jevgeni Varlamovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 391.30 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. detsembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Elisa Eesti AS (RK 10178070), esindajad Raido Reinsalu, Eerika Erlach
esindajad
Vastustajad (kostjad): Aleksei
Jevgeni
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Varlamov Varlamov
(IK (IK
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vastavalt TsK § 174 ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kooskõlas TsK §-ga 81 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud, kehtestatakse kolm aastat. Vastavalt TsK §-le 86 hagi aegumise tähtaja kulgemine algab hagemisõiguse tekkimise päevast; hagemisõigus tekib päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Võlgnevuse nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Hageja on ise väitnud, et esitas igakuuliselt kostjale arveid. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik juba selle tekkimisel. Enne 01.07.2002 kehtinud TsK § 86 järgi oli haginõude aegumistähtaeg 3 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. VÕSRS § 9 1. lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005 (TsÜS § 135). Hageja nõue on aegunud, kuna kohtule on hagi esitanud 30.05.2007. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Seega jättis kohus hagi rahuldamata.
õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). Apellant sai kahju tekitanud isikust teada seoses vastustaja poolt 30.05.2006 tehtud avaldusega.
Antud juhul on TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg lühem (3 aastat) kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt (10 aastat) ning seetõttu tuleb hakata arvestama TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tähtaega alates 1. juulist 2002. Seega sai hageja enne 2002. aasta 1. juulit tekkinud võlgnevuse nõude esitada kuni 01.07.2005. Hagi on kohtule esitatud 30.05.2007, s.o pärast aegumistähtaega.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.