lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-13656/89

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-13656/89
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2155
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 11, 2, 3, 51, 8PankrS § 173 lg 1, 2PankrS § 176 lg 2FIMS § 68 lg 2PankrS § 172 lg 4PankrS § 1933 lg 1PankrS § 2TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-13656/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.05.20192-17-13656/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.06.20202-17-13656/123Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.10.20242-17-13656Riigikohus29.04.20262-17-13656/148Riigikohtu tsiviilkolleegium29.04.2026

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-17-204/78Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.10.20242-18-19057/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.05.20192-18-19057/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.02.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu,15. november 2023

Tsiviilasja number

2-17-13656

Tsiviilasi

Elvo Kähri kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349),

esindajad

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

Vastustaja (võlgnik / usaldusisik): Elvo Kähr (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1.Aare Rohtmets (isikukood XXXXXXXXXXXX)
2.Eelar Talvet (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus osaliselt.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Tühistada Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule Elvo Kähri kohustustest vabastamise otsustamiseks.
3.Menetluskulude lõpplahendiga. Edasikaebamise kord

jaotuse

määrab

maakohus

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus kuulutas 11. jaanuari 2018. a määrusega välja Elvo Kähri (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Olev Kuklase. 11. juuni 2020. a määrusega (jõustus 1. juulil 2020) lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning määras usaldusisikuks võlgniku enda. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks kord aastas, 1. novembriks ja 1. juuniks, ning sooritama võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, 20. maiks. Võlgnik esitas kohtule aruanded 4. novembril 2020, 27. mail 2021, 5. novembril 2021, 31. mail 2022, 1. novembril 2022 ja 5. juunil 2023. Võlgnik esitas 15. augustil 2023 kohtule taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus vabastas 2. oktoobri 2023. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, märkides, et pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused, see ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise

otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 11. juunil 2020 ning määrus jõustus

1.juulil 2020, seega oli 1. juuli 2022 seisuga PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni täpselt kolm aastat, kuivõrd lõpptähtaega arvestab kohus määruse jõustumisest. Kuna praegusel juhul on tegemist piiripealse olukorraga, kus kohustustest vabastamise otsustamiseni ei ole jäänud ei rohkem ega vähem, kui kolm aastat PankrS § 175 lg 1 alusel, siis tagamaks võlgnike võrdne kohtlemine, tõlgendab kohus PankrS § 1933 lg 1 võlgniku kasuks ning kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendatakse kolme aastani. Võlgnik esitas 15. augustil 2023 kohustusest vabastamise taotluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne seaduse jõustumist (1. juuli 2022. a) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Võlgnik asus ettevõttes Miku Masinad OÜ tööle autolukksepp-asjaajajana
31.märtsil 2020, seega enne pankrotimenetluse raugemist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik töötas 2021. a juulini, sest tema tervis ei võimaldanud füüsiliselt nõudlikku tööd teha. Võlgnik on alates 2020. aasta sügisest olnud korduvalt haiglaravil. Võlgnikul diagnoositi oktoobris 2020. a neljanda staadiumi hulgimüeloom (pahaloomuline kasvajaline haigus), mille puhul on tegu ravimatu haigusega. Alates maist 2022. a on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnikul on tuvastatud koormustaluvuse languse ja seljavalude tõttu piiratud pikemate vahemaade läbimine, treppidest käimine, kummardamine, kükitamine ja püstitõusmine, samuti sundasendites püsimine. Alanenud on immuunsus ja suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele. Tervisliku seisundi tõttu on keeruline leida terviseseisundile vastavat töökohta. Võlgnik on kõik aruanded esitanud tähtaegselt ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara (PankrS § 173 lg 2). PankrS § 173 lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel enamjaolt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 448 euro 29 sendi ulatuses, mis on 62,58 % rohkem, kui seadusest tulenev kohustuslik eraldis. Seega on võlgnik täitnud loovutuskohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Võlgnik on täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Maakohus ei pidanud põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetas maakohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Aruanne on kohtule esitatud 15. augustil 2023 ja kohus luges PankrS § 172 lg-s 4 toodud kohustuse täidetuks. Võlgnikku saab usaldusisiku kohustustest vabastada.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt, teha uus määrus, millega jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks MTA-le võlgnetava 262 441 euro 29 sendi osas, kuivõrd nõue kujutab endast õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustust, mis PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisel ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt ei lõpe PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. MTA nõue tuleneb Tartu Maakohtu
23.aprilli 2007. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-1421 võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisest, mis PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamisel ei lõpe. Maakohus ei ole seda asjaolu vaidlusaluse määruse resolutsioonis ega põhjendustes käsitlenud. Samuti ei ole määruses välja toodud, mis summas MTA nõue kohustustest vabastamisel ei lõpe.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt kuulutati võlgniku pankrot välja 11. jaanuari 2018. a määrusega, ning võlausaldaja MTA nõue, mis tulenes 23. aprilli 2007. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-07-1421 (jõustus 2. mail 2007), oli pankroti väljakuulutamise hetke seisuga aegunud, kuid ei haldur ega kohus ei pööranud sellele tähelepanu. Ka karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1, mille alusel võlgnik kriminaalasjas nr 1-07-1421 süüdi mõisteti, tunnistati alates 15. märtsist 2007 kehtetuks. Määruskaebuses esitatud asjaolude pinnalt ei ole selge, millistel põhjendustel leiab MTA, et tema nõue tuleneb õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjust ja võlgnikku pole võimalik sellest vabastada. Lisaks on kohtul õigus kasutada diskretsiooniõigust. Võlgniku suhtes ei esine aluseid tema kohustustest mitte vabastamiseks. Võlgadest vabastamise mõte ongi anda korralikult pankrotimenetluse ajal käitunud võlgnikule uus võimalus alustada oma elu „puhtalt lehelt“. Võlgnik pole menetluse jooksul kohustusi rikkunud, käis tööl, kuni sai teada, et tal on vähk ja edasi tegeles vastavalt arsti korraldusele raviga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

määrust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.

6.Alates 1. juulist 2022 kehtiva FIMS § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30. juunini 2022. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 11. juunil 2020, tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS. PankrS § 1933 lg 1 alusel vähendatakse juhul, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Nimetatu ei tähenda, et võlgnikku tuleb alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest vabastada. Samuti ei tulene seadusest, et kõikide enne 1. juuli 2022. a algatatud menetluste suhtes tuleb automaatselt kohaldada kolmeaastast menetlusaega. PankrS § 1933 lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis PankrS järgi peaks pärast 1. juulit 2022 kestma veel kauem kui kolm aastat. Selliselt aitab rakendussäte tagada isikute võrdse kohtlemise võrreldes nendega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood. Kuivõrd võlgniku menetluse lõpuni oli 1. juuli 2022. a seisuga jäänud täpselt kolm aastat ning kuni 1. juulini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi saabunuks viie-aastane tähtaeg 1. juulil 2025, võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise taotluse 15. augustil 2023, leidis maakohus ebaõigesti, et PankrS § 1933 lg 1 järgi vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Selliselt PankrS sätet tõlgendades vähendas maakohus kogu kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani, mis ei ole aga seaduse eelmärgiga kooskõlas. Võlgniku taotlust saanuks rahuldada ning lühendada menetluse aega kolme aastani juhul, kui pärast 1. juuli 2023. a oleks menetluse lõpuni jäänud rohkem, kui kolm aastat.
7.Võlgnik esitas avalduse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 15. augustil 2023, s.o enne viie-aastase tähtaja möödumist. Kuni 1. juulini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 11 võimaldas kohtul vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Seega iseenesest võis kohus käesolevas asjas kohaldades PankrS § 175 lg-t 11 vabastada võlgnikku enne viie-aastase tähtaja saabumist. Vaidlust ei ole, et menetluse algatamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat, seega ajaline eeldus on iseenesest täidetud. Kohtul on PankrS § 175 lg 11 järgi kaalutlusõigus, kas vabastada võlgnik kohustustest. Kohus peab seejuures hindama, kas võlgnik täitis menetluse ajal oma kohustusi nõuetekohaselt ja rahuldas võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku PankrS § 175 lg 11 alusel kohustustest vabastamata jätmiseks piisab sellest, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud (Riigikohtu 4. mai 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p-d 11–13).

Kuna PankrS § 175 lg-s 11 kohaldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, siis saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole kohus PankrS § 175 lg-t 11 kohaldanud, seega ei ole maakohus ka kaalutlusõigust teostanud. Ringkonnakohus ei saa seda teha esimesena ning seetõttu tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks.

8.Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks 15. augustil 2023. Maakohus lahendas taotluse 2. oktoobri 2023. a määrusega. Maakohus ei ole taotlust võlausaldajatele edastanud ega küsinud nendelt seisukohti. Võlausaldajaid tulnuks avalduse esitamisest teavitada ning andma neile võimaluse sellele vastata. Asja uuel läbivaatamisel saab kohus hinnata ka võlausaldajate vastuväiteid, kui neid esitatakse, sh võlausaldajate vastuväiteid nõude olemuse ja PankrS § 176 lg 2 kohaldamise kohta.
9.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium