Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagastama laenu igakuiste maksetena. Maksed sisaldasid nii põhivõlga kui ka intresse. Pooled allkirjastasid ka üleandmise-vastuvõtmise akti (t lk 18). Kostja on jätnud hagejale tasumata graafikujärgsed maksed alates 15. märtsist 2008. Kostja on tasunud vaid kaks maksegraafikujärgset osamakset, seega on hageja põhinõue 50 602.87 krooni. 04.06.2007 edastas hageja esindaja Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi tähitud kirjaga nr 1076 kostjale nõude lepingurikkumise kõrvaldamiseks (t lk 19-20). Nimetatud kirjas on hageja märkinud, et kui kostja ei tasu hagejale sissenõutavaks muutunud võlgnevust hiljemalt 11.06.2007, palub hageja lugeda laenuleping nõuetekohaselt ülesöelduks. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt ka intresse maksete eest, mis oleks maksegraafiku kohaselt tulnud teha 15.märtsist 2007 kuni 15.oktoober 2007 summas 3 605.96 krooni. Kokku on hageja nõue 54 208.83 krooni. Laenulepingu p 2.2 kohaselt laenusaaja maksab viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 50 602.87 krooni, intressid summas 3 605.96 krooni ning viivised põhinõudelt 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et 04.06.2007 kiri on kostjale saadetud ning arvatavasti sai ta selle ka kätte. Kostja on ise ka põhivõlga tunnistanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 lg 2 p 3 kohaselt peab kostja oma vastuses hagile teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Kostja on minetanud vastuväite esitamise õiguse, millise kohaselt ta enam hagi ei tunnista. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või OÜ. koostööd võlgnikuga. Antud juhul oli kostjal sõlmitud tööleping ettevõttega I Töölepingu kostjaga sõlmis I OÜ nimel KV ning tööülesandeid andis ja nende täitmist kontrollis MV. Suulise kokkuleppe järgi läks kostja palgast osa automaatselt vaidlusaluse laenulepingu maksegraafiku järgsete maksete tasumiseks. Selliselt toimis asi kuni 2007.a veebruarini. 2007.a märtsist alates kostja enam palka ei saanud. I OÜ ainuke juhatuse liige on KV, kes oli ka laenulepingu nr 123 ja maksegraafiku sõlmimise ainukeseks tunnistajaks. KV ja MV on abikaasad. Seega on kostja suhtes käitutud hea usu põhimõtte vastaselt, lõpetades 2007.a märtsist kostjale töötasu maksmine ning seetõttu ka laenulepingu täitmine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama sätte lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 119 lg 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Nimetatud asjaolusid ei ole hageja hagiavalduses välja toonud. Ka 04.06.2007 kirjalikus nõudes ei ole hageja esindaja märkinud, millisele arveldusarvele peab kostja võlgnevuse tasuma. VÕS § 113 lg 4 kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Antud juhul kestab vastuvõtuviivitus tänaseni, kuna ka hagimaterjalidest ei nähtu hageja aadressi ega arveldusarve numbrit võlgnevuse tagastamiseks. Eeltoodu alusel tunnistab kostja hagi osaliselt põhinõude osas summas 50 602.87 krooni. Sisulisel kohtuistungil, kui kompromissi sõlmimine ebaõnnestus, muutis kostja oma seisukohta, mille kohaselt ta hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole tõendanud 05.06.2007 teate kättesaamist kostja poolt. Seega oleme seisukohal, et laenulepingu ülesütlemist ei ole toimunud ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks.