lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-10174/39

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-10174/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2688
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKrtS § 31 lg 1, 4Korteriomaniku kohustusedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 103 lg 1, 2Rikkumise vabandatavusVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-10174/47Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.12.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Avaldaja)aktsiaselts Kragen10101765(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Allar Kirikmäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10174

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE avaldus Aktsiaseltsi Kragen vastu kahjuhüvitise maksmise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja

ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, aadress A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Lepinguline esindaja Kairi Freiberg

Asjast puudutatud isik

Aktsiaselts Kragen (registrikood 10101765, aadress Endla tn 48-13, 10613 Tallinn) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed X ja Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada ERGO Insurance SE (registrikood 10017013) avaldus.
2.Välja mõista aktsiaseltsilt Kragen (registrikood 10101765) ERGO Insurance SE (registrikood 10017013) kasuks 2964,83 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend neli koma kaheksakümmend kolm) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
3.Jätta menetluskulud aktsiaseltsi Kragen (registrikood 10101765) kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 476 lg 1Hagita menetluse algatamine
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
Välja mõista aktsiaseltsilt Kragen (registrikood 10101765) ERGO Insurance SE (registrikood 10017013) kasuks menetluskulud (riigilõiv) 50 (viiskümmend) eurot.
5.Jätta rahuldamata ERGO Insurance SE (registrikood 10017013) avaldus menetluskulude (riigilõiv) 116,70 (ükssada kuusteist koma seitsekümmend) eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 1 (6)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Asjaolude kirjeldus

1.ERGO Insurance SE (avaldaja) esitas 04.07.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse AP vastu. Kohus võttis 05.07.2018 hagi menetlusse. Avaldaja esitas 24.09.2019 hagiavalduse RI ja Aktsiaseltsi Kragen (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis 16.10.2019 määrusega hagiavalduse RI ja puudutatud isiku vastu menetlusse. Kohus kinnitas 18.10.2019 kohtumäärusega avaldaja ja AP vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas AP vastu esitatud nõudes menetluse. Kohus rahuldas 16.04.2020 tagaseljaotsusega hagiavalduse RI vastu esitatud nõudes. Puudutatud isik esitas 10.12.2019 ja 04.05.2020 vastuse, milles muuhulgas toob välja, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et avaldaja kahju on selle tagajärg, et korteris nr 20 oli jäetud köögi kraanid lahti ja suur hulk vett sattus põrandale. Lahtiste kraanide järelevalveta jätmine on inimese süüline tegevus. Avaldaja leiab, et tema kahju ei tekitanud. Puudutatud isik palub jätta rahuldamata avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu 2964,83 euro nõudes. Kohus uuendas 17.11.2021 määrusega asja arutamist, muutis menetlusliigi hagita menetluseks, määras avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja (sealhulgas tähtaja seonduvalt menetluskuludega) ja avaldust lahendava määruse teatavakstegemise aja 15.12.2021. Avaldaja esitas 25.11.2021 terviktekstina avalduse puudutatud isiku vastu kahju nõudes. Puudutatud isik menetlusdokumente ei esitanud.
2.Avaldaja põhjendab avaldust muuhulgas järgmiselt. 12.01.2018 toimus Tallinnas Nafta 6 korterelamus veekahju juhtum, mis sai alguse korterist 20. KÜ Nafta 6 esimees UA on deklareerinud avaldajale, et korteris nr 20 oli jäetud köögi kraanid lahti ja suur hulk vett sattus põrandale. Veekahju tagajärjel sai suures ulatuses kahjustada ka muuhulgas korter nr 18. Korter asukohaga Nafta 6-18 ja seal asuv kodune vara oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt kodukindlustus ERGO Midi kindlustuselepinguga nr 2096728/5. Korteri aadressiga Nafta 6-20, kust sai alguse veekahju, üheks kaasomanikuks oli puudutatud isik. Antud asjaolu soovitakse tõendada väljavõttega kinnistusregistrist. Avaldaja on hüvitanud kahju kogusummas 8720,10 eurot. Väljamakstud kahjuhüvitis koosneb järgnevatest väljamaksetest: Sunship OÜ poolt teostatud töödest korteris, mille arve nr 2018087 summas 8645,70 eurot avaldaja on 27.03.2018 hüvitanud; Bauserv OÜ poolt teostatud ülevaatuse kulu arve summas 36 eurot; Suur Vanker OÜ poolt teostatud ülevaatuse kulu arve summas 38,40 eurot. Tänaseks on nõudest proportsionaalselt kaasomandi osale tasunud Nafta 6-20 korteri kaasomanikud LP, TZ ja AP. RI osas tehtud tagaseljaotsus on saadetud täitmisele. Seega on kogunõudest tasumata puudutatud isiku kaasomandi osa. Tulenevalt proportsionaalsele arvutusele on avaldaja nõue puudutatud isiku osas summas 2964,83 eurot, millele lisandub riigilõivu osa 166,70 eurot. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult kahju 2964,83 eurot ja riigilõivu 166,70 eurot. II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

3.Kohus uuendas 17.11.2021 määrusega asja arutamist, muutis menetlusliigi hagita menetluseks, määras avalduste ja dokumentide esitamise tähtajad (sealhulgas seonduvalt menetluskuludega) ja avaldust lahendava määruse teatavakstegemise aja 15.12.2021. Puudutatud isik ei vastanud ega esitanud täiendavaid dokumente. Puudutatud isik on varem kohtumenetluses esitanud 10.12.2019 ja 04.05.2020 vastuse. Kohtu hinnangul on avaldaja avaldus võimalik sisuliselt lahendada. Kohus leiab hinnates asja materjale ja esitatud tõendeid, et avaldus kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi 2 (6)

eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane (nt kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel), ei tule seda korteriomanikku menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 20, 22). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul avaldaja avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Hagita menetluses on kohtu tegevusvabadus suurem, kuid kohus ei pea ise kontrollima kõikvõimalikke asjaolusid. Kohus ei pea ise tõendeid koguma, vaid võib nõuda neid vajadusel pooltelt. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend.

5.Kohus loeb kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks järgmised asjaolud: 12.01.2018 toimus Tallinnas Nafta 6 korterelamus veekahju juhtum, mis sai alguse Nafta 6 korterelamu korterist 20, sest korteris nr 20 oli jäetud köögi kraanid lahti ja suur hulk vett sattus põrandale (avaldaja 25.11.2021 menetlusdokumendi lisades 12.01.2018, 08.02.2018 ja 12.06.2018 elektronkirjad ning puudutatud isiku 04.05.2020 menetlusdokumendis avaldatu). Nafta 6-20, Tallinn korteriomandi üheks kaasomanikuks 12.01.2018 veekahju juhtumi ajal oli puudutatud isik (avaldaja 25.11.2021 menetlusdokumendi lisades 11.04.2018 kinnistusraamatu väljavõte). 12.01.2018 veekahju tagajärjel sai kahjustada Nafta 6-18, Tallinn korteriomand ja seal asuv kodune vara, mis oli 12.01.2018 kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt kodukindlustus ERGO Midi kindlustuselepinguga nr 2096728/5 (avaldaja 25.11.2021 menetlusdokumendi lisades 08.02.2018 elektronkiri ja väljavõte kindlustuspoliisist nr 2096728/5 ning puudutatud isiku 04.05.2020 menetlusdokumendis avaldatu). Avaldaja hüvitas kahju kogusummas 8720,10 eurot (Sunship OÜ teostatud tööd korteris (avaldaja poolt 27.03.2018 hüvitatud arve nr 2018087 summas 8645,70 eurot), Bauserv OÜ poolt teostatud ülevaatuse kulu 36 eurot, Suur Vanker OÜ poolt teostatud ülevaatuse kulu summas 38,40 eurot). Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult kahju summas 2964,83 eurot ja riigilõivu 166,70 eurot (avaldaja 25.11.2021 menetlusdokument ja selle lisades arve nr 2018087, 27.03.2018 maksekorraldus, arve nr 18314, 09.02.2018 maksekorraldus, arve nr 10175, 30.01.2018 maksekorraldus, 02.07.2018 maksekorraldus). Kohtumenetluses puudutatud isik keeldus kahju hüvitamisest peamiselt põhjustel, et tema kahju ei tekitanud (puudutatud isiku 10.12.2019 menetlusdokumendis avaldatu). Avaldaja poolt kahju hüvitamisega on Nafta 6-18, Tallinn korteriomaniku nõude omandanud avaldaja kui kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel. Kohus kontrollib järgnevalt, kas avaldaja kahju nõue 2964,83 eurot puudutatud isiku vastu on põhjendatud.
6.Kahju tekkis ühele korteriomanikule teise korteriomaniku tegevuse tõttu teisest korteriomandist. Kuivõrd avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid ning kahju tekkis 12.01.2018, siis kohaldub antud asjas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
7.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhetega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui 3 (6)

korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Kohus leiab, et eelviidatud põhimõtted kehtivad ka alates 01.01.2018 kehtiva KrtS kohaldamisel.

8.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lgst 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-13, p 22): teine korteriomanik on kohustust rikkunud; teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest; kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik keeldus kahju hüvitamisest peamiselt põhjustel, et tema kahju ei tekitanud. Kohus leiab, et vastuväide ei välista avaldaja kahju nõuet, mida kohus põhjendab alljärgnevalt.
9.Puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isikul kui korteriomanikul oli kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku kaasomandisse kuuluvast korteriomandist Nafta 6-20, Tallinn voolas vesi põrandale ja sealt edasi Nafta 6-18, Tallinn korterisse, siis ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning ta on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi põrandale jooksis. Puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri kaasomanik. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
10.Kohus leiab, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud Tallinnas Nafta 6 korterelamu korteriomandist 20, mille üheks kaasomanikuks 12.01.2018 veekahju juhtumi ajal oli puudutatud isik. Ühtlasi puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et avaldaja kahju on tekkinud selle tagajärjel, et korteris nr 20 oli jäetud köögi kraanid lahti ja suur hulk vett sattus põrandale (vt ka puudutatud isiku 04.05.2020 menetlusdokumendis avaldatu). VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 4 (6)
11.Kohtu hinnangul on Nafta 6-18, Tallinn korteriomandile tekkinud kahju (vt ka avaldaja 25.11.2021 menetlusdokumendi lisades 08.02.2018 elektronkirjas ülevaadet korteri kahjustustest). VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Kohus leiab, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et tema korteriomandi põrandale suures koguses voolanud vesi võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomandit (VÕS § 127 lg 3).
12.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (vt ka Riigikohtu 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kohtu hinnangul tõendavad avaldaja esitatud tõendid seda, millised mahus ja milliseid töid oli vaja teha korteri kahjustuste kõrvaldamiseks. Avaldaja poolt 27.03.2018 hüvitatud arvest nr 2018087 summas 8645,70 eurot nähtuvalt tööd sisaldasid muuhulgas töid seonduvalt köögimööbliga, uue mööbli paigaldusega ja ehitustööde materjale. Seejuures summale lisandub Bauserv OÜ poolt teostatud ülevaatuse kulu 36 eurot, Suur Vanker OÜ poolt teostatud ülevaatuse kulu summas 38,40 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse kogusummas 8720,10 eurot.
13.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Kohus leiab, et puudutatud isiku tegevusetuse (kraani sulgemata jätmisest korteri põrandale voolanud vee) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterisse voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Kohus eelnevalt leidis, et avaldaja on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse kogusummas 8720,10 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju 2964,83 euro hüvitamist, millest kohus lähtub. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole ning on põhjendamatult keeldunud kahju hüvitamisest. Avaldaja kahjunõude 2964,83 eurot eeldused on täidetud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju) 2964,83 eurot. 5 (6)
14.Kohus rahuldas avalduse avaldaja kasuks ja puudutatud isik on põhjendamatult jätnud nõude tasumata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määras 17.11.2021 määruses menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 25.11.2021 menetlusdokumendis, millest nähtuvalt avaldaja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 500 eurot, millest avaldaja nõuab puudutatud isikult 166,70 eurot. Kohus menetleb avaldaja avaldust puudutatud isiku vastu hagita menetluses. Avaldaja avalduselt puudutatud isiku vastu on põhjendatud riigilõivu 50 eurot tasumine (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus määrab kindlaks avaldaja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu 50 eurot. Kohus mõistab menetluskulu 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Avaldaja taotles menetluskuluna riigilõivu 166,70 eurot. Kohus jätab rahuldamata avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 116,70 euro (166,70-50=116,70) ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja