Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus eraõiguslik vaidlus, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1) ning kohtuasja on pädev TsMS § 9 lg 1 kohaselt esimese astmena menetlema maakohus. Kostja I esitas haldusasjas nr 3-18-1779 kaebuse Tartu linnavalitsuse eluasemekomisjoni

Kuivõrd maakohus ei ole keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et asi on halduskohtu pädevuses, pole võimalik rahuldada ka vastuhagi esitaja taotlust saata asja lahendamiseks taotlus pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

MÄÄRUSKAEBUS

taotlustest ning tal ei olnud pädevust arutada selle üle, mis oli vastuhagi esitaja tegelik tahe. Maakohus pidi vaatama tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsust ja võrdlema, kas selle resolutsioonis otsustati haldusakti tühisuse tuvastamise üle. Tartu Maakohus jättis 25. septembri 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 kostja I hagi hageja vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata, sest kohus lähtus tõendist, mida pooled ei olnud selles menetluses üldsegi esitanud, s.o Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a protokolliline otsus, mis kohtuotsuse p 13 järgi olevat haldusakt. Riigikohus ei võtnud kostja I kassatsioonkaebust menetlusse, kuna arvas, et eluasemekomisjoni otsus kui haldusakt on olemas. Tegelikult sellist haldusakti ei ole olemas ja ringkonnakohus oli teinud ebaõige otsuse. Hageja esindaja oli kohut eksitanud valeväitega haldusakti olemasolust ning kohus ei kontrollinud, kas hageja oli haldusakti teinud. Kohus leidis tsiviilasjas nr 2-18-582 muuhulgas, et poolte vahel sõlmitud üürileping muutus alates 15. detsembrist 2003 tähtajatuks. Sellise asja väitmiseks otsuses puudus alus, sest mitte ükski kohus ei ole üürilepingu tähtajatuks muutumist oma otsuse resolutsioonis tuvastanud. Kostjal I on jätkuvalt tähtajaline üürileping, mida ei saa korraliselt üles öelda. Üürilepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. Keegi ei ole mitte ühelgi kohtul palunud selle ülesütlemise kehtivuse või mittekehtivuse tuvastamist. Maakohus jättis õigusvastaselt tuvastamata, et vaidlustatud K. Jürgensoni 15. detsembri 2017. a avalduse kui haldusakti tühisuse tuvastamine on halduskohtu pädevuses ja jättis rahuldamata kostja I taotluse saata taotlus asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

nimetatud haldusasjades põhjalikult kaebajale selgitanud, et eluasemekomisjoni otsus on välismõju mitteomav halduse siseakt ja kostjal I puudub selle suhtes kaebeõigus. Mõlemad kohtulahendid on jõustunud. Üürilepingu sõlmimisega tekkis hageja ja kostja I vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ja ei anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Maakohus on õigesti jätnud kostja I vastuhagi menetlusse võtmata TSMS § 371 lg 1 p 4 alusel, kuna jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 on juba tuvastatud eluruumi üürilepingu ülesütlemise kehtivus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus põhjendatult käesolevas asjas vastuhagi menetlusse võtmisest, kuna tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et vaidlusalune üürilepingu lõpetamine on kehtiv. Meelevaldne ja ekslik on kostja I tõlgendus selle kohta, mis peab kajastuma kohtulahendi resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Seega ei pea kohus resolutsioonis kajastama ja loetlema kõiki tuvastatud asjaolusid. Need sisalduvad otsuse põhjendavas osas. Hageja palus tsiviilasjas nr 2-18-582 esitatud hagiavalduses muuhulgas tunnistada õigusvastaseks kostjaga I sõlmitud üürilepingu ülesütlemine alates 28. märtsist 2018. Hageja leidis viidatud tsiviilasjas, et üürilepingu ülesütlemine ei ole kehtiv seetõttu, et korraliselt saab öelda vaid tähtajatut üürilepingut. Seega oli nimetatud tsiviilasjas muuhulgas vaidluse all ka üürilepingu ülesütlemise kehtivus või kehtetus. Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata ja ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis 25. veebruari 2019. a otsuse tsiviilasjas nr 2-18-582 p-s 12, et üürileping on kehtivalt üles öeldud. Asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas esitatud vastuhagis on hageja kasutanud nõude sisustamisel teistsugust sõnastust, ei tähenda, et tegemist oleks uue nõudega, mida kohtud pole veel lahendanud. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja eesmärk on vaidlustada üürilepingu ülesütlemine ning ülesütlemise kehtivus on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtulahendiga. Ekslik on kostja I seisukoht, nagu oleks tal jätkuvalt tähtajaline üürileping, mida ei saa korraliselt üles öelda. Asjaolu, et leping oli muutunud tähtajatuks on põhjalikult käsitlenud maaja ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-582. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi käesolevas asjas korrata.

11.09.2008 määrusega nr 97 kinnitatud „Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise korrast“.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.