2-20-1957/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

5.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot. Hageja on arvestanud käesoleva tsiviilasja hinnaks 8370,36 eurot. Kohus märgib, et hagihinda ei ole hagi menetlusse võtmisel arvestatud õigesti. Hageja on esitanud kostja I ja kostja II vastu solidaarse nõude 6869,26 euro ulatuses (5956,74 + 591,15 + 58,40 + 5 + 25 + 15 + 217,97). TsMS § 134 lg 2 kohaselt kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulub 6869,26 euro suuruse nõude korral tasumisele riigilõiv 450 eurot. Samas on hageja esitanud eraldiseisva sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude kostja I vastu. Kostja I vastu esitatud eraldiseisvat nõuet ei arvestada kostja I ja kostja II vastu esitatud solidaarse nõude hulka. Hagejal tuleb kostja I vastu esitatud eraldiseisvalt nõudelt tasuda seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu. TsMS § 367 ja § 133 lg 2 kohaselt on kostja I vastu esitatud nõude hind 1521,95 eurot (5956,74 x 0,07% = 4,17; 4,17 x 365 = 1521,95). RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasutakse 1521,95 euro suuruse nõude korral riigilõivu 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal hagi esitamisel tasuda riigilõivu kokku 675 eurot (450 + 225). Hageja on tasunud riigilõivu 500 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel maksmata jäänud riigilõiv 175 eurot (675 – 500). Kohus märgib, et riigilõiv tuleb tasuda viivitamata vastavalt käesolevale kohtulahendile lisatud makseinfole. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Käesolev tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele, mistõttu tuleb hagejal tasuda ka täiendav riigilõiv TsMS § 179 lg 5 kohaselt viivitamata. Kohus selgitab, et TsMS § 179 lg 6 järgi valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 21 ja lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed; käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus lisab käesoleval kohtulahendile makseinfo, mille järgi tuleb hagejal riigilõiv tasuda. TsMS § 179 lg 9 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 4 järgi riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus