Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

seadustiku (TsMS) § 428 lg-test 1 ja 2. Ehkki seadusest ei tulene alust menetluse lõpetamiseks, on kohtul kohustus teostada järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle ja selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohast tähtsust. Mõistliku menetlusaja põhimõte tuleneb TsMS §-st 2. Vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 kehtib see põhimõte ka pankrotimenetluses. Pankrotiseadus näeb ette pankrotimenetluse korra ning tähtajad, mille järgimise tagab kohus järelevalvekohustuse täitmise raames. Seaduses ei ole sätestatud pankrotimenetluse kestust, sest see sõltub oluliselt pankrotivõlgniku isikust, kohustuste koosseisust ja mahust, pankrotivara koosseisust ja suurusest, õigusvaidlustest, õiguslikest probleemidest ja muudest olulistest asjaoludest. Võlgnik on olnud pankrotimenetlusest puudutatud kaheksa aastat ning tema pankrotimenetlus on kestnud kuus ja pool aastat. Kuigi seadus ei näe ette füüsilise isiku pankrotimenetluse kestust, nõustus maakohus senist kohtupraktikat arvestades võlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna seisukohaga, et tegemist on füüsilise isiku keskmisest pikema pankrotimenetlusega. Sellest tulenevalt kontrollis kohus järelevalvekohustuse raames täiendavalt, kas pankrotimenetluses on mh järgitud TsMS §-st 2 tulenevat põhimõtet. Juba võlgniku ajutisele pankrotimenetlusele oli iseloomulik erinevate taotluste ja kaebuste paljusus. Pankrotiavaldused vaadati läbi alles 29. jaanuari 2013 kohtuistungil. Maakohus on pikendanud kahel korral nõuete kaitsmise koosoleku tähtaega. Nii võlausaldajate koguarv kui võlgnevuste summa on füüsilise isiku pankrotimenetluse kohta märkimisväärsed, mistõttu kaasneb nii pankrotihalduril kui kohtul kohustus teha rohkem toiminguid kui menetluses, kus on üksikud võlausaldajad ning võlgnevuste summa kordades väiksem. Nõuete kaitsmisega kaasnes mitmeid nõude tunnustamise hagisid (tsiviilasjad nr 2-14-11743, nr 2-14-11886, nr 2-14-50547, nr 2-14-14012, nr 2-14-14566). Need vaidlused on seotud võlgniku esitatud vastuväidetega nõuete kaitsmise koosolekul ja kohtulahendite tulemusel on võlausaldajate nõudeid olulises osas tunnustatud. Vaidlused on kestnud üle kolme aasta ja on mõjutanud oluliselt võlgniku pankrotimenetluse kestust. Pankrotimenetluse kestust on mõjutanud ka võimalik pankrotivara koosseis. Pankrotimenetluses on halduritel tulnud võõrandada nii kinnis- kui muu registervara. Pandiõigusega koormatud mitmekülgse vara võõrandamine pikendab pankrotimenetlust. Samuti raskendavad või takistavad pankrotivara realiseerimist sellega seonduvad õigusvaidlused. Võlgniku pankrotivarasse kuulus nõudeõigusi, millest ühega seondus õigusvaidlus (tsiviilasi nr 2-12-35556). Käimas on kohtumenetlus võlgniku abikaasa hagis ühisvara jagamiseks ja välistamiseks pankrotivarast ning hüvitise ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-16-9434). Riigikohus saatis 9. oktoobri 2019 otsusega asja läbivaatamiseks maakohtule. Kuna vaidlus puudutab Swedbank AS-i pandieset, ei ole halduril võimalik koostada jaotusettepanekut ega sellele järgnevat lõpparuannet. Tegemist on keeruka õigusvaidlusega ning menetluse kestust on mõjutanud poolte taotlus menetluse peatamiseks kompromissi saavutamise eesmärgil. Harju Maakohtu menetluses on ka Swedbank AS-i hagi võlgniku abikaasa vastu (tsiviilasi nr 2-18-6630). Võlgniku abikaasa on esitanud kassatsioonkaebuse ning Riigikohus ei ole kaebuse menetlusse võtmist otsustanud. Otsuse jõustumiseni ei ole selge, kas pangal oleks alternatiivi oma nõude maksmapanekuks. Praegune pankrotimenetlus eristub teistest füüsilise isiku pankrotimenetlusest ka võlgniku ja temaga seotud isikute rohkete taotluste ja kaebuste poolest nii pankrotimenetluses kui ka sellega seotud erinevates hagimenetlustes. Kuigi menetlusosalistele ei saa ette heita soovi kasutada

seaduses ettenähtud võimalusi oma õiguste ja huvide kaitseks, on selle õiguse kasutamisega kaasnenud menetluste pikem kestus. Eelneva tõttu leidis maakohus, et tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku õigust mõistlikule menetlusajale. Pankrotimenetlust tuleb jätkata, kuni on lõppenud õigusvaidlused, müüdud pankrotivara, tehtud väljamaksed võlausaldajatele ning tehtud muud pankrotimenetluse lõpetamiseks vajalikud toimingud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

On üldteada ning võime ka igapäevaselt ajakirjandusest lugeda, kuidas kriminaalmenetlused lõpetatakse ebamõistlikult veninud menetlusaja tõttu. Võlgniku pankrotimenetlus on kokku kestnud 13 või isegi enam aastat. Kui võrrelda seda kriminaalmenetlusega, siis on pankrotimenetluses nö karistused kordi hullemad ja piinavamad. Võlgnik on kümneid kordi viidanud avaldustes ja kohtuistungitel, et kõigile teistele on see lihtsalt töö, aga tema ja tema lähedaste jaoks on see isiklik asi. Võlgnik nõustub sellega, et pankrotimenetlus ei peagi olema kerge, kuid ka see peaks lõppema mõistliku aja jooksul. Euroopas on riike (Suurbritannia), kus füüsilise isiku pankroti menetlus ei tohi kesta üle ühe aasta, sest inimene ei tohi olla kauem ühiskonnast eemal. Lätis kestavad pankrotimenetlused 1-2 aastat.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.