Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
17.mail 2017, xxxx kohtumaja
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi A. M. nõudes
Tsiviilasja hind
544,76 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151; lepinguline esindaja I. N. , Julianuse Õigusbüroo OÜ, epost:[email protected]; Kostja A. M. , isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxx; tegelik viibimiskoht teadmata.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-16-122082 vastu võlgnevuse
2 (6)
3 (6)
VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohtu hinnangul on osamaksetega vara müügilepingus sätestatud käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema Elisa Eesti AS klient järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist, kuivõrd see ületab mitmekordselt summasid, mida kostja pidi igakuselt tasuma. Käsitlustasu 63,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning et käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega. Samuti tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et järelmaksuga vara müügilepingus käsitlustasu ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega leiab kohus, et käsitluskulu, mis on kajastatud arvel nr 2008757382 ei ole õiguslikult põhjendatud ja väljamõistmisele kostjalt ei kuulu. Kuna käsitluskulu on kajastatud põhivõlgnevuse summas, siis kuulub rahuldamisele põhinõue summas 197, 96 eurot (261, 87 -63, 91).
4 (6)
Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseid esitatud arve nr 2008056881 maksetähtajale 15.11.2013 järgnevast päevast võlgnevuselt 22,89 eurolt; arve nr 2008274117 maksetähtajale 18.12.2013 järgnevast päevast võlgnevuselt 18,80 eurolt; arve nr 2008501316 maksetähtajale 20.01.2014 järgnevast päevast võlgnevuselt 17, 20 eurolt; arve nr 2008757382 maksetähtajale 2.03.2014 järgnevast päevast võlgnevuselt 202, 98 eurolt. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on nimetatud perioodi seadusjärgseks viiviseks esitatud arve alusel on 60,54 eurot.
5 (6)
Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.