Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
19.08.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1389
Haldusasi
X kaebus kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Eneli Kivi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-20-1389 ei ilmne, et kohtunikud oleksid kaebaja viidatud asjas pannud toime kuriteo, seega puudub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1 sätestatud alus kahju hüvitise väljamõistmiseks.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ning
Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited pankrotihaldurite väidetava õigusvastase tegevuse kohta ja kahju hüvitamise kohustuse riigile ülemineku kohta. Kaebus pankrotihaldurite tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks on Tallinna Halduskohtu 19.08.2020 määrusega tagastatud ja halduskohtu määrus on selles osas jõustunud. Samuti ei ole kaebaja taotlenud vastustaja kohustamist teostama pankrotihaldurite üle järelevalvet, seega ei ole praeguses vaidluses asjakohased ka kaebaja sellekohased põhjendused. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist esiteks põhjusel, et kohtud ei võtnud asjas nr 2-20-761 tema hüvitamishagi menetlusse, ja teiseks põhjusel, et kohtud ei teostanud asjas nr 2-02-399 (22(4)
3-20-1389 414/02) pankrotihaldurite üle järelevalvet, mis võimaldas pankrotihalduritel kaebajale kahju tekitada. Kuna kaebaja taotleb kohtute poolt tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda RVastS §-st 15. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 15 lg 31 järgi võib isik lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule nõuda sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahuldanud tema individuaalkaebuse EIÕK-i või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kohtunikud oleksid teda või AS-i Q puudutavaid kohtuasju menetledes pannud toime kuriteo. Ka kohtute infosüsteem ei kinnita, et nimetatud kohtuasju arutanud kohtunike suhtes oleks läbi viidud kriminaalmenetlusi. Samuti ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et EIK oleks rahuldanud tema individuaalkaebuse. Seega ei ole täidetud RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 nimetatud tingimused ning kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Sama on kaebajale juba korduvalt selgitatud eelmistes menetlustes (haldusasjad nr 3-09-1504, 3-09-2305, 3-10-2325, 3-11-1709, 3-11-2128, 3-15-3190). Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida tsiviilasjades tehtud kohtulahendite õiguspärasust. Kaebajal on olnud võimalus esitada pankrotihaldurite vastu kahju hüvitamise nõue maakohtusse (tsiviilasjad nr 2-08-4565, 2-09-5467, 2-09-11433, 2-09-21647, 2-09-41345, 2-20-761) ja ta on saanud oma õigusi kohtulikult kaitsta. Samadel põhjendustel ei ole halduskohtu pädevuses kontrollida, kas maakohus teostas pankrotimenetluses pankrotihaldurite üle nõuetekohaselt järelevalvet. Ka sellekohased vaidlused tuleb lahendada vastavalt PankrSle ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule.
3(4)
3-20-1389 eeldused peavad olema täidetud. Seega ei saa apellatsioonkaebuses viidatud RVastS § 7 olla õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.