Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-664 15. oktoober 2020 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 14. aprilli 2020. a taotlus vara riigi omandisse kandmiseks Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik E OÜ Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2020. a määrus E OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku ärinimed ja füüsiliste isikute nimed tähemärkidega ning jätta puudutatud isiku registrikood avaldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebürool (RAB) on E OÜ (kuni 29. juunini 2018 ärinimega Q OÜ; registrikood xxx) arvelduskontol AS-is SEB Pank oleva vara (38 726 euro 44 sendi) suhtes rahapesu kahtlus. Alates 23. augustist 2018 on osaühingu omanik ja juhatuse liige Läti kodanik J.. Äriühingu asutas 30. jaanuaril 2018 A, kes oli selle omanik kuni 19. juunini 2018 ja juhatuse liige kuni 29. juunini 2018. Ettevõttel puudub avalik majandustegevus, majandusaasta aruannet ei ole esitatud ja äriregistris on tegevusalaks märgitud valdusfirmade tegevus. Osaühingu arvelduskontole laekus 27. märtsil 2018 Bahreini ettevõtte Sahara for Tourism Consultancy Co arvelduskontolt 65 000 USA dollarit (51 858 eurot 94 senti). 29. märtsil 2018 kanti osa laekunud rahast (13 100 eurot) edasi K-le kuuluvale Soome pangakontole ja osa (38 700 eurot) Hiinas registreeritud äriühingu GX Enterprise Ltd pangakontole. AS-il SEB Pank tekkis 27. märtsil 2018 makse suhtes kelmuse kahtlus, mida süvendas makset vahendanud pangast saadetud makse tagasikutsumise SWIFT teatis, mille kohaselt ei soovinud Sahara for Tourism Consultancy Co tegelikkuses puudutatud isikule makset teha. Teate alusel kutsus AS SEB Pank tagasi GX Enterprise Ltd pangakontole tehtud makse 38 700 eurot. Osa K arvelduskontole kantud rahast võeti Soomes pangaautomaatidest sularahas välja ja kontole alles jäänud summa (7958 eurot 73 senti) arestis 18. aprillil 2018 Soome politsei. RAB-ile teadaolevalt on GX Enterprise Ltd olnud seotud rahapesukahtlaste juhtumitega, kus tõenäoliselt BEC-kelmustena (Business Email Compromise – äripartneritevahelise e-kirjavahetuse ebaseadusliku ülevõtmise teel toimepandud kelmus) on isikutelt välja petetud raha soovitud kanda GX Enterprise Ltd pangakontole.
2.RAB kehtestas 6. aprillil 2018 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 1 alusel osaühingu kontol olevale varale käsutuspiirangu 30 päevaks. 25. aprillil
3-20-664 2018 alustati RAB-i kuriteoteate põhjal kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 394 lg 2 p 3 tunnustel (rahapesu suures ulatuses). 4. mail 2018 pikendas RAB RahaPTS § 57 lg 3 alusel käsutuspiirangut osaühingu kontole 60 päeva võrra. 29. juunil 2018 tunnistas RAB selle käsutuspiirangu RahaPTS § 57 lg 5 alusel kehtetuks, sest Harju Maakohus tegi 26. juunil 2018. a asjas nr 1-18-4836 määruse, millega arestis osaühingu arvelduskontol olevad rahalised vahendid kriminaalmenetluse seadustiku § 142 lg 1 alusel. Kriminaalmenetlus lõpetati 21. oktoobril 2019 kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. 23. oktoobril 2019 pikendas RAB halduskohtu
22.oktoobri 2019. a määrusega asjas nr 3-19-1973 antud loa alusel osaühingu kontol oleva vara (38 726 euro 44 sendi) käsutuspiirangut kuni vara omaniku kindlakstegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
3.RAB esitas Tallinna Halduskohtule 14. aprillil 2020 taotluse anda RahaPTS § 57 lg-te 7, 8 ja 10 alusel luba kanda osaühingu arvelduskontol olev vara (38 726 eurot 44 senti) riigi tuludesse. RAB-il on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et vara on kantud osaühingu kontole ebaseaduslikult. Osaühing ei ole erinevate menetluste jooksul selgitanud vara kontole saabumise asjaolusid. Vastuseks RAB-i päringule esitas osaühing lepingu projekti, mida ei ole allkirjastatud. Projekt ei tõenda, et selles märgitud pooled oleksid lepingu sõlminud või sellel oleks muul viisil õiguslikku jõudu, samuti ei ole tõendatud poolte tahet sellist lepingut sõlmida. Lepingu teine pool on pärast väidetavat lepingu sõlmimist esitanud tagasinõude, mida osaühing ei ole täitnud. Osaühing ei ole esitanud ühtegi poolte vahel peetud vestlust või muud tõendit, mis kinnitaks poolte tahet kõnealust lepingut sõlmida. Bahreini ettevõttega Sahara For Tourism Consultancy Co ei ole RAB-il õnnestunud kontakti saada. RAB ei ole vara legaalset päritolu tuvastanud, samuti ei ole tõendatud ega tuvastatud, et osaühing on tema pangakontol oleva vara omanik. Esmase vara käsutamise piirangu kehtestas RAB 6. aprilli 2018. a ettekirjutusega. Seega on vara käsutamise piiramisest möödunud üle aasta.
4.Tallinna Halduskohus jättis 15. aprilli 2020. a määrusega RAB-i taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et taotlus on ennatlik. RahaPTS § 57 lg-t 7 tuleb tõlgendada nii, et luba vara riigi omandisse kandmiseks võib taotleda pärast ühe aasta möödumist halduskohtu 22. oktoobri 2019. a määrusest arvates.
5.RAB esitas 17. aprillil 2020 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus, millega tema taotlus rahuldada.
6.Tallinna Halduskohus pikendas 21. aprilli 2020. a määrusega asjas nr 3-20-687 halduskohtu
22.oktoobri 2019. a määrusega antud luba osaühingu arvelduskontol oleva vara (38 726 eurole 44 sendile) käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks arvates kriminaalasja menetluse lõpetamisest. 30. aprillil 2020 teatas RAB halduskohtule, et ta on loa alusel sooritanud täitetoimingu.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 7. mai 2020. a määrusega määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2020. a määruse ja tegi uue määruse, millega rahuldas RAB-i taotluse ja andis loa kanda puudutatud isiku arvelduskontol olev vara (38 726 eurot 44 senti) riigi tuludesse. Ringkonnakohus nõustus RAB-iga, et RahaPTS § 57 lg-s 7 nimetatud üheaastast tähtaega tuleb hakata arvestama esmase piirangu kehtestamisest RahaPTS § 57 lg 1 alusel. Kohus pidas põhjendatuks RAB-i kahtlust, et puudutatud isiku arvelduskontole 27. märtsil 2018 kantud 51 858 eurot 94 senti, mida on püütud kanda edasi muu hulgas Hiina äriühingule GX Enterprise Ltd, on Bahreini ettevõttelt Sahara for Tourism Consultancy Co arvutikelmusega välja petetud raha, mille tõelist olemust ja päritolu püütakse varjata (RahaPTS § 4 lg 1 p 3). Kohtu arvates on vaidlusalune vara seotud rahapesuga eeskätt põhjusel, et makse saatja on selle tagasi kutsunud ja märgib, et ei tunne makse saajat, samuti GX Enterprise Ltd seotuse tõttu varasemate rahapesukahtlusega tehingutega. Kahtlust süvendas asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud RAB-ile mingeid dokumente ega selgitusi, 2(5)
3-20-664 mille alusel oleks olnud võimalik tuvastada vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil, samuti puudus äriühingul nähtav majandustegevus. Dokument, mille puudutatud isik 6. aprillil 2020 esitas, ei tõenda usaldusväärselt vara legaalset päritolu ega omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil. Leping ei ole allkirjastatud ega ole ka tõendeid, millest saaks järeldada poolte tahet sellist lepingut sõlmida. Lepingu üheks pooleks on märgitud Bahrain for Tourism Consultancy Co, kuid RAB-i taotluses ja selle lisades sisalduvate muude dokumentide järgi oli Bahreinist makse teinud äriühingu nimeks Sahara for Tourism Consultancy Co. RAB on põhistanud, et Sahara for Tourism Consultancy Co-ga ei ole olnud võimalik kontakti saada. RAB on teinud oma pädevust ja volitusi arvestades piisavalt jõupingutusi selleks, et välja selgitada puudutatud isiku arvelduskontol oleva rahapesukahtlusega vara legaalne päritolu ja selle kaudu ka selle vara tegelik omanik või kasusaaja.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Puudutatud isik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määrus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu 15. aprilli 2020. a määrus. Puudutatud isik nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja väidab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnorme. Puudutatud isik ei ole kordagi enne Riigikohtule määruskaebuse esitamist saanud oma seisukohta esitada. Ringkonnakohus ei andnud talle võimalust määruskaebusele vastata ja ta ei olnud üleüldse teadlik määruskaebuse esitamisest. Puudutatud isiku arvates puudusid ka vara riigi omandisse kandmise materiaalsed eeldused. Neid analüüsis esimest korda alles ringkonnakohus ja faktiliste asjaolude tuvastamise kohta ei saa Riigikohtule argumente esitada. Ringkonnakohus ei ole ammendavalt kõiki tõendeid kontrollinud. Muuhulgas ei võimaldanud ringkonnakohus taotleda puudutatud isiku esitatud lepingus Q OÜ esindaja Ai tunnistajana ülekuulamist.
9.RAB oma seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus on vaidlusalust materiaalõiguse normi (RahaPTS § 57 lg 7) õigesti kohaldanud, kuid on rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse puudutatud isikule kätte toimetamata ega võimaldanud tal taotleda enda ärakuulamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 134 lg 1, § 2 lg 6, § 134 lg 2 p 5). Selles asjas jäävad aga määruskaebuse väited paljasõnaliseks ega õigusta ringkonnakohtu määruse tühistamist.
11.RahaPTS § 57 lg 7 kohaselt võib RAB taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et selles sättes nimetatud üheaastast tähtaega tuleb arvestada esmase piirangu kehtestamisest RahaPTS § 57 lg 1 alusel. Seda sätet ei saa tõlgendada nii, et tähtaeg hakkab kulgema RahaPTS § 57 lg-s 6 märgitud piirangu kehtestamisest, nagu leidis halduskohus. Sellisel juhul lõpeks vara käsutamise piirang enne, kui saab hakata taotlema vara riigi omandisse kandmise luba. Selline tõlgendus ei tagaks vara säilimist ega oleks kooskõlas seaduse eesmärgiga tõkestada rahapesu. Halduskohtu viidatud HKMS § 264 lg 1 ja § 265 lg 2 ei võimalda loa tähtaega pikendada rohkem kui RahaPTS § 57 lg-s 6 ette nähtud üheks aastaks.
12.HKMS § 264 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb ringkonnakohtul määruskaebuse lahendamisel haldustoiminguks loa andmise menetluses järgida lihtmenetluse sätteid (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2018. a määrus nr 3-17-792/61, p 14). Lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid ning peab tagama menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste 3(5)
3-20-664 menetlusõiguste järgimise (HKMS § 134 lg 1). Kohus peab tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele (HKMS § 2 lg 6). Lisaks sellele põhimõttele sätestab seadus veel mõned täpsemad nõuded, millest lihtmenetluses ei ole lubatud kõrvale kalduda. Nii ei või kohus loobuda kaebuse kättetoimetamisest vastustajale ja kolmandale isikule (HKMS § 134 lg 2 p 5). Haldustoiminguks loa andmise menetluse eripära arvestades järeldab kolleegium, et määruskaebus tuleb kätte toimetada ka kohtumenetlusse kaasatud isikule, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Samuti peab kohus menetlusosalise tema taotlusel ära kuulama (HKMS § 134 lg 1). Sellest tulenevalt peab kohus andma menetlusosalisele võimaluse taotleda enda ärakuulamist. Õigus tutvuda määruskaebusega ja õigus taotleda ärakuulamist tagavad menetlusosalise kaasamise.
13.HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. RahaPTS § 57 lg 7 ei näe otsesõnu ette, et vara valdaja oleks menetlusosaline. Samas sätestab põhiseaduse § 24 lg 2 igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldub olukorras, kus vara käsutamine on juba enne piiratud ja vara säilimine tagatud, mistõttu puudub vajadus viia menetlus läbi vara valdaja teadmata. Lähtudes põhiseaduskonformse tõlgendamise nõudest ja proportsionaalsuse põhimõttest, tuleb RahaPTS § 57 lg-t 7 tõlgendada nii, et selle sätte alusel toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja (vrd Riigikohtu 18. detsembri 2015. a määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-27-15, p 36).
14.Kohtutoimikust ei ole näha, et puudutatud isikule oleks toimetatud kätte määruskaebus ja antud talle võimalus taotleda enda ärakuulamist. Ringkonnakohus võttis RAB-i määruskaebuse menetlusse ja lahendas selle kohe sama määrusega. Puudutatud isik sai määruskaebusest ja selle menetlusest teada alles asja lahendanud ringkonnakohtu määrusest. Seega rikkus ringkonnakohus käesoleva määruse punktis 12 viidatud kohtumenetluse norme.
15.HKMS § 234, § 230 lg 3 ja § 199 lg 2 p-i 1 kohaselt võib Riigikohus ringkonnakohtu määruse tühistada, kui ringkonnakohus otsustas selle isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele ringkonnakohtus ei kaasatud. HKMS § 230 lg 3 jätab Riigikohtule õiguse otsustada, kas HKMS § 199 lg 2 p-is 1 sätestatud rikkumine on konkreetses asjas niivõrd oluline, et õigustab ringkonnakohtu määruse tühistamist. HKMS § 230 lg 4 järgi tuleb rikkumise olulisuse hindamisel arvestada, kas ja kuivõrd võis rikkumine mõjutada asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus.
16.Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et tema hinnangul puudusid praegusel juhul vara riigi omandisse kandmise materiaalsed eeldused. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik jäetud ilma võimalusest esitada argumente faktiliste asjaolude kohta, sest Riigikohus ei saa faktilisi asjaolusid tuvastada. Samuti väidab ta, et ringkonnakohus ei ole ammendavalt kõiki tõendeid kontrollinud ega võimaldanud tal taotleda tunnistaja ülekuulamist.
17.Kolleegium nendib, et määruskaebuse väited on paljasõnalised. Puudutatud isik ei ole välja toonud, milliseid argumente ja milliste faktiliste asjaolude kohta oleks ta soovinud ringkonnakohtule esitada, milliseid tõendeid ei kontrollinud ringkonnakohus piisavalt ja milliseid asjaolusid oleks ta soovinud tunnistaja ülekuulamise abil tõendada. See on tõsi, et üldjuhul ei saa Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada (HKMS § 229 lg 2 ls 1), kuid selleks, et hinnata, kas ja kuivõrd võis menetlusõiguse normide rikkumine mõjutada asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus (HKMS § 230 lg 4), oleks puudutatud isik pidanud oma argumendid esitama ja väiteid täpsustama (HKMS § 229 lg 2 ls 2). Vara riigi omandisse kandmise sisulisteks eeldusteks on jätkuv rahapesu kahtlus ja see, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha. Rahapesu kahtluse 4(5)
3-20-664 kõrvaldamiseks ja vara omaniku kindlakstegemiseks peaks puudutatud isik tõendama vara legaalset päritolu. Enne kohtumenetlust oli tal selleks piisavalt aega ja võimalusi. Ei ole alust arvata, et tõendid vara legaalse päritolu kohta sai puudutatud isik alles kohtumenetluse ajaks. Seega jäävad määruskaebuse väited sisutühjaks ja käesolevas asjas ei õigusta menetlusõiguse normide rikkumine ringkonnakohtu määruse tühistamist.
18.Kolleegium märgib, et kui peaks ilmnema asjaolusid või tõendeid, mis kinnitavad puudutatud isiku omandiõigust, siis vastavalt RahaPTS § 57 lg 7 kolmandale lausele on vara omanikul õigus riigi tuludesse kantud summa kolme aasta jooksul välja nõuda. Väljanõudmise taotluse lahendamine allub kohtu kontrollile.
19.Kolleegium lisab, et RahaPTS § 57 lg 7 rakendamisel peab käesoleva määruse punktis 13 toodud tõlgendust arvestades vara valdaja menetlusosalisena kaasama juba halduskohus. Vara riigi omandisse kandmise luba taotledes tuleb RAB-il arvestada kohtumenetluseks, sealhulgas menetlusosalise ärakuulamiseks vajaliku ajaga.
20.Menetluskulude hüvitamist ei ole menetlusosalised taotlenud ja võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
21.Avaldatavas määruses tuleb puudutatud isiku ärinimed ja füüsiliste isikute nimed asendada tähemärkidega ning puudutatud isiku registrikood jätta avaldamata (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.