Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1825
Haldusasi
Eesti Keskkonnateenused AS kaebus Viimsi Vallavalitsuse 13. augusti 2019. a korralduse nr 481 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2019. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Keskkonnateenused AS, esindajad Bruno Tammaru, v.adv Toomas Pikamäe ja adv Helena Noot Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender Kolmas isik – AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, esindajad Kertu Tiitso, v.adv Carri Ginter ja adv Kadri Härginen Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindaja Maiu Paloots
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-19-1825 materjalide juurde:
1.1.Eesti Keskkonnateenused AS 30.03.2020 menetlusdokumendi lisa 2 (dtl 2029– 2058);
1.2.Eesti Keskkonnateenused AS 10.04.2020 menetlusdokumendi lisa 2 (dtl 2113– 2114);
1.3.AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 14.04.2020 menetlusdokumendi lisad 2–6 (dtl 2146–2153).
Jätta haldusasja nr 3-19-1825 materjalide juurde võtmata:
2.1.Eesti Keskkonnateenused AS 30.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 1994– 2027);
2.2.Eesti Keskkonnateenused AS 10.04.2020 menetlusdokumendi lisad 1 ja 3–5 (dtl 2108–2111; 2116–2117; 2119; 2121);
3-19-1825
2.3.AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 08.04.2020 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 (dtl 2082–2084; 2087–2089);
2.4.AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 14.04.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 2156–2157).
Jätta rahuldamata Eesti Keskkonnateenused AS 30.03.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlused nõuda täiendavate tõenditena välja:
3.1.AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus poolt keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-18510 kohta esitatud 2017.–2019. a jäätmearuanded;
3.2.AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus poolt esitatud 2017.–2019. a saastetasu deklaratsioonid jäätmete kõrvaldamisel.
Jätta Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2019. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1825 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Mõista Eesti Keskkonnateenused AS-lt (registrikood 10277820) AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (registrikood 10450572) kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud 7904,16 eurot (seitse tuhat üheksasada neli eurot 16 senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes nende endi kanda.
Jätta rahuldamata Viimsi valla taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11. mail 2020 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavalitsus avaldas riigihangete registris 08.04.2019 hanketeate kontsessiooni erimenetlusena korraldatavas riigihankes „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Viimsi vallas“ (viitenumber 206446) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (HD). Hanke eesmärk on kontsessiooni andmine viieks aastaks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks Viimsi vallas (v.a saared). HD p-de 12.2 ja 12.3 kohaselt on pakkumuse hindamise aluseks segaolmejäätmete 1 m3 maksumus ilma käibemaksuta ning parimaks pakkumuseks loetakse madalaim 1 m3 maksumus ilma käibemaksuta. HD p 11.6.11 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal ning pakkuja esitatud selgitus seda ei põhjenda või pakkuja nõutud selgitust ei esita. HD p 11.6.12 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel 2(20)
3-19-1825 määrava tähtsusega või on võltsinud dokumente. Tähtajaks (01.07.2019) esitasid pakkumused Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS ja AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, kes pakkusid 1 m3 segaolmejäätmete äraveo hinnaks (ilma käibemaksuta) vastavalt 8,39 eurot, 7,73 eurot ja 6,95 eurot.
2.Eesti Keskkonnateenused AS (EKT) leidis hankijale 03.07.2019 edastatud pöördumises, et AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJTK) pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, mistõttu peab hankija HD p 11.6.11 kohaselt kontrollima TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatust. EKT viitas, et Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja (JHE) § 30 lg-st 1, HD p-st 13.4 ja tehnilise kirjelduse p-st 10 tulenevalt peab pakkumuse maksumus sisaldama mh prügi ladestamise kulusid. Viimsi Vallavalitsus märkis 16.07.2019 vastuses EKT-le, et esitas TJTK-le riigihangete registri kaudu selgitusnõude pakkumuse maksumuse kohta, millele TJTK vastas, et pakkuja on üks suurim jäätmete taaskasutuskeskus Eestis ning pakkuja ei suuna Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele, vaid oma tootmisse-taaskasutusse, millest tulenevalt ei sisalda pakutud käitlemise hind saastetasu. Viimsi vallast liigiti kogutud biolagunevad jäätmed suunatakse kompostimisse, paber ja kartong ning suurjäätmed sorteerimisse ja välja sorditud materjalid turustatakse. Samuti esitas TJTK prognoositava aasta tulude ja kulude jaotuse. Hankija lisas, et uuris ka iseseisvalt pakkuja poolt teostatud teiste hankelepingute täitmist ning tal ei ole alust arvata, et tegemist on põhjendatult madala pakkumusega, ja hankija ei sea kahtluse alla pakkuja võimekust hankelepingut täita.
3.Viimsi Vallavalitsus kvalifitseeris 13.08.2019 korraldusega nr 481 kõik pakkujad (p 1) ja tunnistas nende pakkumused vastavaks (p 2) ning tunnistas edukaks TJTK pakkumuse (p 3). Korralduses on muu hulgas välja toodud, et hankija esitas TJTK-le nõude selgitada pakkumuse maksumust, millele TJTK vastas, et ta ei suuna Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele, vaid oma tootmisse-taaskasutusse, mistõttu ei sisalda pakutud käitlemise hind saastetasu. Hankija leidis, et TJTK selgituste põhjal ei ole alust arvata, et tegemist oleks põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 18.09.2019 otsusega nr 14019/206446 rahuldamata EKT vaidlustuse Viimsi Vallavalitsuse 13.08.2019 korralduse nr 481 kehtetuks tunnistamiseks TJTK-d puudutavas osas. VAKO hinnangul leidis hankija põhjendatult, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal ning hankijal oli pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel arvesse võetavate asjaolude osas ulatuslik kaalutlusõigus. TJTK pakutud madalamat hinda põhjendas asjaolu, et TJTK ei pea maksma saastetasu, ning hankijal ei olnud kohustust kontrollida, kas TJTK kavatseb kogutavaid jäätmeid ladestada.
5.Eesti Keskkonnateenused AS esitas Tallinna Halduskohtule 30.09.2019 kaebuse VAKO 18.09.2019 otsuse nr 140-19/206446 ja Viimsi Vallavalitsuse 13.08.2019 korralduse nr 481 tühistamiseks TJTK-d puudutavas osas.
6.Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis muu hulgas, et hankijal ei pidanud tekkima kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta ning kaebaja ei ole suutnud põhjendada väidet, et TJTK kavatseb hankijalt kogutud jäätmeid ladestada. TJTK-le väljastatud kompleksloast (nr L.KKL.HA-18510) ja kehtivast õigusest tuleneb, et loa omajal ei ole kohustust igal juhul ladestada 35–40% jäätmetest, vaid tegemist on ladestamisele seatud piiranguga. TJTK toodab segaolmejäätmetest prügikütust ja sellest üle jäävat osa kasutatakse prügila sulgemistöödel, mille tulemusel tekib 3(20)
3-19-1825 100% ulatuses jäätmete taaskasutus. Jäätmekütuse tootmisest üle jääva tootmisjäägi kasutamine prügila sulgemisel selle katmise materjalina ei ole välistatud. Prügila sulgemiskava ja kompleksluba näevad ette jäätmekütuse orgaanilise fraktsiooni (kood 19 12 12) kasutamist kompostimiseks ja sellest toodetud praakkomposti kasutamist sulgemisel.
7.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 25.11.2019 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.01.2020 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus märkis muu hulgas, et jäätmeveo teenustasu pidi HD-st tulenevalt sisaldama kõiki mahutitesse paigutatud jäätmete vedamisega seotud toimingutega kaasnevaid tasusid (sh saastetasu) ning seetõttu tuleb hinnata, kas hankijale pidi olema ilmne, et TJTK väide, et tal ei tule saastetasu maksta, kuna 100% segaolmejäätmetest taaskasutatakse, ei vasta tegelikkusele. Ringkonnakohus viitas, et kompleksloa kohaselt on TJTK-l õigus käidelda muu hulgas jäätmeid koodidega 19 05 03 (praakkompost), 19 12 10 (põlevjäätmed (prügikütus)) ja 19 12 12 (muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11). Keskkonnaameti 20.02.2012 kirja nr HJR 6-10/11/29307-8 kohaselt lisati eeltoodud jäätmeliikide koodid TJTK kompleksloa tabelisse kui jäätmekütuse tootmise jääkfraktsiooni ladestamisega seotud jäätmeliigid. Samas märkis Keskkonnaamet 10.12.2019 vastuses nr DM-106919-9 kaebaja selgitustaotlusele, et jäätmed koodiga 19 05 03 (praakkompost) saavad tekkida ainult keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ lisas 1 märgitud jäätmete käitlemisel. Ringkonnakohus leidis eeltoodule vaatamata, et keskkonnaministri 14.12.2015 määrusega nr 70 kehtestatud jäätmenimistu ei võimalda järeldada, et aeroobselt saaks töödelda üksnes biolagunevaid jäätmeid, vaid sellega on hõlmatud ka olme- ja samalaadsete jäätmete töötlus (vt kood 19 05 01). Seega ei pruugi olla üheselt välistatud TJTK seisukoht, et segaolmejäätmetest prügikütuse tootmisel tekkinud saaduse aeroobsel töötlemisel tekkinud jääki saab käsitada praakkompostina (kood 19 05 03). TJTK prügila ladestusala sulgemisprojekti seletuskirja (vt lk 7, 11, 15) kohaselt saab biofiltri kasvukihi rajamiseks kasutada nii komposti kui ka jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel tekkinud jäätmekomposti. Ringkonnakohus leidis, et hankijal ei lasunud kohustust kujundada tema pädevusse mitte kuuluvates keerulistes ja vaieldavates õigusküsimustes lõplikke seisukohti (eriti olukorras, kus TJTK pakkumus ei erinenud silmatorkavalt riigihanke eeldatavast maksumusest ega ka EKT pakkumuse maksumusest) ning hankijale ei pidanud olema ilmne, et TJTK pakkumuse maksumus võiks ohustada sõlmitava lepingu täitmist või pakutud maksumuse eesmärgiks oleks kahjustada teise pakkuja turupositsiooni.
9.Riigikohus rahuldas 16.03.2020 otsusega osaliselt EKT kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus asus mh seisukohale, et hankijal ei olnud pakkumuse maksumuse põhjenduste kontrollimisel laia hindamisruumi, vaid tal tuli pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel lähtuda mh valdkonna eriregulatsioonist (sh põhimõttest, et saastaja maksab). Seega pidi hankija olukorras, kus TJTK põhjendas oma pakkumuse madalat maksumust sellega, et ta ei ole kohustatud maksma Viimsi vallast kogutud jäätmete käitlemisel saastetasu, kontrollima selle väite põhjendatust, kuid ei ole seda teinud. TJTK-l tulnuks hankijale vähemalt kirjeldada oma jäätmete käitlusprotsesse, et näidata, mil viisil ta suudab tagada segaolmejäätmete täieliku taaskasutuse, ning kahtluste kõrvaldamiseks saanuks hankija konsulteerida Keskkonnaametiga. Kui TJTK peab vastupidiselt oma väidetule mingilt osalt Viimsi vallast kogutavatest jäätmetest saastetasu maksma ning pakkumuse maksumus saastetasu ei sisalda, esineb HD p-s 11.6.11 sätestatud pakkumuse tagasilükkamise alus ning hankijal puudub selles osas kaalutlusõigus. Riigikohus märkis, et ringkonnakohtul tuleb asja uuel arutamisel välja selgitada, kas TJTK-l on 4(20)
3-19-1825 saastetasu maksmise kohustus või mitte, ning selleks võib olla põhjendatud kaasata arvamuse andmiseks menetlusse Keskkonnaamet. Kui tuvastatakse, et TJTK-l on saastetasu maksmise kohustus, tuleb TJTK-l konkreetsete arvutustega näidata, et tema pakkumuse maksumus katab ka selle kulu (st see kulu on võimalik katta pakkumuses prognoositud kasumi arvel). Eeltoodust sõltub ka hinnang, kas TJTK on esitanud hankijale saastetasu maksmise kohustuse kohta valeandmeid ja kas neil oli otsuse tegemisel määrav tähtsus ning kas seetõttu tulnuks TJTK pakkumus HD p 11.6.12 alusel tagasi lükata.
10.Tallinna Ringkonnakohus kaasas 19.03.2020 määrusega HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaameti, et saada seisukoht küsimuse osas, kas TJTK kehtiv keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510 võimaldab TJTK-l suunata kogutavad segaolmejäätmed 100% ulatuses taaskasutusse TJTK kirjeldatud viisil ehk kasutada prügikütuse tootmisel tekkiv jääkfraktsioon pärast selle täiendavat aeroobset töötlemist täies mahus ära prügila sulgemistöödel (st TJTK-l ei teki vajadust jäätmeid ladestada ega seetõttu tasuda ka saastetasu).
11.Keskkonnaamet selgitas 31.03.2020 seisukohas vastuseks ringkonnakohtu püstitatud küsimusele, et TJTK peab oma tegevuses lähtuma temale väljastatud kompleksloast, mille kohaselt on tal õigus toota segaolmejäätmetest jäätmekütust. Vastavalt kompleksloa tabelile 7 eraldatakse segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmiseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Põlevfraktsioon suunatakse edasi põletusse ehk taaskasutusse, metall suunatakse edasisele taaskasutusele ja orgaanika suunatakse edasi aeroobsele töötlusele. Tallinna prügila sulgemiskava on kompleksloa lahutamatuks osaks (vt tabel 58) ning selle p 2.1 (lk 16) kohaselt saab sulgemisel kasvukihi ja biofiltri rajamiseks kasutada komposti ja jäätmete mehaanilisbioloogilisel töötlemisel tekkivat jäätmekomposti, mis peavad kindlasti olema järelvalminud. Vastavalt sulgemiskava tabelile 4.2 (lk 25) saab järelvalminud komposti või jäätmekomposti sulgemisel taaskasutada kokku kuni 54 097 m3. Kompleksloa nõuete ja sulgemiskava kohaselt on TJTK-l õigus kasutada kasvukihi ja biofiltri rajamisel mh segaolmejäätmete mehaanilisbioloogilisel töötlemisel tekkinud orgaanikat, mis on aeroobselt töödeldud, ning kui TJTK kasutab aeroobselt töödeldud orgaanikat prügila sulgemisel vastavalt sulgemiskavale (sh kogusele), siis saab seda tegevust liigitada jäätmete taaskasutamiseks ning puudub saastetasu maksmise kohustus. Kompleksluba võimaldab jäätmekütuse tootmisprotsessis kasutatavatest segaolmejäätmetest kuni 40% suunata ladestamisele (st kui need ei sobi kasvukihi ega biofiltri rajamiseks), kuid sellisel juhul tuleb maksta saastetasu. Seega on TJTK-l kompleksloa kohaselt õigus, kuid mitte kohustus segaolmejäätmeid taaskasutada. Taaskasutatavate jäätmete osakaal sõltub käitlemiseks vastu võetud segaolmejäätmete kvaliteedist, taaskasutamise võimalustest ja segaolmejäätmete sortimisel ning käitlemisel tekkinud materjalide kvaliteedist. Samuti peab TJTK lähtuma sulgemiskavas lubatud segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel tekkinud ja aeroobselt töödeldud orgaanika kogusest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
12.Eesti Keskkonnateenused AS palub 30.03.2020 apellatsioonkaebuse täiendustes (täiendatud 10.04.2020 ja 14.04.2020) tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Ringkonnakohtu 19.03.2020 määruses püstitatud küsimus ei anna täielikku vastust sellele, kas TJTK-l on võimalik Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmeid täies mahus taaskasutada ehk kas TJTK-l tekib nimetatud jäätmete käitlemisel saastetasu maksmise kohustus või mitte. Asjaolu, et TJTK kompleksluba võimaldab kasutada prügikütuse tootmisel tekkiva jääkfraktsiooni 5(20)
3-19-1825 aeroobse töötlemise tulemust täies mahus Tallinna prügila sulgemistöödel, ei välista TJTK kohustust tasuda segaolmejäätmetelt saastetasu, sest kõik segaolmejäätmed ei sobi prügikütuse tootmiseks ning need suunatakse kohe ladestamisele, mida kinnitavad TJTK 2015. a ja 2017. a tegevusaruanded. Lisaks annab kompleksluba TJTK-le üksnes õiguse käidelda jäätmeid selles näidatud tingimustel, kuid seda, kas ja kuidas TJTK tegelikult jäätmeid käitleb, saab kontrollida üksnes Keskkonnaametile esitatavatest iga-aastastest jäätmearuannetest (jäätmeseaduse (JäätS) § 117 lg 1). Oluline on seegi, et vaidlustatud korraldusest nähtuvalt selgitas TJTK hankijale üldsõnaliselt, et suunab Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmed tootmisesse-taaskasutusse, kuid ei täpsustanud konkreetset metoodikat. Riigikohtu 16.03.2020 otsuses (p 18) antud juhise täitmiseks tuleb uurida mh TJTK esitatud jäätmearuandeid ja jäätmete kõrvaldamise saastetasu deklaratsioone viimase kolme kalendriaasta (2017–2019) kohta. Jäätmearuanne kirjeldab jäätmekäitlustoiminguid jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koodide lõikes. Järelikult on jäätmearuande pinnalt võimalik näha, kas ja kuidas on jäätmeluba omav isik jäätmeid käidelnud (st, kas ja kuidas ta on jäätmeid kõrvaldanud või taaskasutanud). Kuna TJTK ei ole väitnud, et ta kavatseks Viimsi vallast kogutavatest segaolmejäätmetest prügikütust toota senisest erinevalt, siis võimaldavad minevikus toimunut kajastavad jäätmearuanded kontrollida TJTK väiteid segaolmejäätmetest prügikütuse tootmise ja selle jäägi taaskasutamise kohta ka etteulatuvalt. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja kaebus rahuldada, sest kuna kõik segaolmejäätmed ei sobi jäätmekütuse tootmiseks, siis ei ole TJTK-l võimalik neid täielikult taaskasutada, vaid ta peab osa segaolmejäätmetest ladestama ja maksma neilt saastetasu (vt keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 18 lg 1 p 1 ja JäätS § 17 lg 1). Keskkonnaameti 31.03.2020 seisukoht kinnitab, et segaolmejäätmete kasutamine prügikütuse tootmiseks ei sõltu ainult kompleksloa tingimustest, vaid osa segaolmejäätmeid on jäätmekütuse tootmiseks sobimatud ja need tuleb ladestada. Seejuures on TJTK kompleksloa tabelis 7 (lk 8) meetme „Jäätmetekke minimeerimine“ all prognoosinud, et segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel suunatakse ladestusse ca 35–40% esialgsest jäätmehulgast (vt lisaks Keskkonnaameti 10.12.2019 selgitus nr DM-106919-9). Kui TJTK oli kindel, et ta saab segaolmejäätmed täies ulatuses taaskasutada, siis jääb arusaamatuks, miks ta märkis kompleksloa tabelisse sellise prognoosi. Keskkonnaameti 31.03.2020 vastus ei sisalda lisaks jäätmekoode, mistõttu ei ole üheselt arusaadav, milliseid jäätmeid peetakse silmas segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel tekkinud ja aeroobselt töödeldud orgaanika all. Seejuures on Keskkonnaamet 10.12.2019 ja 15.01.2020 vastustes selgitanud, et praakkompost (kood 19 05 03) saab tekkida üksnes biolagunevate jäätmete kompostimisel ning jäätmekütuse tootmise jäägi (kood 19 12 12) aeroobsel töötlemisel tekivad jäätmed koodiga 19 05 99. Samas eeldab jäätmete kasutamine Tallinna prügila sulgemistöödel, et jäätmetele on antud kompleksloa tabelis 24 taaskasutamiskood R12o või R3o, kuid nimetatud tabel ei sisalda jäätmeid koodiga 19 05 99 ja järelikult ei tohi neid Tallinna prügila sulgemistöödeks kasutada. Kompleksloa tabeli 33 kohaselt tohib TJTK jäätmeid koodiga 19 05 99 üksnes ladestada ja peab sellisel juhul maksma saastetasu. TJTK on oma 08.04.2020 seisukohas ka ise tunnistanud, et kõik segaolmejäätmed ei sobi jäätmekütuse tootmiseks ning TJTK on varasematel aastatel segaolmejäätmeid ladestanud. TJTK väited jäätmevaldajate tarbimis- ja käitlemisharjumuste suunamisest viisil, et kogutavate segaolmejäätmete kvaliteet oleks jäätmete väärindamiseks sobiv, on paljasõnalised. TJTK tõstis alates 01.03.2020 jäätmete vastuvõtuhinda Tallinna prügilas, mis kinnitab, et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. TJTK pakkumuse maksumus oli 6,95 eurot (ilma käibemaksuta) segaolmejäätmete 1 m3 kohta. Segaolmejäätmete keskmine mahukaal on 0,1, millest tulenevalt kajastavad hankes esitatud pakkumused 100 kg segaolmejäätmete vedu ja käitlemist. Tallinna prügila segaolmejäätmete vastuvõtutasu alates 01.03.2020 on 70,50 eurot (ilma käibemaksuta) tonni kohta ehk 100 kg kohta 7,05 eurot (ilma käibemaksuta). Järelikult 6(20)
3-19-1825 ületab praegusel ajal ainuüksi jäätmete käitlemise kulu TJTK pakkumuse kogumaksumust, mis pidi sisaldama mh kogumise ja vedamise kulusid. TJTK väitis 19.09.2019 seisukohas, et omab jäätmekütuse tarnelepingut AS-ga Kunda Nordic Tsement, mistõttu on jäätmekütuse tootmine talle kasumlik. AS Kunda Nordic Tsement lõpetab 17.03.2020 pressiteate kohaselt alates 01.04.2020 klinkritootmise ja ei võta sellega seoses enam vastu ka jäätmekütust. Seega on TJTK pakkumuse aluseks olev majanduslik arvestus muutunud sisutuks. Kuna EKT toodab samuti suures koguses jäätmekütust, on talle teada, et TJTK ei saa jäätmekütust enam Eestis ja lähiümbruses kellelegi tasu eest üle anda. Kõik teised ettevõtjad (nt Eesti Energia AS) eeldavad, et jäätmete (sh jäätmekütuse) üleandja maksab vastuvõtjale jäätmete üleandmise eest. Pärast AS Kunda Nordic Tsement tegevuse osalist lõpetamist saab jäätmekütust seega toota üksnes selliselt, et segaolmejäätmete vastuvõtmise eest võetav summa katab nii jäätmekütuse tootmise kulud (vähemalt 30 eurot tonni kohta) kui ka võimaldab maksta jäätmekütuse üleandmise eest (vähemalt 40 eurot tonni kohta). Olenemata sellest, et AS Kunda Nordic Tsement teatas tegevuse osalisest lõpetamisest alles 17.03.2020, tuleb arvestada, et HD p 1.6 järgi on teenuse osutamise periood 5 aastat, mistõttu pidid nii hankija kui ka pakkuja ise arvestama TJTK suutlikkusega anda segaolmejäätmetest toodetud jäätmekütus kasumlikult üle kogu lepinguperioodi (algselt 2019–2024) jooksul.
13.Viimsi vald palub 14.04.2020 täiendavas vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata või alternatiivselt muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes selle resolutsiooni muutmata. Samuti palub vastustaja tühistada asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega keelati hankelepingu sõlmimine enne asja menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustub kolmanda isiku seisukohtadega. Vaidluse esemeks on Viimsi Vallavalitsuse 13.08.2019 korralduse nr 481 ja VAKO 18.09.2019 otsuse nr 140-19/206446 õiguspärasus ning küsimus on selles, kas hankija on piisavalt järginud hanketingimusi. Pakkumuste maksumuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda üksnes HD p-st 11.6.11, mitte riigihangete seaduse (RHS) §-st 115. Kuigi hankija ei leidnud, et TJTK pakkumus olnuks põhjendamatult madal, esitas ta EKT 03.07.2019 teatisest lähtudes ja läbipaistvuse huvides riigihangete registri vahendusel TJTK-le siiski 08.07.2019 selgitusnõude, millele TJTK vastas 12.07.2019. Esitatud vastusest nähtus hankijale, et pakkuja on arvestanud kõigi kulukomponentidega ja tegemist ei olnud pelgalt üldsõnalise kinnitusega. Kuna 12.07.2019 vastus sisaldas TJTK ärisaladust, siis ei ole seda vaidlustatud korralduses täismahus kajastatud, kuid vastav dokument on Tallinna Halduskohtu 31.10.2019 määrusega võetud haldusasja materjalide juurde ja ühtlasi piiratud kaebaja õigust sellega tutvuda. Sama kirjavahetuse on TJTK esitanud 08.04.2020 seisukoha lisana ka ringkonnakohtule. Vastustaja ei nõustu sellega, et hankijal tuleks pakkumuse maksumuse kontrollimise raames kontrollida ka pakkuja poolt jäätmete käitluse protsesse. Hankija esitas küsimused pakutud hinna kohta ja selle kohta esitas pakkuja ka vastuse, tuues välja nii kulud kui ka tulud. Kohaliku omavalitsuse organ ei ole pädev hindama Keskkonnaameti pädevuses olevaid küsimusi. Keskkonnaamet on 31.03.2020 vastuses samuti märkinud, et TJTK keskkonnakompleksloa põhjal ei saa välistada segaolmejäätmete 100% ulatuses taaskasutamist. Seega ei saaks hankija teha asjas teistsugust otsust.
14.AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus palub 08.04.2020 täiendavas seisukohas (täiendatud 14.04.2020) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Asja uuel läbivaatamisel on vaidluse põhiküsimuseks, kas kehtiv kompleksluba võimaldab TJTK-l suunata segaolmejäätmed 100% ulatuses taaskasutusse tema kirjeldatud viisil, mistõttu puudub tal segaolmejäätmetest prügikütuse tootmisel ka saastetasu maksmise kohustus. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb EKT apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7(20)
3-19-1825 EKT on hankija otsuse vaidlustanud ebaõigel eeldusel, et TJTK kavatseb kogutavad jäätmed ladestada. Hiljem on leitud, et ka prügikütuse tootmisel tuleb jäätmetelt 35–40% ulatuses ikkagi maksta saastetasu või töötlemise tulemusel tekkivat orgaanikat ei saagi taaskasutada, vaid see tuleb ladestada. Need ebaõiged väited lükkas Keskkonnaamet 10.12.2019 vastuses ümber. Keskkonnaamet kinnitas 31.03.2020 vastuses, et TJTK kompleksluba võimaldab pakkuja poolt kirjeldatud viisil segaolmejäätmed 100% ulatuses taaskasutada, millega on lükatud ümber EKT põhiväide, et saastetasu maksmata ei ole võimalik segaolmejäätmete käitlusteenuseid pakkuda. Kõik EKT järgmised argumendid ja taotlused tõendite kogumiseks tuginevad eeldusele, mis on Keskkonnaameti 31.03.2020 vastusega juba ümber lükatud. Kuna Keskkonnaameti 31.03.2020 vastuses on selgelt viidatud sulgemiskavale ja kompleksloale, siis on ainetu ka argument, et vastuses pole märgitud konkreetseid jäätmekoode. Apellant püüab tõendada, et TJTK on eelnevatel aastatel jäätmeid ladestanud ja mitte taaskasutanud. Kuna TJTK üks põhitegevus ongi jäätmete ladestamine, siis kinnitavad jäätmearuanded ja saastetasu deklaratsioonid, et TJTK on jäätmeid nii ladestanud kui ka taaskasutanud. TJTK osutab teenust ka kolmandatele isikutele ja kui nende poolt üle antud segaolmejäätmete kvaliteet ei vasta 100% prügikütuse tootmiseks ettenähtud kvaliteedile (nt sisaldab suurjäätmeid), siis võetakse sobimatud jäätmed välja ja suunatakse kas sortimisse või ladestamisele. Praegusel juhul tuleb arvestada, et hanke raames on jäätmete tootmishoonesse üleandjaks / toojaks TJTK ise, mitte kolmas isik. Seega saab TJTK mõjutada jäätmekütuse tootmisse suunatavate jäätmete kvaliteeti, millele viitas ka Keskkonnaamet 31.03.2020 vastuses. Kokkuvõttes ei mõjuta tegevusaruandes märgitu TJTK õigust ja võimekust suunata Viimsi vallast kogutud jäätmed ladestamise asemel prügikütuse tootmisse ja kasutada orgaanilist jäädet prügila sulgemisel. Pakkuja on arvestanud riskiga (ja vastava kulukomponendiga), et vajaduse korral tuleb kogutavatest segaolmejäätmetest sortida välja sinna sattunud suurjäätmed ning suunata need sortimisse või ladestamisele. TJTK tegutseb turul nii jäätmevedajana kui ka jäätmekäitlejana. Oluline osa TJTK teenuse korraldusest on jäätmetekitajate tarbimis- ja käitlemisharjumuste kujundamine, sest mida kvaliteetsem on kogutav prügi, seda hõlpsamini ja väiksemate kuludega on võimalik jäätmeid väärindada ja tootestada (sh taaskasutada). Kui jäätmevaldaja poolt kogutud jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus kvalifitseerida vastav konteiner ümber teiseks jäätmeliigiks või jätta vedu teostamata, kui tegemist on jäätmetega, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Hankija küsis TJTK-lt 08.07.2019 selgitust pakkumuse maksumuse kujunemise kohta, millele TJTK vastas 12.07.2019, esitades nii selgitused kui ka peamised kulukomponendid. Kuna hankija seda ei küsinud, siis ei kirjeldanud TJTK vastuses täpsemalt jäätmete käitlusprotsesse. Samas ei saa praegu enam olla vaidlust, et TJTK kompleksloast tulenevalt on tal võimalik tagada Viimsi vallast kogutavate jäätmete täielik taaskasutus (mh suunates jäätmevaldajate tegevust selliselt, et prügikütuse tootmiseks vastuvõetavad segaolmejäätmed oleksid väga hea kvaliteediga). Kuna TJTK on järelikult kirjeldanud oma jäätmete käitlemise võimekust hankijale tõeselt, siis ei ole TJTK esitanud ka valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 tähenduses. TJTK võttis 01.07.2019 pakkumuse esitamisel arvesse kehtival kompleksloal põhinevaid mõistlikke prognoose ja enda teadaolevat võimekust ega saanud näha ette kõiki mõeldavaid riske (nt seoses praeguse eriolukorra põhjustanud pandeemiaga). Selliseid mõistlikke riske aitavad maandada lepingu 5-aastane kestvus ja lepingus ettenähtud võimalus teenuse hind hiljem üle vaadata. TJTK pakkumuse maksumus ei erinenud lisaks oluliselt (vähem kui 10%) EKT pakkumuse maksumusest. TJTK suudab hankelepingut pakutud hinnaga igal juhul täita ning hankijale 12.07.2019 esitatud tulude-kulude jaotus on realistlik, võttes arvesse kõiki kulukomponente.
8(20)
3-19-1825 EKT 10.04.2020 taotlused on mõjuva põhjuseta esitatud HKMS § 271 lg-s 3 sätestatud ja ringkonnakohtu 19.03.2020 määruses toodud tähtaega rikkudes. Isegi kui taotlus oleks esitatud tähtaegselt, tuleks EKT täiendavad tõendid jätta asja juurde võtmata, sest need olnuks võimalik esitada oluliselt varem (HKMS § 51 lg 1). Seejuures ei oma tähtsust, et EKT hakkas alles pärast Riigikohtu 16.03.2020 otsuse tegemist täiendavalt uurima TJTK kompleksluba puudutavaid materjale. EKT viitas TJTK hinnakirja muudatusele juba 30.01.2020 kassatsioonkaebuses ja Riigikohus ei suunanud selles osas ringkonnakohut kontrollitoiminguid tegema. Hinnakiri ei oma ka tähtsust, sest kajastab üksnes jäätmete ladestamise teenuse hinda, mitte jäätmekütuse tootmise teenuse hinda. Samuti ei ole muutunud jäätmete ladestamisel makstava saastetasu määr (29,84 eurot/tonn). Hiljem muudetud hinnakirjast ei saa tuletada ühtegi järeldust oluliselt varem esitatud pakkumuse ja selle maksumuse kohta. Keskkonnaameti 15.01.2020 vastuse oleks EKT saanud esitada samuti koos kassatsioonkaebusega ja tegemist on varasema seisukohaga, võrreldes Keskkonnaameti 31.03.2020 vastusega. Vaidluse lahendamisel tuleks lähtuda Keskkonnaameti hilisemast seisukohast. Nimetatud kirjad ei ole ka sisuliselt vastuolus, vaid kinnitavad, et TJTK saab mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel tekkinud praakkomposti (kood 19 05 03) taaskasutada vastavalt prügila sulgemiskavale (toimingukood R3m). Samuti nähtub Keskkonnaameti 10.12.2019 vastusest, et TJTK-l on küll õigus 35–40% jäätmetest ladestada, aga kui see on võimalik, siis on TJTK-l kohustus jäätmed ka selles osas taaskasutada. Küll aga sisaldas Keskkonnaameti 10.12.2019 vastus ebaõigeid selgitusi, et TJTK käitises saab praakkomposti (kood 19 05 03) tekkida üksnes biolagunevate jäätmete käitlemisel. Seetõttu esitas TJTK 17.12.2019 teabenõude, millele Keskkonnaamet vastas 15.01.2020 kirjaga, et Tallinna prügila sulgemiskava tingimustest võib välja lugeda, et kasvukihi ja biofiltri tarbeks on kasutatavad nii praakkompost (kood 19 05 03) kui ka jäätmed koodiga 19 05 99, kusjuures TJTK on taotlenud kasutatavale materjalile algusest peale koodi 19 05 03 (praakkompost), mis on kantud ka kompleksloale. Kuna Keskkonnaamet väljastas prügikütuse tootmiseks ja tekkiva praakkomposti taaskasutamiseks kompleksloa, mida ei ole ka muudetud, siis saab TJTK prügila sulgemisel kasutada mh jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel saadud jäätmekomposti. AS Kunda Nordic Tsement ja Eesti Energia AS kirjad on esitatud hilinenult ning need ei ole ka asjassepuutuvad. TJTK ei ole kordagi väitnud, et soovib anda prügikütust üle Eesti Energia ASle. Samas kinnitavad need, et TJTK omab võimekust toota prügikütust ja seega ei ole jäätmete ladestamine TJTK ainus käitluslahendus, nagu EKT on püüdnud näidata. Asjaolu, et AS Kunda Nordic Tsement on praeguseks prügikütuse vastuvõtmise lõpetanud, ei tähenda automaatselt, et TJTK pakkumuse maksumus oleks ebamõistlikult madal. TJTK on ka varasemalt tootnud prügikütust Läti ja Soome tsemenditehastele (Cemex, Finntsement) ning TJTK-le on juba alates 2014. a-st teada, et Kunda tsemenditehas lõpetab seoses investeeringute mittetegemisega ja CO2 kvootide kaubandusega mingil hetkel prügikütuse kui alternatiivkütuse põletamise. Seetõttu on TJTK oma ärilahenduses sellega arvestanud ja olnud pidevalt valmis leidma alternatiive. Baltikumis ei ole teisi TJTK tasemel prügikütuse tootjaid, mistõttu on tema toodang jätkuvalt nõutud ja ta on alustanud ettevalmistusi prügikütuse väljaveoks. Lisaks peab pakkujal olema võimekus teenust osutada alles hankelepingu sõlmimise hetkeks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2015 otsus nr 3-15-1587, p-d 9–14), mistõttu ei saa TJTK pakkumuse tagasilükkamise aluseks olla asjaolu, et prügikütust pole enam võimalik üle anda AS-le Kunda Nordic Tsement. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.05.2018 direktiivist nr (EL) 2018/850 (prügiladirektiiv, kohaldatav alates 05.07.2020) tulenevast kohustusest olmejäätmeid enne ladestamist töödelda, arendas TJTK olemasoleva prügikütuse tootmisliini baasil 2019. a-l välja prügikütuse tootmisse läinud olmejäätmete järelsorteerimise võimekuse, mille tulemusel sorteeritakse olmejäätmetest välja kõik taaskasutatavad materjalid ja suunatakse need taaskasutusse ning ladestamisele läheb vaid see osa, mis ei ole taaskasutatav.
9(20)
3-19-1825 TJTK hinnangul ei oleks EKT huvitatud Viimsi vallaga hankelepingu sõlmimisest isegi juhul, kui tema pakkumus osutuks TJTK pakkumuse asemel edukaks. Viimsi vald kuulutas 2017. a-l välja korraldatud jäätmeveo hanke (viitenumber 189177), kus osutus edukaks EKT pakkumus ja talle tehti ka ettepanek lepingu sõlmimiseks, kuid EKT hakkas otsitud põhjustel vaidlema hanketingimuste üle ega sõlminud lepingut. Viimsi vald kuulutas 2019. a-l välja kordushanke, kus EKT jäi teiseks ning algatas praeguse kohtuvaidluse samuti otsitud põhjustel. Samal ajal on EKT teenindanud Viimsi valla jäätmevaldajaid n-ö vaba turu tingimustes ning küsib neilt jäätmete veo ja käitluse eest hinnakirja järgi tasu, mis taandatuna 1 m3 peale teeb 17,95 eurot. Hanke mahtu arvestades on EKT aastane käive Viimsi vallas vaba turu tingimustes ca 825 000 eurot, kuid praeguses hankes pakutud hinnaga (7,73 eurot 1 m3 kohta) oleks tema aastakäive üksnes 385 000 eurot ehk üle kahe korra väiksem. Seetõttu on EKT huvides praegust menetlust teadlikult venitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus piiritleb esmalt vaidluse ulatuse asja uuel läbivaatamisel (I), lahendab menetlusosaliste taotlused tõendite juurdevõtmiseks ja kogumiseks (II), seejärel lahendab EKT apellatsioonkaebuse (III) ning viimasena esitab kokkuvõtte ja menetluskulude jaotuse (IV). I Vaidlusküsimused asja uuel läbivaatamisel
16.HKMS § 233 lg-st 1 tulenevalt on Riigikohtu 16.03.2020 otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtule kohustuslikud. EKT apellatsioonkaebuse uuel arutamisel ei saa seega olla enam vaidlust, et hankija ei pidanud pakkumuste maksumuse kontrollimisel lähtuma RHS §-st 115, vaid üksnes HD p-st 11.6.11 (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p 13). Samuti ei ole enam asjakohane hankija vastuväide, et temal ei tekkinud tegelikult üldse kahtlust, et TJTK pakkumus oleks põhjendamatult madal, vaid TJTK-lt 08.07.2019 selgituse nõudmise tingis üksnes EKT 03.07.2019 pöördumine, sest tal tuli sellele vaatamata hinnata TJTK 12.07.2019 vastust sisuliselt (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p 15). Seejuures rõhutas Riigikohus, et hankijal puudus praegusel juhul lai hindamisruum, vaid tal tuli lähtuda valdkonna eriregulatsioonist ja mh veenduda, et ei esineks keskkonnanõuete täitmata jäämise ohtu selle kaudu, et pakkuja ei ole arvestanud oma pakkumuse maksumuses jäätmete ladestamisega kaasneva saastetasu maksmise kuluga (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p 16). Kuna Viimsi vald ei ole TJTK põhjendusi sisuliselt kontrollinud, vaid on pelgalt uskunud TJTK üldsõnalist väidet, et jäätmed suunatakse tootmisse-taaskasutusse, siis tuleb asjaolusid, kas TJTK-l on saastetasu maksmise kohustus ja kas tema pakkumuse maksumus kataks ka selle kulu, kontrollida asja uuel läbivaatamisel (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p 18). Vastusest eeltoodule oleneb seegi, kas TJTK pakkumus tulnuks lükata tagasi ka HD p 11.6.12 alusel, mistõttu tuleb asja uuel arutamisel käsitleda ka seda küsimust (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p 19). Samas puudub ringkonnakohtul vajadus asja uuel arutamisel täiendavalt analüüsida, kas hankija pidanuks TJTK hankest kõrvaldama RHS § 95 lg 4 p 4 alusel konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p 20).
17.Kokkuvõtlikult tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel seega kontrollida, kas TJTK pakkumuse maksumus oleks pidanud ühe kulukomponendina sisaldama mh jäätmete kõrvaldamisel makstavat saastetasu ning kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis kas TJTK pakkumuse maksumus kataks ka nimetatud täiendava kulu. Hankijale otsuse tegemisel määrava tähtsusega valeandmete esitamine kui pakkumuse tagasilükkamise alus saab samuti kõne alla tulla üksnes siis, kui tuvastatakse, et TJTK-l on saastetasu maksmise kohustus ja pakkumuse 10(20)
3-19-1825 maksumus (st prognoositud kasumiosa) seda ei kataks. Ringkonnakohus rõhutab seejuures, et kuigi Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p 18 sõnastus on osaliselt mitmeti mõistetav, ei saa sellest siiski järeldada, et ringkonnakohus peaks tõsikindlalt tuvastama, kas TJTK-l tekib mingis osas saastetasu maksmise kohustus, sest objektiivselt saab tegemist olla üksnes prognoosiga, ning isegi kui TJTK-l tekib hinnanguliselt vähemasti teatud osas saastetasu maksmise kohustus, ei tingi ainuüksi see asjaolu veel tema pakkumuse tagasilükkamist HD p 11.6.11 alusel, sest sätte sõnastusest nähtuvalt saab tagasilükkamise põhjuseks olla üksnes see, et pakkuja selgitused ei ole tema pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks piisavad. Riigikohus lähtus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmisel menetlusökonoomia põhimõttest, pidades ebamõistlikuks tühistada hankija otsust üksnes kontrolli ebapiisavuse tõttu. Sellises olukorras ei saa ka kohtulik kontroll TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas minna kaugemale hankijalt oodatavast kontrollikohustusest. Riigikohtu 16.03.2020 otsusest (p 17) nähtuvalt võinuks hankija kontrollikohustuse täitmist hinnata piisavaks, kui TJTK oleks hankijale kirjeldanud oma jäätmete käitlusprotsesse ja need võimaldasid hankijal järeldada (vajadusel konsulteerides lisaks Keskkonnaametiga), et pakkuja suudab tagada Viimsi vallast kogutavate segaolmejäätmete täieliku taaskasutuse. II Uute tõendite vastuvõtmine ja kogumine
18.EKT palub 30.03.2020 seisukohas võtta uute tõenditena asja materjalide juurde TJTK 2015. a ja 2017. a tegevusaruanded koos lisadega (dtl 1994–2058), mis on esitatud Keskkonnaametile vastavalt TJTK 01.03.2016 kirjaga nr D-8 ja 15.03.2018 kirjaga nr D-38. EKT juhib tähelepanu, et mõlema tegevusaruande alajaotises „Jäätmekütuse tootmine“ (dtl 2008; dtl 2038) kirjeldatud tootmisprotsessi kohaselt eraldatakse kasutatavatest olmejäätmetest esimesena käsitsi suuremad esemed, mis suunatakse sõltuvalt iseloomust kas taaskasutusse või ladestusele. Apellant soovib TJTK tegevusaruannetega tõendada, et ainuüksi võimalus kasutada segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel tekkiv jääkfraktsioon pärast aeroobset töötlemist täies ulatuses prügila sulgemistöödel ei välista TJTK poolt segaolmejäätmete ladestamist ja seega kohustust maksta saastetasu (s.o jäätmekütuse tootmiseks sobimatutelt olmejäätmetelt). Viimsi vald leiab, et tõendite vastuvõtmine pole vajalik ega põhjendatud. TJTK leiab, et 2015. ja 2017. a tegevusaruanded ei tõenda, et TJTK-l puudub Viimsi vallast kogutavate jäätmete 100% taaskasutuse võimekus, samuti on taotlus mõjuva põhjuseta esitatud olulise hilinemisega. EKT väited uuest menetluslikust olukorrast on otsitud ja HKMS ei ava asja uuel läbivaatamisel menetlusosaliste jaoks uut võimalust esitada varem esitamata jäänud tõendeid. EKT ei ole põhistanud, et tegevusaruanded polnud talle varem kättesaadavad. Isegi kui hilinemiseks oleks mõjuv põhjus, ei oma need tõendid asja lahendamisel tähtsust, sest kompleksloa tingimusi on juba selgitatud Keskkonnaameti 31.03.2020 vastuses. Lisaks ei muuda asjaolu, et prügikütuse tootmisse suunatavatest segaolmejäätmetest eraldatakse suuremad esemed, mida võidakse kas ladestada või taaskasutada, TJTK võimekust Viimsi vallast kogutavaid segaolmejäätmeid 100% taaskasutada. Kuna Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb ringkonnakohtul selgitada asja uuel läbivaatamisel välja, kas TJTK-l on saastetasu maksmise kohustus või mitte, esineb HKMS § 198 lg 2 p-s 2 toodud alus apellatsioonimenetluses uute tõendite vastuvõtmiseks ja hindamiseks. Senises menetluses ei ole kohtud pidanud vaidluse lahendamiseks vajalikuks üksikasjalikult uurida, kas ja millises ulatuses võiks TJTK-l tekkida saastetasu maksmise kohustus, vaid lähtusid sellest, et hankijal ei pidanud TJTK pakkumuse maksumuse põhjal tekkima kahtlust, et see on põhjendamatult madal, ning TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel ei pidanud hankijale olema ka ilmne, et TJTK selgitus, et kuna kogutavad segaolmejäätmed 100% taaskasutatakse, siis ei 11(20)
3-19-1825 tule pakkujal saastetasu maksta, ei vasta tegelikkusele ning seetõttu ei pruugi TJTK olla suuteline täitma lepingust tulenevaid kohustusi või on pakkumuse eesmärgiks kahjustada konkurenti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2020 otsuse p-d 14–19.4). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd apellandi esitatud tegevusaruanded kirjeldavad TJTK kasutatavat jäätmete käitlusprotsessi (sh prügikütuse tootmisel), on need praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased tõendid (vt ka Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p 17). Kuna osas, millele EKT soovib neile tõenditele tugineda, on esitatud aruanded identsed, ning EKT ei ole millegagi põhjendanud, miks ta on pidanud vajalikuks esitada mõlemad aruanded, peab ringkonnakohus piisavaks võtta asja materjalide juurde üksnes TJTK 2017. a tegevusaruanne.
19.EKT palub 30.03.2020 seisukohas (täiendatud 10.04.2020) nõuda Keskkonnaagentuurilt välja TJTK poolt kompleksloa kohta esitatud viimase kolme kalendriaasta (2017–2019) jäätmearuanded, millest nähtub, milliseid jäätmeid ja millises koguses on kompleksloa omaja aruandeaastal ladestanud (vt keskkonnaministri 15.01.2010 määruse nr 1 „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ lisa 1 tabel 2; keskkonnaministri 23.01.2020 määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ § 3 lg 2 p 12). Apellandi hinnangul saab jäätmearuannetega tõendada, kas TJTK on ka tegelikult segaolmejäätmeid täies ulatuses taaskasutanud või neid igal aastal mingis osas ladestanud. Kui jäätmearuannetest nähtub segaolmejäätmete (kood 20 03 01) või jäätmekütuse tootmise jäägi (kood 19 12 12) ladestamine, kinnitab see, et nimetatud jäätmeid ei ole praktikas võimalik täies ulatuses taaskasutada. Kuna TJTK ei ole väitnud, et ta oleks võtnud 2011. a-l välja vahetatud jäätmekütuse tootmisliini (arvestusliku käitlusvõimsusega 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas) kasutusele täiesti uudse tootmisseadme või tehnoloogia, siis saab viimaste aastate andmete põhjal hinnata TJTK potentsiaalset võimekust suunata kõik Viimsi vallast kogutavad segaolmejäätmed täies ulatuses tootmisesse-taaskasutusse. TJTK hinnangul ei saa 2017–2019 jäätmearuanded kirjeldada tema poolt tulevikus pakutava teenuse osutamise võimekust. Ka nimetatud taotlus on esitatud hilinenult, sest EKT soovib nendega tõendada samu väiteid, mida ta esitas juba halduskohtule. Ühtlasi pikendaks taotluse rahuldamine oluliselt vaidluse lahendamist. Jäätmearuanded ei kirjelda lisaks TJTK jäätmekäitlusprotsesse ega Viimsi vallast kogutavate jäätmete tulevikus toimuvat käitlust, mistõttu ei saa hankija ega kohus teha nende põhjal järeldusi järgmiste perioodide kohta. Ringkonnakohus märgib esmalt, et TJTK on 08.04.2020 seisukohas kinnitanud, et EKT poolt taotletud jäätmearuanded kajastavad mh segaolmejäätmete ladestamist, kuna TJTK üheks põhitegevuseks ongi jäätmete ladestamine. Iseenesest kajastavad jäätmearuanded mh andmeid selle kohta, millises koguses on jäätmekäitluse tulemusel tekkinud (sekundaarseid) jäätmeid ja millises koguses on jäätmeid saadud teistelt isikutelt, samuti seda, millises koguses ja milliste toimingutega on jäätmeid taaskasutatud ja kõrvaldatud või teistele isikutele üle antud. Samuti võib nõustuda, et jäätmearuannete põhjal on võimalik teha teatud üldistusi selle kohta, milline on aruandeperioodidel olnud TJTK tegevus jäätmete käitlemisel. Samas ei saa jäätmearuanded tõendada seda, millises ulatuses TJTK tulevikus Viimsi vallast kogutavaid segaolmejäätmeid taaskasutaks või ladestaks. Olenemata sellest, et TJTK pole väitnud, et ta oleks jäätmekütuse tootmisel võtnud kasutusele uudse tehnoloogia, siis olukorras, kus TJTK on võtnud pakkumuse esitamisel sisuliselt kohustuse kogutavad jäätmed 100% taaskasutada (st nimetatud eesmärki saavutamata ei pruugiks teenuse osutamine olla talle majanduslikult otstarbekas), on usutav, et pakkuja pöörab senisest enam tähelepanu kogutavate segaolmejäätmete kvaliteedile ja kavatseb selleks vajaduse korral rohkem suunata ka jäätmevaldajate käitlemisharjumusi. Lisaks on TJTK selgitanud, et on varasemaga võrreldes hiljuti tõhustanud kogutavate jäätmete järelsorteerimise võimekust. Seetõttu ei ole alust eeldada, et seniste jäätmearuannete põhjal saaks mõistliku 12(20)
3-19-1825 täpsusega prognoosida seda, millises mahus hakkab TJTK kogutavaid jäätmeid kõrvaldama. Selline tuvastamine läheks ka ilmselgelt kaugemale hankijalt oodatavast kontrollikohustusest (vt eespool p 17). Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus HKMS § 62 lg 2 alusel põhjendatuks nõuda välja TJTK poolt esitatud 2017–2019 jäätmearuandeid.
20.EKT palub 30.03.2020 seisukohas (täiendatud 10.04.2020) nõuda Keskkonnaametilt välja TJTK poolt esitatud viimase kolme kalendriaasta (2017–2019) jäätmete kõrvaldamise saastetasu deklaratsioonid (vt keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ lisa 5). Kuna deklaratsioonil tuleb näidata aruandeperioodil keskkonda viidud jäätmete kogused ja tasumisele kuuluv saastetasu jäätmeliikide lõikes, siis juhul, kui TJTK kõrvaldas Tallinna prügilas segaolmejäätmeid või jäätmekütuse tootmise jääki, pidi ta selle kohta esitama Keskkonnaametile jäätmete kõrvaldamise saastetasu deklaratsiooni ning tasuma deklareeritud saastetasu summa Maksu- ja Tolliametile. Saastetasu deklaratsioonide alusel saab hinnata, kas TJTK pakkumuse maksumus pidi sisaldama mh saastetasu. Kuna TJTK ei ole väitnud, et ta hakkab Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmeid käitlema tavapärasest erineval viisil, siis on põhjendatud hinnata TJTK suutlikkust suunata kõik Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmed tootmisesse-taaskasutusse TJTK viimaste aastate tegevuse alusel. Kui deklaratsioonide järgi on TJTK kõrvaldanud segaolmejäätmeid (kood 20 03 01) või jäätmekütuse tootmise jääki (kood 19 12 12), kinnitab see EKT väidet, et kõigist segaolmejäätmetest ei saa toota jäätmekütust ja jäätmekütuse tootmise jääki ei saa täies ulatuses kasutada prügila sulgemistöödel. TJTK hinnangul ei saa 2017–2019 saastetasu deklaratsioonid kirjeldada tema poolt tulevikus pakutava teenuse osutamise võimekust. Ka nimetatud taotlus on esitatud hilinenult, sest EKT soovib nendega tõendada samu väiteid, mida ta esitas juba halduskohtule. Ühtlasi pikendaks taotluse rahuldamine oluliselt vaidluse lahendamist. Saastetasu deklaratsioonid ei kirjelda lisaks TJTK jäätmekäitlusprotsesse ega Viimsi vallast kogutavate jäätmete tulevikus toimuvat käitlust, mistõttu ei saa hankija ega kohus teha nende põhjal järeldusi järgmiste perioodide kohta. Ringkonnakohus märgib sarnaselt eelmises punktis toodule, et TJTK on 08.04.2020 seisukohas kinnitanud, et EKT poolt taotletud saastetasu deklaratsioonid kajastavad mh segaolmejäätmete ladestamist, kuna TJTK üheks põhitegevuseks ongi jäätmete ladestamine. Kuigi saastetasu deklaratsioonid annaksid teavet, millises summas on TJTK varasemalt saastetasu maksnud, ei võimaldaks need eelmises punktis märgitud põhjustel teha veenvaid järeldusi selle kohta, kui suures summas peaks TJTK tulevikus Viimsi vallast kogutavatelt jäätmetelt saastetasu maksma. Seetõttu ei pea ringkonnakohus HKMS § 62 lg 2 alusel põhjendatuks nõuda välja ka TJTK 2017–2019 saastetasu deklaratsioone jäätmete kõrvaldamisel.
21.EKT 10.04.2020 seisukohale on uute tõenditena lisatud: 1) TJTK vastuvõetavate jäätmete hinnakiri alates 01.03.2020 (dtl 2108–2111); 2) Keskkonnameti 15.01.2020 kiri nr DM107270-3 (dtl 2113–2114); 3) AS Kunda Nordic Tsement 17.03.2020 e-kiri (dtl 2116–2117); 4) Eesti Energia AS 18.10.2017 kiri nr TO-HAN-1/186 (dtl 2119); 5) Eesti Energia AS 12.12.2017 kiri nr TO-HAN-1/221 (dtl 2121). Apellant selgitab, et sai Keskkonnaameti 15.01.2020 vastusest teada alles pärast Riigikohtu 16.03.2020 otsust, kui hakkas täiendavalt uurima TJTK kompleksloaga seotud materjale. Asja eelneval menetlemisel ringkonnakohtus oli uusi tõendeid võimalik esitada üksnes kuni 06.01.2020 kohtuistungini. Ka kõik ülejäänud tõendid on tekkinud või saanud EKT-le teatavaks või on nende esitamise vajadus tõusetunud alles asja uuel läbivaatamisel. Kõik tõendid omavad haldusasja lahendamisel olulist tähtsust. TJTK hinnakiri tõendab, et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja kaudselt 13(20)
3-19-1825 ka seda, et kõik segaolmejäätmed ei sobi jäätmekütuse tootmiseks. Keskkonnaameti 15.01.2020 vastus lükkab ümber TJTK väite jäätmekütuse tootmise jäägi aeroobse töötlemise tulemuse taaskasutamisest Tallinna prügila sulgemistöödel. Jäätmekütuse üleandmist puudutavad kirjad (17.03.2020, 18.10.2017, 12.12.2017) lükkavad ümber TJTK väite jäätmekütuse tootmise majanduslikust põhjendatusest. TJTK leiab esiteks, et kõik tõendid on mõjuva põhjuseta esitatud tähtaega rikkudes ning enamik tõenditest pole lisaks asjassepuutuvad, sest nendega ei saa tõendada ühtegi väidet, mis oleks praeguses asjas vaidluse all. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kuigi 19.03.2020 määruse kohaselt tuli uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada kohtule nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada hiljemalt 10.04.2020, siis olukorras, kus EKT saatis 10.04.2020 menetlusdokumendi HKMS § 271 lg-s 2 sätestatut järgides vahetult ka teistele menetlusosalistele elektrooniliselt (st kohtul puudus vajadus neid täiendavalt edastada), ei ole alust väita, et avaldus oleks esitatud hilinenult. Küll aga nõustub ringkonnakohus TJTK seisukohaga, et enamik esitatud uutest tõenditest on asjasse puutumatud. Tallinna prügila hinnakiri alates 01.03.2020 ei saa kuidagi tõendada, et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, sest see ei anna mingit teavet selle kohta, millises ulatuses TJTK kogutavaid segaolmejäätmeid eeldatavasti ladestab. Samuti ei ole asjakohased kirjad, mis puudutavad toodetava jäätmekütuse AS-le Kunda Nordic Tsement ja Eesti Energia AS-le üleandmise võimalusi. TJTK ei ole väitnud, et soovib anda jäätmekütuse üle Eesti Energia AS-le ning asjaolu, et Eesti Energia AS võtab jäätmekütust vastu üksnes tasu eest, ei tõenda, et jäätmekütust ei olegi võimalik võõrandada (sh lähiriikidesse) selliselt, et tasu maksab vastuvõtja, mitte üleandja. Pakkumuse tõsiseltvõetavuse hindamisel ei oma tähtsust, kellele konkreetselt kavatseb TJTK toodetavat jäätmekütust müüa. Eeltoodud tõendid jäävad seetõttu HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde võtmata. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks võtta asja juurde Keskkonnaameti 15.01.2020 kirja, sest olukorras, kus Riigikohus on suunanud ringkonnakohut uurima mh Keskkonnaameti seisukohti, võib nimetatud seisukoht omada asja lahendamisel tähtsust. Kuna tegemist on vastusega TJTK 17.12.2019 päringule, siis oli kolmas isik sellega ilmselgelt tuttav ja saanuks selle kohtule ka ise aegsasti esitada.
22.TJTK on 08.04.2020 seisukohale lisanud riigihangete registri väljavõtte, mis kajastab hankija 08.07.2019 küsimust ja TJTK 12.07.2019 vastust pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Sama väljavõte on esitatud nii ärisaladust sisaldaval kujul (dtl 2087–2089) kui ka ilma ärisaladuseta (dtl 2082–2084). Ringkonnakohus märgib, et hankija 08.07.2019 küsimus (dtl 1523–1524) ja TJTK 12.07.2019 vastus (dtl 1519–1521; dtl 1525–1527) on juba toimikus olemas. Need esitati halduskohtule VAKO 28.10.2019 e-kirjaga (dtl 1518) ja Tallinna Halduskohus piiras 31.10.2019 määrusega kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga TJTK 12.07.2019 vastuse osas. Seega puudub vajadus eeltoodud tõendeid teistkordselt asja juurde võtta ja TJTK 12.07.2019 vastusele juurdepääsu piiramise küsimust uuesti lahendada.
23.TJTK 14.04.2020 seisukohale on uute tõenditena lisatud TJTK ärisaladust sisaldav e-kirjavahetus uue lepingupartneriga läbirääkimiste kohta koos tõlkega (lisa 1 – dtl 2156– 2157), mitmed e-kirjavahetused prügi ebaõige sorteerimise kohta (lisad 2–5 – dtl 2149–2153) ja TJTK 17.12.2019 pöördumine nr D-340 Keskkonnaameti poole (lisa 6 – dtl 2146). TJTK märgib, et uute tõendite esitamise vajaduse tingisid EKT poolt 10.04.2020 esitatud lisatõendid, mistõttu esineb tõendite hilisemaks esitamiseks mõjuv põhjus. TJTK soovib nendega tõendada, et vaatamata AS Kunda Nordic Tsement teavitusele on TJTK jätkuvalt võimeline täitma Viimsi vallaga sõlmitavat hankelepingut samal viisil (st tootes segaolmejäätmetest prügikütust ja 14(20)
3-19-1825 tarnides seda uuele koostööpartnerile). Kuna koostööleping ja uue partneri andmed on TJTK ärisaladus, siis tuleb piirata EKT juurdepääsu nimetatud tõendile. Lisad 2–5 näitlikustavad, kuidas suunab TJTK jäätmevaldajate tegevust (st suunab kliente jäätmeid õigesti koguma ja keeldub ebaõigete jäätmete vastuvõtmisest segaolmejäätmetena). Lisa 6 on esitatud põhjusel, et EKT poolt esitatud Keskkonnaameti 15.01.2020 vastuse hindamisel on oluline pidada silmas ka TJTK esitatud küsimusi ja selgitusi. Kuna ringkonnakohus jättis eelnevalt vastu võtmata EKT tõendid selle kohta, et TJTK-l ei ole alates 01.04.2020 võimalik jäätmekütust kasumlikult võõrandada AS-le Kunda Nordic Tsement ja Eesti Energia AS võtab jäätmekütust vastu üksnes tasu eest, siis puudub vajadus võtta asja juurde ka TJTK poolt esitatud e-kirjavahetust uue lepingupartneriga. Tõendi tagastamise tõttu ei ole vaja lahendada ka küsimust sellele EKT juurdepääsu piiramise kohta. Samas tuleb asja juurde võtta TJTK 17.12.2019 pöördumine, sest see võimaldab paremini mõista eelnevalt asja materjalide juurde võetud Keskkonnaameti 15.01.2020 vastuste konteksti. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde ka TJTK poolse jäätmevaldajate tegevuse suunamise näidistena esitatud 10.04.2020 e-kirjad klientidele ja neile saabunud vastused. Kuigi kõnealuste tõenditega ei ole võimalik kinnitada Viimsi valla jäätmevaldajate käitlemisharjumuste suunamist, iseloomustavad need siiski, millisel viisil on TJTK plaaninud tagada, et Viimsi vallast kogutavate segaolmejäätmete kvaliteet vastaks võimalikult suures osas jäätmekütuse tootmise vajadustele. Eelnev aitab hinnata TJTK pakkumuse tõsiseltvõetavust, mistõttu on tõendid vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Kuivõrd kõnealused e-kirjad on esitatud vastuseks EKT 14.04.2020 seisukohale, et TJTK väited jäätmevaldajate tarbimis- ja käitlemisharjumuste suunamisest on üksnes paljasõnalised ja nimetatud küsimusele ei ole varem tähelepanu pööratud, siis peab ringkonnakohus võimalikuks nendega hilinemisele vaatamata arvestada. III EKT apellatsioonkaebuse lahendamine
24.Nagu eespool märgitud, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel esmajoones kontrollida seda, kas TJTK pidi oma pakkumuse koostamisel arvestama ka saastetasu maksmise kohustuse kui ühe vältimatu kulukomponendiga. Vaidlust ei ole selles, et TJTK on 12.07.2019 vastuses (dtl 1519–1521; dtl 1525–1527) hankija 08.07.2019 päringule (dtl 1523–1524) toonud oma pakkumuse teistest madalama maksumuse põhjendusena välja just asjaolu, et ta ei kavatse Viimsi vallast kogutavaid jäätmeid ladestada, vaid suunab need 100% tootmisse-taaskasutusse, mistõttu ei pea ta maksma ka jäätmete kõrvaldamisel ettenähtud saastetasu (tasumääraga 29,84 eurot jäätmetonni kohta – vt KeTS § 21 lg 1 p 1). Riigihanke nr 206446 tehnilise kirjelduse p 3 kohaselt kogutakse Viimsi vallast muude jäätmeliikide kõrval aastas hinnanguliselt 5000 tonni segaolmejäätmeid (kood 20 03 01).
25.Ringkonnakohus ei võtnud 20.01.2020 otsuses (p-d 19.1–19.3) selget seisukohta, kas keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510 võimaldab TJTK-l kogutavad segaolmejäätmed 100% ulatuses taaskasutada pakkuja kirjeldatud viisil ehk kasutada jäätmekütuse tootmise jääk pärast täiendavat aeroobset töötlemist täies mahus ära Tallinna prügila sulgemistöödel. Samas leidis ringkonnakohus, et segaolmejäätmetest prügikütuse tootmisel tekkinud saaduse aeroobse töötlemise tulemuse praakkompostina (kood 19 05 03) käsitamine ei pruugi olla välistatud (mh tuginedes Keskkonnaameti 20.02.2012 kirjale nr HJR 6-10/11/29307-8 – dtl 1685) ning prügila sulgemisel saab kasvukihi ja biofiltri rajamiseks kasutada mh jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel tekkinud jäätmekomposti.
15(20)
3-19-1825
26.Kompleksloa tabelis 7 on meetme „Jäätmetekke minimeerimine“ all kirjeldatud TJTK rakendatavat jäätmekütuse tootmisprotsessi järgmiselt: „Segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse ladestusse ca 35-40% esialgsest jäätmehulgast.“ TJTK 2017. a tegevusaruandes (dtl 2038) on selgitatud täpsemalt: „Esimesena eraldatakse jäätmetest käsitsi suuremad esemed, mis suunatakse sõltuvalt iseloomust kas taaskasutusse või ladestusele. Edasi tõstetakse jäätmed laadimiskraanaga eelpurustisse, mis purustab kõik jäätmed (k.a. kottidesse pakitud jäätmed). Pärast purustamist sõelutakse jäätmed 60 mm trummelsõelaga, mille käigus eraldatakse orgaanilised jäätmed suurusega alla 60 mm, mis suunatakse bioloogilisse töötlemisse ja taaskasutatakse prügikehandi sulgemisel. Sõela peale jääv fraktsioon suurusega üle 60 mm osad (näiteks paber, plast, kumm, puit, kile jne) on jäätmekütus, mida töödeldakse täiendavalt metalli eraldamise ja purustamisega vastavalt vajadusele. Metalli eraldamise järgselt saadakse jäätmekütuse eelfraktsioon, mis on sobilik põletamiseks elektri ja soojuse koostootmiseks, samuti toormeks tsemenditehastele valmistatavaks jäätmekütuseks.“
27.Kompleksloa tabelis 27 on tegevuse „Prügila sulgemisel kasutatav praakkompost“ tehnilises kirjelduses märgitud: „Biofiltrite ja metaani oksüdeerumise kihi ehitamisel kasutatavaks praakkompost on komposti väljakul kompostimise protsessi läbinud bioloogilist materjali võõristega, mis on järelvalminud ning millele ei laiene komposti sertifikaat. Praakkomposti orgaaniline osa peab olema vähemalt 15 %. Prügila sulgemisel peab lähtuma praakkomposti kasutamisel prügila sulgemiskavast (vt. käesoleva kompleksloa tabel 58).“ Kompleksloa tabelis 58 „Kompleksloa lisad“ viidatud Tallinna prügila sulgemiskava (Lisa 4: TJTK sulgemiskava_23.09.2014.ddoc) kohaselt (p 2.1 – lk 16 ja 20; tabel 4.2 – lk 25) on kasvukihi ja biofiltrite rajamiseks sobiv materjal kompost või jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel tekkiv jäätmekompost (vähemalt 12 kuud aunades laagerdatud materjal orgaanika sisaldusega minimaalselt 15%). Sulgemiskavast nähtuvalt on hinnanguliselt vajalik materjali kogus kasvukihi jaoks 41 613 m3 ja biofiltrite tarbeks 12 484 m3.
28.EKT on praeguses asjas Keskkonnaameti 10.12.2019 vastuse nr DM-106919-9 (dtl 1672– 1673) ja 15.01.2020 vastuse nr DM-107270-3 (dtl 2113–2114) põhjal leidnud, et kuna eespool kirjeldatud jäätmekütuse tootmisprotsessi käigus segaolmejäätmetest mehaaniliselt eraldatud orgaanika (kood 19 12 12) edasise aeroobse töötlemise tulemusel tekivad väidetavalt jäätmed koodiga 19 05 99 (nimistus mujal nimetamata jäätmed) ja praakkompost (kood 19 05 03) saab tekkida vaid keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 lisas 1 märgitud jäätmete käitlemisel, siis kuivõrd jäätmeid koodiga 19 05 99 on TJTK-l kompleksloa järgi õigus üksnes ladestada (vt kompleksloa tabel 33), ei saa TJTK kasutada jäätmekütuse tootmise jääki ka prügila sulgemisel ehk seda taaskasutada. Seejuures on Keskkonnaamet 15.01.2020 kirjas möönnud, et prügila sulgemiskavas märgitud jäätmekomposti puhul ei ole täpsustatud jäätmekoodi ning kava tingimustest võib välja lugeda, et selle all võib olla silmas peetud nii jäätmeid koodiga 19 05 03 kui ka koodiga 19 05 99. Kokkuvõttes on siiski leitud, et biofiltrite rajamiseks tuleb kasutada jäätmeid koodiga 19 05 03 (praakkompost), kuna TJTK on seda ise algusest peale taotlenud ja nii on märgitud ka kompleksloale.
29.Ringkonnakohus leiab, et Keskkonnaameti eeltoodud seisukohad on vastuolus tema enda halduspraktikaga. Kui TJTK-l on prügila sulgemisel (st biofiltri ja kasvukihi rajamisel) lubatud kompleksloa kohaselt kasutada ainult jäätmeid koodiga 19 05 03 ning jäätmekütuse tootmisse suunatud segaolmejäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (kood 19 12 12) ei muutu ka pärast täiendavat aeroobset töötlemist praakkompostiks (kood 19 05 03), vaid üksnes jäätmeteks koodiga 19 05 99, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole Keskkonnaamet seni juhtinud TJTK tähelepanu ebakõlale tema tegevuses või keelanud TJTK-l selliste jäätmete kasutamist prügila 16(20)
3-19-1825 sulgemiseks. Sellele, et TJTK-l ei ole ühegi kehtiva haldusaktiga keelatud segaolmejäätmetest prügikütuse tootmisel tekkinud jääki taaskasutada praakkompostina, juhtis ringkonnakohus tähelepanu juba 20.01.2020 otsuse p-s 19.1. See asjaolu, et TJTK on tegelikkuses kasutanud prügikehandi sulgemiseks mh segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise saadust, millele keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 ei laiene (vt määruse § 1 lg 4 ja § 2 p 6), nähtub üheselt nt Keskkonnaametile 15.03.2018 esitatud TJTK 2017. a tegevusaruandest. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2020 määruses (p 10) püstitatud küsimusele on Keskkonnaamet 31.03.2020 seisukohas nr 1-6/20/25-8 (dtl 1973–1975) seevastu selgitanud, et TJTK kompleksloa ja selle lahutamatuks osaks oleva Tallinna prügila sulgemiskava kohaselt on TJTK-l õigus kasutada kasvukihi ja biofiltri rajamisel mh segaolmejäätmete mehaanilisbioloogilisel töötlemisel tekkinud orgaanikat, mis on aeroobselt töödeldud, ning selle nõuetekohasel kasutamisel prügila sulgemiseks puudub TJTK-l saastetasu maksmise kohustus. Kuigi Keskkonnaameti 31.03.2020 seisukoht ei sisalda konkreetseid jäätmekoode, on ilmne, et selles viidatakse samadele jäätmetele, mida on Tallinna prügila sulgemiskavas nimetatud jäätmekompostiks, olenemata sellest, kas kõnealuse saaduse korrektne jäätmekood on 19 05 03 või 19 05 99.
30.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asja lahendamisel lähtuda Keskkonnaameti 31.03.2020 seisukohast, mis arvestab mh järgmiste asjaoludega: 1) jäätmekütuse tootmisega seonduvad jäätmekoodid märgiti TJTK kompleksloale 2011. a-l ehk enne keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 kehtestamist ja neid ei ole hiljem muudetud; 2) Tallinna prügila sulgemiskava võimaldab ilma konkreetseid jäätmekoode nimetamata kasutada biofiltri ja kasvukihi rajamisel nii komposti kui ka jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel tekkivat jäätmekomposti; 3) TJTK on ise pidanud jäätmekütuse tootmise jääkfraktsiooni aeroobse töötlemise tulemust praakkompostiks ja Keskkonnaamet on sellist lähenemist ka senises praktikas aktsepteerinud. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu arvates alust järeldada, et TJTK kompleksluba välistaks jäätmekütuse tootmisse suunatud segaolmejäätmete mehaanilise töötlemise jääkfraktsiooni (kood 19 12 12) aeroobse töötlemise saaduse kasutamise prügila sulgemiseks, kui see vastab omadustelt (nt orgaanika sisaldus minimaalselt 15%) sulgemiskavas esitatud nõuetele. Samas tuleb märkida, et kuigi Keskkonnaameti 31.03.2020 seisukoha järgi saab prügila sulgemisel mh jäätmekomposti taaskasutada üksnes sulgemiskavas märgitud koguses (koos samal eesmärgil kasutatava muu kompostiga hinnanguliselt kokku kuni 54 097 m3), ei võimalda sulgemiskava siiski järeldada, et tegemist oleks taaskasutatavale materjalile seatud koguselise piiranguga. Nimelt kajastab sulgemiskava tabel 4.2 vaid esitatud minimaalsetele nõuetele vastava kasvukihi (paksus 0,2 m) ja biofiltrite (paksus 1,2 m) rajamiseks vajaliku materjali hinnangulisi koguseid. Sulgemiskava p-st 1.2 (lk 16–19) nähtuvalt peab kasvukihi paksuseks olema vähemalt 0,2 m ja biofiltrite metaani oksüdeeriva kihi paksus vähemalt 1,2 m ning mõlemal puhul on märgitud, et kuna igasugune kompostmaterjal aja jooksul iseeneslikult tiheneb, siis tuleb algselt paigutada kihtidesse materjali rohkem (nt biofiltrite metaani oksüdeeriva kihi minimaalselt nõutava 1,2 m paksuse saavutamiseks peaks algse kihi paksus olema vähemalt 1,5 m).
31.Kuna TJTK-l on eeltoodust tulenevalt õiguslikult võimalik kogu jäätmekütuse tootmisse suunatud segaolmejäätmete mehaanilise töötlemise jääkfraktsiooni aeroobse töötlemise saadus taaskasutada prügila sulgemisel, siis juhul, kui TJTK suudab seda ka praktikas tagada, ei teki tal jäätmete ladestamise vajadust ega järelikult ka saastetasu maksmise kohustust. Apellant ongi leidnud, et isegi kui TJTK-l on põhimõtteliselt lubatud Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmed 100% taaskasutada, ei ole TJTK tõendanud, et tema jäätmete käitlusprotsessid selle tõepoolest tagavad. EKT on viidanud, et TJTK tegevusaruannetest nähtuvalt ei sobi kõik segaolmejäätmed prügikütuse tootmiseks, vaid osa neist suunatakse kohe ladestamisele. Kompleksloa tabelist 7 on EKT järeldanud, et TJTK enda hinnangul suunataksegi ladestusse ca 35–40% kogutavatest segaolmejäätmetest (st nimetatud osa ei sobi jäätmekütuse tootmiseks ega taaskasutamiseks). 17(20)
3-19-1825
32.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kompleksloa tabelist 7 ei tulene TJTK-le kohustust jäätmekütuse tootmisse suunatud segaolmejäätmetest ca 35–40% ladestada, mida on korduvalt kinnitanud ka kompleksloa andja. Näiteks on Keskkonnaameti 10.12.2019 kirjas rõhutatud, et kompleksloa tabelis 7 märgitud prognoosile vaatamata peab loa omaja ladestatavate jäätmete puhul alati hindama nende prügilakõlblikkust ning kui jäätmekütuse tootmisse suunatud jäätmetest tekkiv orgaanikat sisaldav jääde on taaskasutatav, siis tuleb see taaskasutada (vt ka keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 18 lg 1, § 181 p 1 ja § 182 lg 4 p 11). Kuigi kompleksloa tabel 7 kajastab ilmselt tõesti TJTK algset prognoosi, milline osa jäätmekütuse tootmise jäägist ladestatakse, tuleb siinkohal arvestada, et Keskkonnaameti 15.01.2020 kirjast nähtuvalt väljastati jäätmekütuse tootmisega seoses muudetud kompleksluba Keskkonnaameti 28.02.2011 korraldusega nr HJR 1-15/12/235 ehk oluliselt enne Tallinna prügila 23.09.2014 sulgemiskava kinnitamist ning asja materjalidest ei nähtu, et kompleksluba oleks vastavas osas hiljem muudetud. Seetõttu on põhjust arvata, et kompleksloa tabel 7 kajastab üksnes TJTK sellist prognoosi, mille puhul ei saadudki arvestada nn jäätmekomposti prügila sulgemisel taaskasutamise võimalusega ja mis ei ole seetõttu enam asjakohane. Ühtlasi ei ole põhjust heita TJTK-le ette, et kompleksloa tabelit 7 ei ole vastavas osas ka hiljem korrigeeritud, sest tegemist on TJTK-le soodsa sättega, mis võimaldab tal vajaduse korral jäätmekütuse tootmisse suunatud jäätmetest kuni 40% ladestada.
33.Apellant märgib iseenesest õigesti, et TJTK tootmisprotsessi kirjeldusest nähtuvalt ei sobi tingimata kõik segaolmejäätmed prügikütuseks (st põletamiseks) ega muuks taaskasutamiseks, vaid osa neist võib olla vajalik ladestada (nt segaolmejäätmete sekka pandud suurjäätmed, mis ei sobi taaskasutamiseks). Keskkonnaamet on 31.03.2020 seisukohas samuti märkinud, et taaskasutatavate jäätmete osakaal sõltub mh käitlemiseks vastu võetud segaolmejäätmete kvaliteedist. Samast seisukohast saab ühtlasi järeldada, et kui segaolmejäätmed on piisavalt kvaliteetsed, siis on nende 100% taaskasutus TJTK poolt juba praegu kasutatava tehnoloogiaga iseenesest võimalik (s.o põlevfraktsioon suunatakse edasi põletusse ehk taaskasutusse, metall suunatakse edasisele taaskasutusele ning orgaanika suunatakse aeroobsele töötlusele ja seejärel taaskasutatakse). Seega ei ole asjakohane EKT viide, et TJTK pole näidanud ära, et ta oleks võtnud kasutusele uudse tehnoloogia, mis võimaldab segaolmejäätmed 100% taaskasutada.
34.Edasiulatuvalt pole võimalik tõsikindlalt tuvastada, millise kvaliteediga oleksid Viimsi vallast kogutavad segaolmejäätmed, ja kuivõrd Viimsi vallas ei ole viimastel aastatel toimunud korraldatud jäätmevedu, mis võinuks suurema hinnasurve tõttu seniseid jäätmevedajaid enam motiveerida suunama jäätmevaldajate tarbimis- ja käitlemisharjumusi (ning jäätmevaldajatel puuduks erinevalt vabaturu olukorrast ka võimalus nõudlikku jäätmevedajat lihtsalt välja vahetada), siis ei ole ka alust tingimata eeldada praeguse sortimispraktika jätkumist (st isegi kui oleks alust väita, et see on hetkel ebaühtlane või puudulik ning kogutavad segaolmejäätmed seetõttu vähekvaliteetsed). Ringkonnakohtu hinnangul on TJTK usutavalt põhjendanud, et ta on oma pakkumuse maksumuse kujundamisel arvestanud mh kavatsusega pöörata rohkem tähelepanu sellele, et tagada Viimsi vallast kogutavate segaolmejäätmete võimalikult hea kvaliteet, et neid saaks täies ulatuses või vähemasti sellele väga lähedasel määral taaskasutada. TJTK poolt jäätmevaldajatele saadetud 10.04.2020 e-kirjad ja neile laekunud vastused (dtl 2149–2153) näitlikustavad seda, millisel viisil plaanib TJTK jäätmevaldajate tegevust suunata, ning vastuste põhjal ei ole alust arvata, et selline tähelepanu juhtimine ja ebaõigesti kogutud jäätmete äraveost keeldumine ei oleks selleks tõhus meede. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda ka selles, et prügiladirektiivi ja selles 30.05.2018 tehtud muudatuste (rakendatakse alates 05.07.2020) eesmärkidest tulenevalt on TJTK ka ise tõstnud segaolmejäätmete järelsorteerimise võimekust, tagamaks, et prügilasse ladestatakse ainult sellised jäätmed, mida ei saa ühelgi viisil taaskasutada. 18(20)
3-19-1825
35.Tegelikult ladestamisele suunatavate segaolmejäätmete täpset kogust ei ole võimalik etteulatuvalt kindlaks määrata, kuid TJTK selgitusi arvestades võib prognoosida, et selliste jäätmete osakaal oleks väga väike (st praktiliselt olematu) ja nende ladestamisega kaasnevad kulud seega minimaalsed. Sellises olukorras võis TJTK lähtuda oma 01.07.2019 pakkumuse koostamisel põhjendatult eeldusest, et tal ei teki saastetasu maksmise kohustust. Seejuures on TJTK 12.07.2019 vastuses hankijale konkreetsete arvutustega näidanud, et tema prognoositud kulud Viimsi vallast kogutavate jäätmete prügilas käitlemiseks ja vedamiseks on väiksemad kui prognoositud tulud. Ehkki TJTK planeeritud kasumiosa ei ole väga suur, siis isegi juhul, kui TJTK-l peaks mingis ulatuses saastetasu maksmise kohustus tekkima, ei ole alust arvata, et ta ei oleks võimeline hankelepingut nõuetekohaselt täitma.
36.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna nii õiguslikult kui ka faktiliselt on võimalik ja usutav TJTK kavatsus suunata Viimsi vallast kogutavad segaolmejäätmed täies mahus tootmisse-taaskasutusse ning TJTK-l ei teki sellisel juhul kohustust maksta saastetasu jäätmete kõrvaldamisel (või äärmisel juhul tekiks tal saastetasu maksmise kohustus üksnes ebaolulises ulatuses, mis on vajaduse korral kaetav TJTK prognoositud kasumiosast), siis ei oleks hankija saanud tema pakkumust HD p 11.6.11 alusel tagasi lükata. Seetõttu ei ole ka alust Viimsi Vallavalitsuse 13.08.2019 korraldust nr 481 (dtl 2–3) tühistada, olenemata sellest, et hankija ei täitnud oma kontrollikohustust piisavalt (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsuse p-d 16– 18). Kuna TJTK-l on nii võimalus kui ka võimekus Viimsi vallast kogutavad segaolmejäätmed 100% ulatuses või sellele väga lähedasel määral taaskasutada, siis ei esinenud alust ka tema pakkumuse tagasilükkamiseks HD p 11.6.12 järgi, sest pakkuja ei ole esitanud hankijale otsuse tegemisel valeandmeid. IV Kokkuvõte ja menetluskulud
37.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb EKT apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
39.EKT on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja on kandnud esindajakulusid järgmiselt: asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus 4406,40 eurot (dtl 1732–1737; 1760–1763), Riigikohtu menetluses 2548,80 eurot (dtl 1856–1861) ja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus 2808 eurot (dtl 2091–2096). Kokku 11 043,20 euro suuruste menetluskulude (sh riigilõiv 1280 eurot) kandmine ja nende seos praeguse asja menetlemisega apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad EKT menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
40.Viimsi vald ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1
19(20)
3-19-1825 alusel tema enda kanda. Keskkonnaameti kui kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 24 lg 2 ja § 108 alusel samuti tema enda kanda.
41.TJTK on omakorda kandnud esindajakulusid järgmiselt: asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus 4036,80 eurot (dtl 1738–1742; 1754–1757), Riigikohtu menetluses 1632,96 eurot (dtl 1863–1865) ja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus 2234,40 eurot (dtl 2067– 2070). Kokku 7904,16 euro suuruste menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse asja menetlemisega apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes on nõuetekohaselt tõendatud. TJTK palub 08.04.2020 seisukohas võtta menetluskulude suuruse põhjendatuse hindamisel arvesse, et EKT on esitanud menetluse vältel pidevalt uusi väiteid ja tõendeid, mis on põhjustanud ka kolmanda isiku menetluskulude suurenemise, sest oma huvide kaitsmiseks tuli tal EKT seisukohtadele pidevalt vastu vaielda. Ringkonnakohus möönab, et praeguse asja menetluse käik on nõudnud menetlusosalistelt apellatsiooniastmes tavapärasest suurema hulga toimingute tegemist, millega on põhjendatavad ka keskmisest suuremad esindajakulud. TJTK-le on osutatud õigusteenust kokku 42,5 tunni ulatuses (sh 21,1 tundi asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus; 8,1 tundi kassatsiooniastmes; 13,3 tundi asja uuel arutamisel ringkonnakohtus). Võrdluseks on EKT-le osutatud õigusteenust kokku 56,5 tundi (sh asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus 25,5 tundi, kassatsiooniastmes 14,75 tundi ja asja uuel arutamisel ringkonnakohtus 16,25 tundi). Samuti on võrreldava suurusega olnud advokaatide tunnitasud (TJTK-le on põhiosas osutatud teenust hinnaga 168 eurot/tund ja EKT-le hinnaga 144 eurot/tund, mõlemad summad on koos käibemaksuga). Kuigi ringkonnakohus jättis osa TJTK esitatud tõenditest asja juurde võtmata, ei ole alust heita kolmandale isikule ette vastavate tõendite kogumist ja selleks tehtud kulutusi, sest tõendite esitamise vajaduse tingisid esmajoones apellandi esitatud uued tõendid ja väited ning tegemist ei olnud ilmselgelt tarbetute toimingutega. Kokkuvõttes loeb ringkonnakohus TJTK menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes tervikuna vajalikeks ja põhjendatuks ning mõistab apellandilt HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel välja kogu taotletud summa.
42.Viimsi vald on esitanud 14.04.2020 seisukohas korduva taotluse HKMS § 253 lg 1 alusel tühistada Tallinna Halduskohtu 01.10.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, leides, et juhul, kui ringkonnakohus jätab EKT apellatsioonkaebuse rahuldamata, puudub edasine alus keelata hankelepingu sõlmimine enne asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuigi EKT kaebuse eduväljavaated on apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu oluliselt vähenenud ja Viimsi vallas korraldatud jäätmeveo toimima hakkamise suhtes esineb kaalukas avalik huvi, ei saa hankija ja TJTK huvi hankelepingu võimalikult kiireks sõlmimiseks pidada ilmselgelt tungivamaks, võrreldes EKT huviga tõhusale õiguskaitsele. Viimsi vallas on jäätmeveoteenuse osutamine tagatud ja puudub alus arvata, et Riigikohus ei otsustaks EKT võimaliku kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimust esimesel võimalusel. Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja taotlus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.