Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-913 25. aprill 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Martin Tedre kaebus Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2015. a korralduse nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ tühistamiseks Kaebaja – Martin Teder Vastustaja – Vabariigi Valitsus Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2018. a määrus Martin Tedre määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. mai 2018. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-18-913. Saata kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
3.Jätta rahuldamata taotlus saata kaebus menetlemiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsus võttis 9. juulil 2015 vastu korralduse nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“. Korralduse sisu on järgmine: „Relvaseaduse § 85 lõike 3 ja planeerimisseaduse § 27 lõike 7 alusel:
1.Asutada Harju maakonnas Kuusalu ja Anija valla territooriumil Soodla harjutusväli. Soodla harjutusvälja asukoha kaart on esitatud korralduse lisas.
2.Soodla harjutusvälja rajamisega seotud riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium.“ Korraldus sisaldas vaidlustamisviidet. Korraldus avaldati Riigi Teatajas (avaldamismärge: RT III, 14.07.2015, 1).
2.Martin Teder esitas 8. mail 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 282 tühistamiseks. Korraldusele lisatud kaardi kohaselt hõlmab harjutusväli kaebajale kuuluvat Jõe kinnistut. Korraldust kaebajale teatavaks ei tehtud ning teda ei kaasatud korralduse andmise menetlusse. Kaebaja sai korraldusest teada 5. aprillil 2018, kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töötaja tegi talle e-kirja teel ettepaneku kinnistu riigile müüa. Relvaseaduse (RelvS) § 85 lg 1 kohane tegevus kitsendab oluliselt kaebaja võimalust kinnistut kasutada ja vähendab selle väärtust. Tegu on maatulundusmaaga.
3-18-913 Valla üldplaneering ei näe ette alale harjutusvälja rajamist. Riigi eriplaneeringut harjutusvälja rajamiseks pole senini algatatud. Vaidlustatud korraldusega on ilma õigusliku aluseta ja põhjendusi esitamata otsustatud harjutusvälja asutamine, selle asukoht ja piirid.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 14. mai 2018. a määrusega kaebuse, leides, et kaebajal pole kaebeõigust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1). Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid, kuna selle alusel ei saa seada kaebaja kinnistule kitsendusi. Kinnistule on võimalik seada kitsendusi riigi eriplaneeringu alusel, mille algatamise kohta pole veel otsust tehtud. Kaebeõigust ei tulene ka asjaolust, et riik tegi kaebajale ettepaneku kinnistu võõrandada.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja saata kaebuse menetlemiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. juuni 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on HKMS § 45 lg 3 mõttes menetlustoiming (rajatise asukoha valimine riigi eriplaneeringu elluviimiseks), mille vaidlustamise eeldused ei ole täidetud. RelvS § 85 lg 3 näeb ette, et harjutusvälja asutamise otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. See ei ole erinorm, mis välistaks planeerimismenetluse vajaduse. Ilma riigi eriplaneeringu menetluseta ei ole võimalik kaebaja kinnistut harjutusväljana kasutada. Kuigi vaidlustatud korralduses on määratud harjutusvälja asukoht, ei tähenda see, et harjutusväli kindlasti sellesse kohta rajatakse ja riigi eriplaneering sellisel kujul kehtestatakse. Kaebajal on võimalik oma huve tõhusalt kaitsta riigi eriplaneeringu menetluses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja saata kaebuse menetlemiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Kohtud ei ole arvestanud Riigikohtu järjepideva praktikaga kaebeõiguse küsimuses. Kui tegu pole ilmselge olukorraga, peab kohus kaebeõigust kontrollima asja lahendades. Kaebaja on kergekäeliselt ilma jäetud põhiseaduse §-ga 15 tagatud kaebeõigusest. Asjakohane pole väide, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta planeerimismenetluses, mida pole veel algatatudki. Vaidlustatud korralduse lisaks oleva plaani ja Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt asub kaebaja kinnistu juba praegu harjutusväljal. Ringkonnakohus on kaebust põhjalikult analüüsinud. See kinnitab, et kohus polnud kindel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Vaidlustatud korraldus ei ole menetlustoiming. Sellega on puudutatud isikuid kaasamata kindlaks määratud harjutusvälja täpne asukoht.
7.Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles leidis, et vaidlustatud otsus on menetlustoiming, millega riik väljendas huvi rajada harjutusväli märgitud alale. Harjutusvälja piire ning väljal lubatud tegevusi täpsustatakse riigi eriplaneeringuga. Riigi eriplaneeringu koostamisel lähtutakse vaidlustatud korraldusest ja riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringust 2030+“, milles on tehtud Soodla harjutusvälja asukoha eelvalik. Riigi eriplaneeringu menetlust alustatakse kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg-ga 7 ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 9 lg-ga 1 detailse lahenduse koostamisest, mille käigus määratakse laske- ja õppeväljade ning teede asukohad ja lahendatakse muud asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu algatamise eelnõu on ette valmistatud. Vaidlustatud korralduses väljendati vajadust rajada sellesse piirkonda harjutusväli. Maakonnaplaneeringul selles otsustamisprotsessis tähendust ei olnud. Kaebajal pole kaebeõigust, kuna korraldus ei riku kaebaja õigusi ja sellest ei tulene talle tagajärgi. Kaebaja saab kaasa rääkida riigi eriplaneeringu menetluses ja vajaduse korral eriplaneeringu vaidlustada.
8.Kaebaja esitas seisukoha, milles märkis, et sai alles vastustaja vastusest teada, et „Harju maakonnaplaneeringus 2030+“ on tehtud harjutusvälja asukoha eelvalik. Kaebajat planeeringu 2(4)
3-18-913 menetlusse ei kaasatud. Vastustaja väide, et vaidlustatud korraldus ei ole kaebaja jaoks tagajärgi kaasa toonud, ei vasta tõele. Alates 2018. a suvest on harjutusväli kasutuses, seal toimuvad sõjaväeõppused. Kaitseväelased on tõkestanud juurdepääsu kaebaja kinnistule. Soodla poe juurde on pandud üles graafikud veebruaris, märtsis ja aprillis 2019 harjutusväljal toimuvate taktikaharjutuste kohta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegu on diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. oktoobri 2017. a määrus nr 3-17-505/44, p 8). Kui olukord pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsust tehes ning jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8 ja 26. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 24).
10.RelvS § 85 lg 1 kohaselt on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Harjutusvälja asutamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul (RelvS § 85 lg 3). Harjutusväli on seega eriotstarbel kasutatav maa-ala, kus on võimalik korraldada RelvS § 85 lg-s 1 nimetatud tegevusi. Harjutusvälja asutamine, st õiguse andmine kasutada konkreetset maa-ala harjutusväljana, on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Vaidlustatud korralduses on määratud harjutusvälja asukoht, otsuse osaks on asukohakaart. Otsuse seletuskirjas on märgitud harjutusvälja pindala (5865 ha) ja välispiiri pikkus (32,2 km). Seletuskirjas on seejuures küll mööndud võimalust, et harjutusvälja piire täpsustatakse edaspidise planeerimismenetluse käigus lähtuvalt keskkonnamõju hindamise tulemustest.
11.Seega on Vabariigi Valitsus vaidlustatud korraldusega otsustanud, et kaebaja kinnistu jääb maaalale, mida on relvaseaduse kohaselt lubatud kasutada harjutusväljana. Korraldusest ei nähtu, et tegu oleks pelgalt asukohaettepanekuga või esialgse või võimaliku asukohaga. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa, s.o haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa, kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kaebaja on väitnud, et nimetatud maa-ala juba kasutatakse harjutusväljana. Ka Kaitseväe kodulehelt leiab info Soodla harjutusvälja kohta, mh on märgitud: „Soodla harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“. Harjutusvälja kasutatakse praegu vaid taktikalise väljaõppe jaoks.“ (http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/Harjutusvaljad/Kaitsevae-harjutusvaljad/Soodla.) Samalt võrgulehelt on kättesaadav harjutusvälja kasutamise graafik aprillis ja mais 2019. Lisatud on märge, et kui alal toimub tegevus, on harjutusväljale minek keelatud.
12.Eeltoodu põhjal järeldab kolleegium, et kohtud eksisid, leides, et vaidlusalune korraldus ei saa ilmselgelt kaebaja õigusi riivata. Kaebust ei saanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kohtute määrused tuleb tühistada ja asi tuleb saata Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 3). Kolleegium märgib, et ei võta käesoleva määruse raames seisukohta, kas harjutusvälja asutamine ja selle asukoha määramine enne vastavasisulise planeerimismenetluse läbiviimist oli õiguspärane.
3(4)
3-18-913 Kolleegium jätab rahuldamata kaebaja taotluse saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Kuna asja ei lahendanud ebaseaduslik kohtukoosseis ja asja lahendanud kohtuniku erapooletuses pole alust kahelda, ei ole kaebaja taotluse rahuldamiseks alust.
13.Kolleegium selgitab HKMS § 2 lg 5 alusel, et kui kaebaja tahab oma õigusi tõhusamalt kaitsta, tuleks tal kaebust täiendada, lisades sellele nõude, et riigihalduse ministri allkirjastatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ kehtestamise otsus nr 1.1-4/78 tühistataks osaliselt. Vabariigi Valitsuse korralduses määratud harjutusvälja asukohta on kajastatud ka nimetatud planeeringus, mis on kehtiv haldusakt. Seega, isegi kui vaidlusalune korraldus tühistataks, ei saavutaks kaebaja oma eesmärki vältida seda, et harjutusväli hõlmaks tema kinnistut. Silmas tuleb pidada ka seda, et kui asukoht kajastub maakonnaplaneeringus, saab EhSRS § 9 lg 1 järgi alustada riigi eriplaneeringu menetlemist detailse lahenduse koostamisest (vt ka PlanS § 43 lg 1). Seega ei pruugi kaebaja saada oma õigusi tõhusalt kaitsta ainult kavandatud riigi eriplaneeringu menetluses osaledes. Harju maakonnaplaneering kehtestati 9. aprillil 2018. Kaebaja esitas praeguses asjas kaebuse halduskohtule 8. mail 2018. Seega ei oleks kaebuse muutmise korral kaebetähtaeg maakonnaplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks möödunud (HKMS § 49 lg 1 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.