Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-1488
Tsiviilasi
Eesti Energia Kaevandused AS-i hagi OÜ Virumaa Teenus vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
282 907 eurot 78 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. novembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia Kaevandused AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Eesti Energia Kaevandused AS (registrikood: 10032389); volitatud esindaja Kaili MuruMölder Vastustaja (kostja): OÜ Virumaa Teenus (registrikood: 11234942); esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
esindajad
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
deliktiõiguse alusel jätta rahuldamata. Maakohus on lähtunud deliktiõiguse alusel nõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti vaid VÕS §-st 1043 ja jätnud muud võimalikud alused analüüsimata, s.o eelkõige VÕS § 1054 kui võimaliku hagi rahuldamise aluse. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenev deliktiline vastutus teise isiku eest on sätestatud VÕS §-s 1054. Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta VÕS § 1054 lg 1 kohaselt selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Töövõtja vastutab oma töötaja tekitatud kahju eest, kui töötaja vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 järgi. Kogutud tõenditega on tõendatud töövõtja, s.o kostja töötaja deliktilise vastutuse eeldused keskonnakahju tekitamises, s.o põhjuslik seos, õigusvastasus ja süü. VÕS § 1054 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada töövõtja enda süüd kahju tekitamises.
vastavalt seadusele. Kostja vastutab K. Lauri kui tema töötaja poolt toime pandud teo eest VÕS § 1054 lg 1 järgi juhul, kui K. Lauri poolt toime pandud õigusvastane ja süüline tegu omistatakse talle. Maakohus luges tuvastatuks, et K. Laur oli kostja lepinguline töötaja, sellega on täidetud VÕS § 1054 järgne kostja vastutuse esimene eeldus juhul, kui K. Laur vastutab hageja ees VÕS § 1043 alusel. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selle üle, et 22. juunil 2014 juhtis K. Laur hagejale kuuluvat ekskavaatorit ning tekitas kaevetööde käigus keskkonnareostuse Aidu karjääri territooriumil, mille likvideerimise kulu kandis hageja. Maakohtu 2. novembri 2015 kohtuistungil kinnitas juhtunut ka K. Laur (tl 144). K. Lauri ütluste põhjal võib üheselt asuda seisukohale, et kahju tekkis K. Lauri tegevuse tagajärjel. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama K. Lauri teo, kahju, põhjusliku seose K. Lauri teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise K. Lauri poolt, siis vabaneb K. Laur vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Kohtu küsimusele selle kohta, kas K. Lauri sooviks oli metalli varastada, vastas K. Laur: „ei, ma ei liigita seda varguseks, kuna keelavaid märke ümberringi ei olnud“. K. Laur oli väidetavalt küsinud „mingi kahe naisega“ rääkides, et kas tohib metalli võtta, K. Lauri ütluste kohaselt oli tegemist Eesti Energia esindajatega. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata hageja asja materjalide põhjal praktiliselt puudunud järelevalvele kaevanduses toimuva suhtes, tuleb asuda seisukohale, et K. Lauri käitumine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Omandit või valdust kaitsvate siltide puudumine ei tähenda kolmandate isikute õigust seda rikkuda, eemaldada või muul viisil omavoliliselt kahjustada. Isegi juhul, kui kaevanduses viibinud isikute, kes K. Lauri arvates olid hageja töötajad, nõusolek („mida rohkem romu välja võetakse seda parem“) tähendaks hageja nõusolekut, on K. Laur käitunud õigusvastaselt rikkudes kaevamistööde tegemisel kohustust teha töid viisil, mis ei tekita hagejale kahju.
maksuta (vt Riigikohtu määrused nr 3-2-1-92-13, nr 3-2-1-93-13). 14. oktoobri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti käibemaksuga. Tsiviilasja keerukust ning kostja esindaja tehtud tööde mahtu arvestades leiab ringkonnakohus, et kostja esindaja menetluskulud 2 tunni 45 minuti ulatuses, s.o rahaliselt 343 eurot 75 senti (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalikud ning kulud tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.