Võlaõigus › Võõrandamislepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-13-56624 Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas 29.11.2013 hagi kostja vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 19.12.2013 määrusega menetlusse ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja esitas 03.02.2014 kohtule saksa keelsed dokumendid hagile. Hageja esitas kohtunõudel dokumentide tõlked, millest tuleneb et kuna kostja elukoht on Bonn, Saksamaa, tuleb hagi esitada vastavalt Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 art 2 p 1 kostja elukoha järgi. Kohus asus seisukohale, et kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu sisust ja poolte reaalsest tahtest lepingu sõlmimisel nähtub, et tegemist on töövõtulepinguga, võib esitada hagi kostja vastu lahendamiseks Eesti Vabariigi Viru Maakohtule, Brüssel I määruse alusel. Kohus andis 27.02.2015 kohtunõudes kostjale tähtaja 20 päeva kohtunõude kättesaamisest arvates hagiavalduse osas eestikeelse vastuse esitamiseks. Kostja esitas 08.06.2015 e-posti aadressilt xxx vastulause nõudele. Kostja ei ole nõuetekohast vastust hagile esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist vastuse esitamiseks. Hageja esindaja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

2-13-56624 nõustajate kulud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 966,34 eurot sh hagi esitamisel 29.11.2013 tasutud riigilõiv 175 eurot, tõlkekulud 225,84 eurot ja õigusabikulud 565,50 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et õigusabi kulud 565,50 eurot on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud aega hagi koostamiseks 3h.12 min, tasu 288 eurot, hageja vastus kohtunõudele 20 min, tasu 30 eurot, vastuväide kohtu tegevusele 0,5 h tasu 45 eurot, kostja vastusele arvamuse koostamine kohtualluvuse osas 1,5 h tasu 135 eurot, dokumendi tõlgete korraldamine 15 min, tasu 22,50 eurot, taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine 30 min, tasu 45 eurot. Kohus loeb põhjendatud ajaks hagi koostamiseks 2 tundi, sest tegemist ei ole keeruka hagiga, pigem tavapärase hagiga ning arvamuse koostamiseks kohtualluvuse osas 1 tunni. Kohus leiab, et tõlgete korraldamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud kokku 67,50 eurot, ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes tulenevalt RKTKm 3-2-1-77-14 p 12. Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 345 eurot (180+30+45+90) 565,50 euro asemel. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 745,84 eurot sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, tõlkekulud 225,84 eurot ja õigusabi kulud 345 eurot ning viivise menetluskuludelt. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.