Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põvas) 17. oktoobri 2018 määrus, millega jäeti rahuldamata Tarko Voolu taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks
Jätta Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega tunnistati T. Vool süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat ja 3 kuud ning KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat ja 1 kuu. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse ärakandmist arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.2014. T. Voolult mõisteti välja menetluskulud summas
19 328,60 eurot, mis tuli tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 01.11.2016.
2.T. Vool esitas 25.09.2017 maakohtule taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, mis rahuldati Viru Maakohtu 03.10.2017 määrusega. Maakohus määras, et T. Voolul tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskulud summas 19 148,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 20.10.2017.
3.T. Vool vabastati Tartu Maakohtu 05.12.2017 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega, missugune määrus jõustus 21.12.2017.
4.03.10.2018 esitas T. Vool maakohtule järjekordse taotlus väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra.
5.Tartu Maakohtu 04.10.2018 määrusega jäeti T. Voolu taotlus käiguta ning anti talle aega kuni 15.10.2018 esitada kohtule täiendavaid andmeid ja tõendeid tööotsingute ja sissetulekute kohta. Samuti palus maakohus T. Voolul esitada kohtule ülevaate oma varast ja selgitada, miks ta ei ole pärast vangistusest vabanemist asunud tööle enda väidetud tulevases töökohas ja miks tal ei ole olnud võimalik menetluskulusid tasuda vabanemisefondis oleva raha arvelt.
6.T. Vool esitas 08.10.2018 maakohtule taotluse täienduse, milles selgitas, et vabanemisfondis olev raha on kulunud elamisele ja olemasolevale töökohale ei olnud võimalik asuda, kuna asjaolud muutusid ja elektrooniline järelevalve ei võimaldanud tal liikumist. Samuti esitas T. Vool maakohtule tõendid tulutute tööotsingute kohta ja kontoväljavõtte.
7.Tartu Maakohtu 17.10.2018 määrusega jäeti T. Voolu taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra rahuldamata.
8.Maakohus märkis, et T. Vool on kahe aasta jooksul temalt väljamõistetud menetluskuludest ära tasunud 375 eurot. Tema pangakonto väljavõttest nähtub, et ta tasub menetluskulude katteks 15 eurot kuus. Kuigi kohtu poolt ei ole paika pandud tasumisele kuuluva osamakse suurust, tuleneb menetluskulude tasumise tähtaja pikendamisest (kahel korral pikendatud ühe aasta võrra), et tasuda tulnuks rohkem kui 15 eurot kuus, mistõttu ei ole süüdimõistetu menetluskulude tasumise korrast käesoleva ajani kinni pidanud.
9.T. Voolu kinnitusel takistab menetluskulude tasumist kindla töökoha puudumine. Samas avaldas T. Vool ennetähtaegse vabastamise menetluses, et tal on vabanemise korral olemas kindel töökoht. Muuhulgas kohustati teda ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele. Maakohtu hinnangul ei ole T. Vool veenvalt põhjendanud, miks ta ei asunud vabanemisjärgsele garanteeritud töökohale. Kuna T. Vool sooviski elektroonilise järelevalve alla vabaneda, pidi ta olemas teadlik sellega kaasnevatest piirangutest, samuti avaldas ta, et tal on võimalik ka kaugtööd teha. Seda enam, et T. Vool oli tegelikkuses osaühingu juhatuse liige, kuhu ta vabanemise korral pidi tööle asuma. Seega oli tal võimalik enda tegevust ka ise korraldada.
10.Samuti on T. Vool avaldanud, et ta on pärast vabanemisest tegelenud aktiivselt tööotsingutega, kuid tulutult. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et T. Vool on kandideerinud spetsiifilist erialast kvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele (finantsauditi nooremkonsultant, ärianalüütik asutustesse PRIA ja RIK), samas on T. Voolul keskharidus ning ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Maakohtu arvates oleks taolises olukorras otstarbekas leppida ka mõne madalamat kvalifikatsiooni eeldava ametikohaga. Et T. Vool oleks selliseid töökohti otsinud, maakohtule esitatud tõendid ei kinnita.
11.Ühtlasi tuvastas maakohus, et T. Vool on OÜ X osanik, mille majandusaasta aruandest nähtub, et tegemist on tegutseva äriühinguga, mille 2017. a kasum oli 23 251 eurot. Nimetatud asjaolu valguses on kaheldav süüdimõistetu väide, et tal ettevõtlusest igasugused sissetulekud puuduvad. Kasumi teenimine eelmisel majandusaastal annab alust arvata, et äriühing on kasumlikult toimiv ka
käesoleval ajal. Ka OÜ X osa omandamine viitab kaudselt asjaolule, et mingi majanduslik huvi T. Voolul selle äriühingu vastu on.
12.T. Voolul oli vabanemisfondis 05.12.2017 seisuga 1410 eurot. Seega saanuks T. Vool isegi vanglas oleku ajal maksta menetluskulude katteks rohkem kui 15 eurot kuus. T. Voolu kinnitusel on vabanemisfondis olnud raha elamisele ära kulunud. Selline T. Voolu käitumine osutab asjaolule, et ta eelistab isiklikku heaolu riigi ees kohustuste täitmisele.
13.Iseenesest on kiiduväärt, et T. Vool jätkab kõrghariduse omandamist Eesti Maaülikoolis. T. Voolu kinnitusel, mis nähtub ka tema pangakonto väljavõttest, kasutab ta õpingute eest tasumiseks kelleltki teiselt saadud rahalisi vahendeid. Seega on T. Vool leidnud rahalisi vahendeid haridustee jätkamiseks, kuid mitte riigile menetluskulude tasumiseks. Maakohtu arvates ei kaalu süüdimõistetu soov omandada kõrgharidust üle vajadust täita mõistliku aja jooksul ka riigi ees olevad rahalised kohustused. Kõrghariduse omandamise katkemine on ilmselgelt olnud tingitud süüdimõistetu enda tegevusest (kuritegude toimepanemine, millega seoses ta pidi kandma pikaajalist vanglakaristust).
14.T. Voolu pangakonto väljavõttest nähtub ka, et T. Vool kulutab igakuiselt raha lotopiletite ostmisele ja viimastel kuudel ka spordiklubi (AS XX) külastustele. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist hädavajalike kulutustega.
15.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et T. Voolul on olnud aega menetluskulude tasumiseks ligi kaks aastat, kuid menetluskulude suurust arvestades on ta ära tasunud vaid väikese osa kogusummast. Kuigi T. Voolul puuduvad kinnisasjad, liiklusregistrisse kantav vara, käesoleval ajal kindel töökoht ja regulaarne sissetulek, ei ole T. Vool teinud kõike endast olenevat, et menetluskulusid tasuda. Olles kahe äriühingu osanik, on tal võimalik tulu teenida ettevõtlusest. T. Vool kasutas vabanemisfondis olnud raha ära isiklikuks otstarbeks, loobus töökohast, mis tagati talle vanglast vabanemise korral ning on eelistanud isiklikku heaolu menetluskulude tasumisele. T. Voolu senist menetluskulude tasumist (15 eurot kuus) arvestades on ilmselge, et T. Vool ei tasuks menetluskulusid täielikult ka täiendava üheaastase tähtaja jooksul. Määruskaebus
16.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Vool, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja temalt väljamõistetud ning tasumata menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra.
17.Maakohtule täiendavalt esitatud tõenditest nähtub, et menetluskulude tähtaegne tasumine käib talle ilmselgelt üle jõu. Isegi kui lähtuda maakohtu seisukohast ning jätta ära viimase kümne kuu kulud lotopiletitele (149 eurot), spordiklubi külastusele (148 eurot) ja liita juurde keskmine netopalk kümne kuu ulatuses (maakohus soovitas leida füüsilise töö, mille kuupalk ei ületa kindlasti Eesti keskmist palka; muuhulgas on T. Vool viibinud kümme kuud vabaduses), on summaks (1001 x 10) + 149 + 148 = 10 307, millest nähtuvalt on enam kui selge, et isegi parima tahtmise ja kõige ideaalsemate tingimuste juures ei oleks T. Voolul olnud võimalik menetluskulusid täies ulatuses tasuda. Siinkohal peab T. Vool vajalikuks märkida, et eeltoodud 1001 eurot on summa, kust on maha arvamata elamiskulud ehk isegi 10 307 euro suurune summa on T. Voolu jaoks ebareaalne.
18.Mis puudutab spetsiifilistele erialadele kandideerimist, siis käesolevalt on T. Vool õppimas ülikoolis just nimelt seda eriala, mis võimaldab tal kandideerida viidatud spetsiifilist erialast kvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele. Teiseks annaksid eelnimetatud spetsiifilist erialast kvalifikatsiooni nõudvad ametikohad eeldatavasti piisava sissetuleku, et täita riigi ees oma kohustused. Mis puudutab rahalisi vahendeid haridustee jätkamiseks, siis need on laenatud ja tuleb tagasi maksma. Kokku on need aga 20 korda väiksemad, kui nõutavad menetluskulud ja etteheide haridustee jätkamiseks leitud vahendite kohta põhjendamatu. Menetluskulude tasumiseks T. Voolul kelleltki raha laenata ei ole.
19.T. Vool on teinud kõik endast oleneva, et enda kohustusi riigi ees täita, kuid see ei ole õnnestunud. Isegi kui T. Vool oleks talitanud selliselt nagu maakohus seda oma määruses leidis, ei oleks ta samuti suutnud menetluskulusid nõutavas summas ära tasuda. T. Voolul on objektiivselt võimatu ja ebamõistlikult koormav kohtu poolt määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamata jätmine tekitaks T. Voolule põhjendamatuid lisakulutusi sissenõudmiskulude näol, mis omakorda halvendaks tema olukorda veelgi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20.Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata, kuna puuduvad alused T. Voolu menetluskulude tasumise tähtaja järjekordseks pikendamiseks.
21.T. Vool on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega, millega mõisteti temalt muuhulgas välja ka menetluskulud summas 19 328,60 eurot. Kuna kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses, oli T. Vool nõus, et temalt mõistetakse välja viidatud summas menetluskulud ning ta oli teadlik kohustusest need otsuses märgitud kuupäevaks riigile ära tasuda. Viru Maakohtu 03.10.2017 määrusega pikendati T. Voolu menetluskulude tasumise tähtaega aasta võrra. Pärast aasta möödumist esitas T. Vool maakohtule järjekordse taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks.
22.Märkimisväärne on, et kahe aasta jooksul on T. Vool suutnud temalt välja mõistetud menetluskuludest tasuda vaid 375 eurot. Ringkonnakohtu jaoks on arusaamatu T. Voolu poolt kaebuses toodud arvutuskäik, millega üritatakse väita, et T. Voolul ei ole mingisuguseid võimalusi menetluskulusid vähemalt mingiski ulatuses riigile tasuda. T. Vool esitas kohtule kontoväljavõtte perioodist 01.01.2018 – 08.10.2018 (tl-d 14-26), millest nähtub, et konto käive oli viidatud perioodil 6693,23 eurot, s.o tegemist on summaga, mis on kontole märgitud ajavahemikul laekunud. Samas on T. Vool tasunud menetluskulude katteks igakuiselt vaid 15 eurot. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, vaadates T. Voolu kontoväljavõtet, et viimasele on iseloomulik mõneti pillav eluviis (näiteks kulutused lillepoe tellimustele kokku summas 598,24 eurot). Seega ei pea T. Vool prioriteetseks mitte riigi ees kohustuste täitmist, vaid enda elustandardi säilitamist. Muuhulgas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida sedagi, et T. Voolu poolt esitatud kontoväljavõttest ei nähtu kulutusi toidule, kommunaalkulusid jne. Seega on isikul vägagi tõenäoliselt lisa-sissetulekuallikaid, mille arvelt viidatud kulusid kanda, mistõttu on isiku sissetulekud ilmselt tegelikkuses suuremad.
23.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et T. Voolul on tegelikkuses olnud rahalisi vahendeid, mille arvelt temalt välja mõistetud menetluskulusid mõistlikus ulatuses, s.o suuremas summas kui 15 eurot kuus, tasuda. Selle asemel on T. Vool aga otsustanud menetluskulude tasumisest kõrvale hoida, tasudes neid äärmiselt minimaalselt ja esitades kohtule taotlusi tasumise tähtaja pikendamiseks. Sellest tulenevalt tuleb T. Voolu taotlus jätta rahuldamata.
24.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.10.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.