Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole ka nendele andmetele tuginemine lubatav (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-12-17, p 29). Ats Pärnaste on vangistuse vältel käitunud hästi, ta on läbinud vajaliku sotsiaalprogrammi agressiivse käitumise asendamiseks. Hinnang programmi läbimisele on positiivne. Muuhulgas ei ole isikul kehtivaid distsiplinaarkaristusi, see näitab, et isik ei ole pahatahtlikult vangistuse vältel käitunud, tema puhul ei ole tegemist isikuga, kelle käitumine oleks põhimõtteliseks takistuseks ennetähtaegsele vabastamisele. Süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetav on aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning on ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral ei oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli veel 24 kuu jooksul. Tähtis on märkida ka seda, et kinnipeetava katseaeg kestaks sel juhul kuni karistusaja tegeliku lõpuni 23.05.2020 ehk praktiliselt 2 aastat, mis ei ole sugugi lühike aeg. Riskiprotsent paistab küll justkui olevat kõrge, kuid ei iseloomustusest ei ole aru saada, millistele andmetele ja metoodikale tuginedes selline protsent saadi ning kuidas on see kontrollitav (vt Viru Maakohtu määrus nr 1-16-9898, p 25). Samas on positiivsena täheldatud, et eelmise kuriteoga võrreldes on vägivaldsuse raskusaste muutunud kergemaks. Prokuratuuri hinnangul esineb Ats Pärnaste puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ning õiguskorra kaitsele. Kui isik on kogu vangistuse vältel näidanud üles head käitumist, siis ei oleks isiku karistusaja lõpuni vangistuses hoidmine eesmärgipärane. Eesmärk sai saavutatud ning tuleks püüelda selle poole, et anda isikule võimalus tõestada ning näidata, et vangistuse vältel omandatud sotsiaalsed oskused ning õiguskuulekas käitumine on püsivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. Isiku taasühiskonnastamine on tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna ta on esimest korda vanglas, mis oli talle suur šokk, mistõttu teeb edaspidi kõik selleks, et enam kunagi vanglasse ei satuks. On enda hinnangul teinud järelduse oma tegudest, tunnistab end täielikult süüdi ja loodab, et kõik saab unustatud. Selgitab, et on terve elu tööd teinud ja tal on töökoht olemas ka vabanedes puidutöötlemise tehases. Seega hakkab kohe tööle ja raha teenima ning oma elu korda seadma. Alkoholiga tal probleeme ei ole, kuna on sportlane, kunagi oli tippsportlane. Samuti ei ole tal probleeme kontrollnõuete täitmisega. Ta on juba 5 aastat vanglas olnud ja seda ilma alkoholita, narkootikume ei ole ta kunagi tarbinud. Vabanemisel läheb xxxx elama, enne oli tal kodu xxxx, kuid see müüdi maha, kui ta vanglas oli. Vanem poeg käib ülikoolis ja noorem poeg on täielikult tema ülalpidamisel. Hetkel on tal probleeme hammastega, sest tal tulid ära

kõik kroonid. Leiab, et aeg on olnud piisavalt pikk, et aru saada, et tema tegu ei ole päris õige. Isik oleks nõus ka elektroonilise valvega vabanema. Kaitsja nägemus on, et isikut saaks vabastada ka ilma elektroonilise valveta. Arvestades Riigikohtu seisukohta, tuleb teha otsustus, kas isikut vabastada või mitte, lähtudes isiku käitumisest vanglas. Kui vaadata eelmist ja praegust iseloomustust, siis enam ei ole distsiplinaarkaristusi. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-17, kui isik on käitunud korralikult vanglas, siis ei tohiks olla takistusi vabastamiseks. Isik vabastatakse 2-aastase katseajaga ja riik kontrollib, kas isik on seadusekuulekas või mitte. On juba seisukohaks võetud, et vangla märgitud %-te arvestada ei tohiks. Prokurör on oma hinnangu andnud, et ei ole alust mitte vabastada. Kohus peab arvestama isiku hinnangut teosse ja suhtumist. Isik täna kinnitab, et ta tunnistab enda süüd, kahetseb ja vangla on positiivselt mõjunud, ta läbis erinevaid programme. Kinnipeetav asub elama oma poja juurde, ta on pidevalt töötanud ja tegelenud ettevõtlusega, seega tal vabaduses on olemas elu- ja töökoht. Isik on esimest korda kandmas vanglakaristust. Puudub ka selline negatiivne kogemus, et isik oleks katseajal teo toime pannud. Kui kohus leiab, et ei ole võimalik vabastada ilma elektroonilise valveta, siis on võimalus vabastada isik elektroonilise valve alla, selleks on kõik tingimused olemas. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest nähtub, et varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, kuna ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, viibib ta vangistuses esimest korda, mistõttu võib vanglakaristuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi käesolev kuritegu on raske avaliku julgeoleku vastane süütegu, on kuritegude vägivaldsuse aste muutunud kergemaks. Kinnipeetava käitumist vangistuses võib pidada heaks, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on isikul vabanemisel olemas kindel alaline elukoht majas, mis kuulub tema pojale. Enne vangistust tegeles kinnipeetav ettevõtlusega, asutas 2011. aastal xxxx ja plaanib vabanemisel sellega edasi tegeleda. Samas on nimetatud ettevõte kriminaalkorras karistatud ning seotud kinnipeetava poolt toimepandud viimase kuriteoga. Vabanemisel on isikule garanteerinud kindla töökoha tema sõber, kellele kuulub kaks firmat ning kelle sõnul on kinnipeetaval võimalik asuda tööle ükskõik kumba tema firmasse. Seega on isikul vabanemisel ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal majanduslikult toime tulla. Kuigi iseloomustuse kohaselt on isik vangistuses töötamisest keeldunud, on tal varasem töökogemus ja –harjumus olemas, samuti puuduvad tal tasumata võlgnevused ja vabanemisfondi on hoiustatud 1500 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgselt majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava lähedasteks isikuteks on tema vanemad ja pojad, kellega läbisaamine on hea ja toetav ning suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Samas koosneb isiku tutvusringkond suures osas kriminaalse taustaga isikutest, sh kuriteokaaslased. Kinnipeetav on varem kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles ning lähedaste sõnul on varem esinenud alkoholi kuritarvitamist. Meditsiiniosakonna andmete kohaselt isikul alkoholisõltuvust

diagnoositud ei ole. Samuti ei näe isik ise asjas probleemi, mistõttu ei pea vajalikuks enda alkoholi tarvitamise harjumust muuta. Kohtu hinnangul võib kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemisel ja nende poolt mõjutamisel tekkida risk isiku poolt uute kuritegude toimepanemise suhtes, kuid kohus leiab, et neid riske on võimalik vähendada ja kontrollida isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate kontrollnõuete ja lisakohustuste kohaldamisega. Kuigi materjalidest nähtub, et kinnipeetav on varem katseajal pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda isikule võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimest korda vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Prokuratuur toetab samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Ats Pärnaste vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.