Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

1 (4)

lõplikuks liitkaristuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 25.05.2013. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10116 tühistati Tartu Maakohtu 30.06.2014 otsus osaliselt, s.o Ats Pärnaste süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi, samuti talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega Ats Pärnaste mõisteti KarS § 113 järgi õigeks. Ats Pärnaste tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning KarS § 63 alusel mõisteti Ats Pärnastele karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti Ats Pärnastele KarS § 263 p 1 järgi mõistetud karistus 4 kuud vangistust ja KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistus 3 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega. Ats Pärnastele mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat vangistust. Ats Pärnaste karistuse kandmise aja alguseks loeti 25.05.2013 ja lõpuks 25.05.2019. Harju Maakohtu 20.06.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-10116 jäeti Ats Pärnaste temale Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Nimetatud kohtumäärus jõustus 13.08.2016. Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6717 on Ats Pärnaste süüdi tunnistatud KarS § 255 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust ja KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsuse alusel mõistetud karistusega. Ats Pärnastele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistusaeg algas 25.05.2013 ja lõpeb 23.05.2020. Tartu Vangla esitas 21.12.2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ats Pärnaste vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 05.01.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-6717 jäeti Tartu Vangla poolt edastatud materjalid Ats Pärnaste karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-6717 tühistati Tartu Maakohtu 05.01.2017 määrus, millega jäeti läbi vaatamata Tartu Vangla materjalid Ats Pärnaste karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tartu Vangla taotlus saadeti Tartu Maakohtu uuele kohtukoosseisule sisuliseks läbivaatamiseks. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 23.11.2016. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile saadeti asi arutamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Ats Pärnaste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Ats Pärnaste tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör kirjeldas arvamuses Ats Pärnaste senist elukäiku ning tegevust ja käitumist karistuse kandmise ajal. Prokurör, tuginedes isiku poolt toime pandud kuritegude raskusastmele, varasemale elukäigule, uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele (49%), ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik) ja varasema kriminaalhooldusnõuete rikkumisele, leidis, et Ats Pärnaste puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole veel

2 (4)

täidetud ja Ats Pärnaste puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Arvestades süüdimõistetu puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid, siis ei ole prokuröri arvates isiku vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Ka riiklikku süüdistust esindanud prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust. Ats Pärnaste avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja sellega kaasnevad tingimused on talle selged. Kinnipeetav kirjeldas oma varasemat elukäiku ning selgitas toimepandud kuritegude asjaolusid. Ats Pärnaste avaldas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Kinnipeetav leidis, et vanglas tal üldiselt probleeme ei ole olnud, kuid tunnistas, et viimasel aastal on natuke nääklemist olnud kontaktisikuga. Hiljuti oli tööst keeldumise probleem. Vaidlus tekkis täitmiskavast. Kinnipeetav leidis, et nimetatud asjaolu on kindlasti kahetsusväärne. Kinnipeetava sõnul on tal Tartus sõbra firmasse xxxxxxxxx, mis teeb küttepuid ja moodulmaju, võimalik kohe tööle asuda. Tal on ka oma ettevõtte, mis tagab talle ka juba vanglas sissetuleku. Ats Pärnaste avaldas, et tal on kaks poega, kellest vanem on täielikult tema ülalpidamisel ning nooremaga praegu ei suhtle. Vabaduses on kinnipeetaval suur tutvusringkod ning toetav pere, sõbrad ja ka äripartnerid. Kaitsja leidis, et esmased eeldused Ats Pärnaste ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud- Ats Pärnastel on kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektrooniline valve, tal on lähikondsete ring, kes teda toetavad. Kaitsja märkis, et asjaolu, et Ats Pärnaste on varsti peaaegu 4 aastat karistust kandnud näitab ühelt poolt küll tegude raskust, kuid on olnud ka piisvalt pikk aeg, et kinnipeetav saaks analüüsida oma käitumist. Kaitsja rõhutas, et dokumentides, mis kohtule on esitatud, on ebatäpsused. Näiteks on väidetud, et kinnipeetav ei ole ühtegi programmi vanglas läbinud, kuid Ats Pärnaste kinnitas istungil, et 10.01.-19.03. läbis ta programmi „Agressiivsuse asendamise treening“. Kaitsja hinnangul on raske hinnata, millest tekkis arusaamatus vanglas. Kinnipeetav ise kinnitas, et ta ei ole tööst keeldunud, arusaamatus tekkis hoopis seoses täitmiskava muutmisega. Vabanedes saab Ats Pärnaste asuda püsivale tööle. Isa ja poja vastastikune toetus on vabaduses on kaitsja arvates kindlasti distsiplineeriv ja emotsionaalset tuge pakkuv. Kaitsja arvas, et tingimused, mis vangla poolt on seatud elektroonilise valve kohaldamisega seotud käitumiskontrolliks, peaksid tagama piisava enesedistsipliini, et isik ei rikuks nõudeid ja kohustusi. Kaitsja leidis, et kohtul on põhjust kaaluda isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ja palus Ats Pärnaste avaldus rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ats Pärnaste temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Ats Pärnaste vabanemisjärgset elukohtaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv maja on registreeritud kinnipeetava poja xxxxxxxxxxxxx nimele. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning Ats Pärnaste nimetatud aadressile elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Ats Pärnaste tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (4)

Ats Pärnaste on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kannab esimest reaalset vangistust. Toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised - varasemalt on Ats Pärnastet karistatud huligaansuse, kelmuste, üliraske kehavigastuse tekitamise hädakaitsepiiride ületamisel, kehalise väärkohtlemise, raske tervisekahjustuse tekitamise, millega kaasnes oht elule, ettevaatamatusest surma põhjustamise, avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga) ja võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla kasutamise eest. Viimane karistus on mõistetud väljapressimise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks, kuna viimased kuriteod on kõik vägivallateod ning ühe teo tagajärjel on saabunud ka inimese surm. Kuritegude toimepanemist soodustanud teguriks on varasemalt olnud varalise kasu saamise eesmärk ning alkoholi tarvitamine, käesolevalt on soodusteguriks samuti majandusliku kasu saamise eesmärk ja lisaks grupi mõju. Vangla iseloomustuse kohaselt on Ats Pärnaste käitumine karistuse kandmise ajal olnud rahuldav. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi vabastamise materjalide ettevalmistamise ajaks ei olnud. Kuid käesoleva aasta alguses on Ats Pärnaste suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlus kinnipeetava ebaviisaka käitumise tõttu vanglaametnikuga. Juhtunu kohta andis kinnipeetav kohtuistungil selgitusi ning leidis, et toimunu oli igal juhul kahetsusväärne. Kui vangla iseloomustuse koostamise ajaks ei olnud Ats Pärnaste ühestki taasühiskonnastavast tegevusest osa võtnud, siis praeguseks on kinnipeetav enda sõnul läbinud programmi „Agressiivsuse asendamise treening“. Ats Pärnaste vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ats Pärnastele on garanteeritud elu- ja töökoht. Kinnipeetav suhtleb tihedalt oma perega. Ats Pärnastel on kaks poega, kellest vanem on tema ülalpidamisel. Kinnipeetaval on lai tutvusringkond, toetavad sõbrad ja ka äripartnerid. Kuigi esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis võiksid vabastamist toetada, on kohus seisukohal, et Ats Pärnaste vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Vabastamist ei võimalda eelkõige Ats Pärnaste varasem elukäik, sh korduv karistatus ning tema poolt toimepandud kuritegude asjaolud ja nendest tulenev kuritegude raskus. Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole toimepandud kuritegusid arvestades piisav ega vasta karistuse eesmärkidele. Ats Pärnaste kannab hetkel karistust erinevate raskete süüdistuse järgi, millede sisuks on olnud ka korduv vägivalla kasutamine ja ühel juhul tagajärjeks teise isiku surm. Sellistel asjaoludel toime pandud kuritegude eest karistuse kandmiselt vabastamine sisuliselt seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Ka Ats Pärnaste käitumine ja senised tegevused vangistuse ajal ei anna põhjust teha järeldusi, et riskid uute kuritegude toimepanemiseks oleksid maandatud. Vastupidi – viimasel ajal on olnud kinnipeetaval probleeme enda talitsemisega kinnipidamiskohas, mida ta ka ise tunnistab. Vaid isiku selgitus selle kohta, et ta on järeldused teinud ja enam kinnipidamisasutusse ei satu, ei ole piisav, et veenduda tema tegelikus valmiduses senist eluviisi muuta. Ats Pärnaste head vabanemisjärgsed elutingimused, majanduslik kindlustatus, toetav pere ja tutvusringkond ei kaalu üle Ats Pärnaste puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Elu- ja töökoht ning lai tutvusringkond olid süüdimõistetul olemas ka varasemalt, kuid need ei osutunud piisavaks, et motiveerida Ats Pärnastet hoiduma uusi süütegusid toimepanemast. Kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine ja Ats Pärnaste tuleb jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.