Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-16-6717
Kohtukoosseis
kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Virgo Raudsepa tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Virgo Raudsepp, isikukood 37304072764, kannab karistust Viru Vanglas
Kohus, juhindudes KrMS § 384, § 386, § 432, määras: Jätta Viru Vangla materjalid Virgo Raudsepa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Virgo Raudsepa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Virgo Raudsepp tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega KarS § 255 lg 1 järgi ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 10 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 13.12.2011 ja lõpp 13.06.2022. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.03.2017. Virgo Raudsepp andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik III kd II osa lk 170).
1(4)
20.03.2017 saabus Viru Maakohtusse Virgo Raudsepa avaldus, millest nähtub, et süüdimõistetu loobus oma nõusolekust vabaneda ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutusest Virgo Raudsepa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Samas on isik keeldunud töötamast majandusabitöölisena eluosakonnas. Enne vangistust elas perega xxx, 3 toalises korter, mis kuulus abikaasale ja mis müüdi 2011 oktoobris. Elukaaslane elab koos kolme lapsega xxx. Eeltoodud korteri omanik on andnud elektroonilise valve paigaldamise nõusoleku ning korter vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Süüdimõistetu töötas enne vangistust xxx. Varasemalt on väidetavalt töötanud erinevatel ametikohtadel, kaasaarvatud inkasso teenuseid pakkuvas ettevõttes xxx. Oma majanduslikku toimetulekut hindab heaks, väidetavalt suutis oma sissetulekust tasuda kõik väärteotrahvid ning elatada perekonda. K-Raha andmetel on isikul kogutud vabanemisfondi xxx eurot. Täitise andmetel täitmisel nõudeid ei ole. Vangistuse ajal on teda suurte summadega toetanud erinevad sõbrad ning ka elukaaslane. Vangistuses tööle ei asu, kuna töötab xxx, kus kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik tööd jätkata. Lähedasteks on 2 venda, elukaaslane, 2 alaealist poega ning tütar. Perega suheldakse telefoni teel ja ka kokkusaamiste teel. Kuriteod on valdavalt toime pandud grupis, kus süüdimõistetu oli ise pigem initsiaator. Viimane rikkumine oli toime pandud katseajal. Ei tunnista oma osalust kahes viimases kuriteos, väites, et ei ole narkootikumidega ega grupiga seotud. Õigustab oma tegusid, toetab kriminaalset eluviisi. Tema poolt toime pandud kuriteod näitavad, et tal ei ole motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Virgo Raudseppa puhul on uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%, vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset, ei toeta vangla Virgo Raudseppa tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Virgo Raudsepa lähedaseks elukaaslane, kellel on kinnipeetavaga kolm ühist last vanuses xxx a. Elukaaslane on käinud koos lastega pikaajalistel kohtumistel kinnipeetavaga. Kinnipeetaval on kaks venda ja õde. Virgo Raudsepp on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressil xxx. Tegemist on 5toalise korteriga üldpinnaga 104 m2, mille juurde kuulub suur väliterrass. Korter on heas seisukorras. Elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Korteri omanik on sõlminud üürilepingu kinnipeetava elukaaslasega alates 15.03.2012 ja leping kehtib aastani 31.12.2026. Korteri omanik ja kinnipeetava abikaasa on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve paigaldamiseks. Käesoleval ajal elab antud aadressil kinnipeetava elukaaslane koos kolme alaealise lapsega. Elukaaslase väitel toetab teda ja peret kinnipeetav, kes teeb vanglas tööd xxx-le. Ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul garanteeritud töökoht firmas xxx juhiabi ametikohal. xxx asub aadressil xxx. Vestluses kinnitas firma omanik, et kinnipeetav hakkab tegema oma kodus telefonitööd laenude nõustamise alal ning väitis, et Virgo Raudsepp teeb juba vanglas olles tööd töölepinguga. Süüdimõistetu on varem kahel korral määratud käitumiskontrollile, mõlemal korral on kandnud osaliselt karistust šokivangistuses. Esimese katseaja läbis, teise katseaja jooksul pani toime uusi kuritegusid, milleks muuhulgas oli grupis narkootikumide vahendamine. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et kinnipeetav V. Raudsepa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla on põhjendatud. V. Raudsepp tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega KarS § 255 lg 1 järgi ning mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks 4 aastat, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel
2(4)
13.12.2011. Käesolevaks ajaks on V. Raudsepp nimetatud vangistusest ära kandnud üle 5 aasta ja 3 kuu. Seega on isik ära kandnud poole temale mõistetud karistusest. KarS § 76 lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. V. Raudsepa isik vastab seaduse eelviidatud normis sätestatud tingimustele – ta on karistusajast ära kandnud poole ja ära kantud karistusaja pikkus on enam kui 5 aastat ja 3 kuud. Vabanedes on V. Raudsepal olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V. Raudsepale on mõistetud karistus seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäärale lähedases määras (KarS § 255 lg 1 sanktsiooni alammäär on 3 aastat ja V. Raudsepale mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust), millest järelduvalt tema poolt sooritatud kuriteo asjaolud on keskmisest kergemad ja isiku roll kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Kinnipeetav V. Raudsepa vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – programmi Eluviisitreening läbimine, milles osalemine kohusetundlik, kodutööd korrektselt täidetud ning arutlustes realistlik ja asjalik, isikul on väljakujunenud tõrjuv suhtumine mõnuainete tarvitamisse jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse jooksul hinnata rahuldavaks. Isiku iseloomustusest nähtuvalt on V. Raudseppa viimase nelja kuu jooksul distsiplinaarkorras karistatud 15 korral. Iseloomustuses märgitud andmete kohaselt on kõigist distsiplinaarkaristustest 14 määratud tööst keeldumise eest. Siinkohal tuleb märkida, et kui isik ei täida vanglaametniku seaduslikku korraldust mingi tööülesande täitmiseks, siis oleks teda alust ilmselt ühel korra korralduse täitmisest keeldumise eest distsiplinaarkorras karistada. Kui ametnikule on teada, et isik ei soovi eluosakonna koristajana töötada, on sellise korralduse täitmisest keeldunud, seda ka selgelt väljendanud ja oma panemist sellisesse sundtööolukorda vaidlustanud (sealhulgas halduskohtumenetluses), siis ei ole kindlasti mitte asjakohane, et kinnipeetavale antakse pidevalt üha uuesti ja uuesti samalaadseid töökorraldusi ja iga keeldumise korral uuesti karistatakse. Sellisel viisil on isikut eluosakonna koristajana töötamisest keeldumise eest võimalik kinnipidamise ajal karistada kümneid, sadu, tuhandeid kordi. Distsiplinaarkaristuse määramise asjaolud tekitavad antud olukorras kahtlust, et tegemist võib olla vanglaametnike provokatiivse käitumisega kinnipeetava suhtes. Seetõttu tuleks kinnipeetava Virgo Raudsepa distsiplinaarkorras karistamise asjaoludele anda põhjalik ja igakülgne hinnang. Siinkohal tuleb märkida, et Virgo Raudsepp on tema distsiplinaarkorras karistamise asjaolud vaidlustanud halduskohtumenetluses ja kõnealune vaidlus on pooleli. Kokkuvõttes leiab kriminaalmenetlust juhtinud prokurör, et Virgo Raudsepale viimase 4 kuu jooksul määratud distsiplinaarkaristused (kõikidel juhtudel kartserikaristus ja kõikidel juhtudel tööst/korralduse täitmisest keeldumise eest) ei anna isiku distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid arvestades alust hinnata Virgo Raudsepa käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muudaks põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud seaduses ette nähtud tingimused ja on täidetud seaduse nõuded isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
3(4)
KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse ka neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Prokuratuur leiab, et antud juhul on V. Raudsepa tingimisi vabastamine otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli veel 24 kuu jooksul ja elektroonilist valvet 12 kuu vältel. Tähtis on märkida ka seda, et kinnipeetava katseaeg kestaks sel juhul kuni karistusaja tegeliku lõpuni 13.06.2022, mis ei ole sugugi lühike aeg. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi. Kui kinnipeetav vabaneb aga tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse kontrollimiseks. Arusaadavalt on isiku taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Seega peab prokuratuur eeltoodud kaalutlustel otstarbekaks toetada V. Raudsepa ennetähtaegset tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud eeltooduga, leiab, et Viru Vangla materjalid Virgo Raudsepa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. 20.03.2017 saabus Viru Maakohtusse Virgo Raudsepa avaldus, millest nähtub, et süüdimõistetu loobus oma nõusolekust vabaneda ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Seega, puudub süüdimõistetu nõusolek vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve kohaldamiseks tema suhtes. Kuna puudub süüdimõistetu nõusolek, on täitmata elektroonilise valve kohaldamise formaalne alus, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise materiaalseid aluseid ning jätab Viru Vangla poolt esitatud materjalid Virgo Raudsepa ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.