Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ringkonnakohus 7. november 2018 1-10-8498 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Grigory Shcherbakov (isikukood 37306303740) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 19. septembri 2018. aasta määrus Grigory Shcherbakov ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev, määruskaebused
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 19. septembri 2018. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 21. juuni 2012. a otsusega tunnistati Grigory Shcherbakov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 7. mai 2013. a otsusega mõisteti G. Shcherbakovile nende sätete järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 3. juuli 2007. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti G. Shcherbakovile 10 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust. Tema karistuse kandmise aega loetakse alates 17. maist 2010. Karistusaeg lõpeb 14. oktoobril 2020.
2.6. juulil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid G. Shcherbakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna ta saadetakse Eestist välja.
3.Viru Maakohus jättis 19. septembri 2018. a määrusega G. Shcherbakovi karistuse kandmiselt vabastamata.
4.Kohus tõi positiivsena välja, et G. Shcherbakov on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, ta töötab majandustöödel ning on omandanud riigikeele A1 tasemel ja õppinud keelt A2 tasemel. Maakohtu hinnangul ei kaalu need positiivsed asjaolud
aga üles negatiivseid, s.o kinnipeetava vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid ehk järgnevat. G. Shcherbakov kannab kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 424 järgi. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuses olnud kõikuv. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta suudab käituda nõuetekohaselt. Samas on esinenud probleemkäitumist, sest G. Shcherbakov on vestelnud inspektor-kontaktisikuga kõrgendatud hääletoonil ja suhelnud ka meditsiiniosakonna töötajatega ebaviisakalt, kuna ta ei ole saanud oma tahtmist. Ajal, mil vangla saatis materjalid kohtusse, viibis kinnipeetav Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kohtu hinnangul näitab see, et süüdimõistetu ei ole täielikult motiveeritud käituma seaduskuulekalt ja senisest elustiilist loobuma. Uute kuritegude toimepanemise riski näitab asjaolu, et kuigi G. Shcherbakovi sõnul olid tema ja ta pere majanduslikult kindlustatud, pani ta narkokuriteo toime suure majandusliku kasu saamise eesmärgil. Riski näitab ka see, et kinnipeetav suhtleb vanglas nii telefoni kui kirja teel kriminaalkorras karistatud isikutega, sh nendega, kes praegu vangistuses viibivad. Kuigi G. Shcherbakov ei ole teise poolt mõjutatav, vaid pigem ise mõjutaja, võivad kriminaalse taustaga tuttavad talle siiski negatiivset mõju avaldada. Eeltoodud asjaolud annavad maakohtu hinnangul aluse seisukohaks, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uued kuriteod. Kohus märkis veel, et G. Shcherbakovil on kindel elukoht korteris, kus elavad tema abikaasa ja tütar ning talle on garanteeritud töökoht OÜ-s X. Samas on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 25. aprilli 2017. a otsusega nr 15-3-3-1/2017/2899-1 kinnipeetava elamisluba kehtetuks tunnistatud ja tehtud otsus, mille alusel saadetakse ta vabanemisel Eestist välja. Kohus tühistas 15. mail 2018 PPA otsuse. Praeguseks ei ole kohtuotsus jõustunud, kuna PPA vaidlustas selle apellatsioonikohtus.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
G. Shcherbakovi määruskaebus
5.G. Shcherbakov palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue lahendi, millega ta vabastataks vanglast tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist. G. Shcherbakov leiab, et vangistus on tema puhul eesmärgi täitnud. Ta soovib elada seaduskuulekalt. G. Shcherbakov toonitab ka seda, et ta on vanglas käitunud eeskujulikult ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses on tal elu- ja töökoht ning teda ootavad koju elukaaslane ja kaks tütart. Ta tahab asuda tööle ja toetada oma perekonda. Kaitsja määruskaebus
6.Kaitsja palub kohtumääruse tühisada ja kaitsealuse tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja hinnangul on G. Shcherbakov oma käitumisega vanglas näidanud, et ta suudab vabaduses elada seaduskuulekalt. Süüdimõistetu on osalenud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, omandanud riigikeele A1 taseme ja õppinud seda A2 tasemel ning vestelnud inspektor-kontaktisikuga. Kinnipeetav töötab ka vangla majandustöödel ning teeb lisaks tööd OÜ X konsultandina. Eeltoodu viitab sellele, et G. Shcherbakovi väärtushinnangud on muutunud, ta on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas ja on motiveeritud muutuma ka edaspidi. Karistus on seega täitnud eesmärgi. G. Shcherbakovile on
25.aprillil 2017 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja ennetähtaegse vabastamise korral saadetakse ta Eestist välja. Seega, isegi kui eeldada, et karistus ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja ta võib vabaduses toime panna uued kuriteod, siis saaks teda ikkagi ennetähtaegselt vanglast vabastada, kuna ta saadetaks riigist välja.
2(4)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G. Shcherbakovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus on õigesti välja toonud, et uute kuritegude toimepanemise oht ilmneb süüdimõistetu kuriteo asjaoludes ja kuriteo toimepanemises katseajal ning seda ohtu suurendavad veelgi mõned riskitegurid. Selgub ju kõigepealt, et pikaajaline vanglakaristus mõisteti G. Shcherbakovile narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tegemist ei olnud üksnes mõne käitlemisteoga, vaid grupis organiseeritult sooritatud korduvate ja korduvate tegudega. Kuriteo pani süüdimõistetu toime katseajal. Ta oli eelnevalt süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 3. juuli 2017. a otsusega KarS § 424 järgi ning talle oli mõistetud vangistus, millest ta oli KarS § 73 alusel tingimisi vabastatud. Ehk siis süüdimõistetu uut ja eelnevast ühiskonnaohtlikumat kuritegu ei hoidnud ära ei hirm varasema karistuse täitmisele pööramise ega uue võimaliku pikaaegse vangistuse ees. Taoline käitumine annab alust karta G. Shcherbakovi kuritegude kordumist ka praegu. Uue kuriteo toimepanemise ohtu suurendavad ka riskitegurid – majandusliku kasu saamise siht ja kriminaalse taustaga tutvusringkond. Viimane kuritegu, s.o narkootiliste ainete käitlemine, oli toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. See eesmärk motiveeris süüdimõistetut kuritegu toime panema vaatamata sellele, et tema ja tema pere olid 2009. aastal kuriteo toimepanemise perioodil majanduslikult kindlustatud. Ka kriminaalse kontingendi esinemine suhtlusringkonnas tõstab süüdimõistetu kuritegeliku käitumise kordumise riski. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest selguvalt suhtleb G. Shcherbakov kriminaalkorras karistatud isikutega nii telefoni kui kirja teel. Temaga on kokkusaamistel käinud inimesed, kelle kohta teatakse, et nad tegelevad organiseeritud kuritegevusega (KoTo, kd 2, tl 5).
8.Määruskaebustes leitakse, et G. Shcherbakov suudab vabaduses elada seaduskuulekalt ning seda on ta näidanud oma käitumisega vanglas. G. Shcherbakov on rõhutanud ka seda, et tal on vabaduses elu- ja töökoht ning teda ootavad koju elukaaslane ja kaks tütart. Kohtukolleegium selgitas eelmises punktis, millistest asjaoludest lähtuvalt on tehtav negatiivne ohuprognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uued kuriteod. G. Shcherbakovi käitumine vanglas ja elamistingimused vabaduses, isegi kui need heaks hinnata, teistsugusele seisukohale asumiseks alust ei anna. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohtud õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
9.Sarnaselt maakohtule ei hinda ka ringkonnakohus G. Shcherbakovi käitumist vanglas läbinisti positiivseks. On õige, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole, ta töötab, ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „“Eluviisitreening“, omandanud riigikeele A1 tasemel ning õppinud seda A2 tasemel, samuti on ta osalenud aktiivselt vestlustel inspektorkontaktisikuga. Ehk siis G. Shcherbakovi heas valguses näitavaid asjaolusid tõepoolest leidub. Samas selgub aga kinnipeetava iseloomustusest rahutukstegevalt, et vangistusasutuse poolt maakohtule materjalide esitamise ajal kandis G. Shcherbakov karistust vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Seega on G. Shcherbakov hinnatud kinnipeetavaks, kes vajab pidevat tugevdatud järelevalvet, suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele ja võimaldamaks vangistusasutusel tema suhtes vangistuse täideviimist (vt Viru Vangla direktori 28. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 1-1/13 kinnitatud Viru Vangla teise üksuse põhimäärus).
3(4)
10.Kaitsja on leidnud sedagi, et isegi kui karistus ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud, saaks teda ikkagi ennetähtaegselt vanglast vabastada, kuna ta saadetaks Eestist välja. Ka vangla ja prokuratuur on märkinud, et nad toetavad G. Shcherbakovi ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna ta saadetakse Eestist välja. Ringkonnakohus selgitab, et vabaneva kinnipeetava kohta tehtud otsus tema riigist väljasaatmiseks ei ole asjaolu, mida kohtud ennetähtaegse vabastamise põhjendatust hinnates võiksid arvesse võtta. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda KarS § 76, § 761 või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kriminaalmenetluse seadustiku osutatud säte võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui kohus leiab, et isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada.
11.Eelmärgitud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse muutmiseks või tühistamiseks. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. septembri 2018. a määruse muutmata ning G. Shcherbakovi ja tema kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.