Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
18. september 2015, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-8498
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Valeriy Gimaev
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Grigory Shcherbakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
GRIGORY SHCHERBAKOV, isikukood 37306303740, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 17.05.2010 ja lõpp 14.10.2020.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Grigory Shcherbakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Grigory Shcherbakovile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 31.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Grigory Shcherbakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Grigory Shcherbakov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.06.2012 kohtuotsusega KarS § 182 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel määrati talle liitkaristus 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.07.2007 otsusega mõistetud ärakandmata osa, 4 kuud 27 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati tõkendina vahi alla pidamine kantud karistuse hulka ja karistusaja alguseks loeti 17.05.2010. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Grigory Scherbakov taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ta avaldas, et ta tahab elada koos perega ja elada normaalset elu, samuti lahendada oma tervislikud probleemid. Kinnipeetav avaldas, et ta arvatavasti suhtes valede inimestega ja seepärast ka sellise kuriteo toime pani. See pikk vangistus on suureks õppetunniks. Vabanemisel teeb ta oma firma ja tegeleb äriga logistika ja transpordi vallas. Alkoholi ja narkootikumidega suhted ei ole. Vanglas on läbitud kõik programmid. Distsiplinaarkaristuse sai selle eest, et omas karpi, kus olid tema perepildid. Kinnipeetav avaldas veel, et enne vangistust tema tervisega probleeme ei olnud, kuid praeguseks on määratud operatsioon ja uuringud. Tervis halveneb iga päevaga. Firma, kuhu ta tööle läheb, pakub talle tööd, mis sobib tema tervisega. Endine partner on valmis teda abistama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav on esimest korda vanglas ja kandnud karistusest viis aastat ning seejuures kaotanud tervise. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav on toime pannud raske rahva tervise vastase kuriteo ning sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Kinnipeetav on toime pannud suure varalise kasu saamise eesmärgil äärmisel suures koguses narkootikumide salakaubaveo ja käitlemise ning tema vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventatsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni. Käesoleval juhul kinnipeetavat vabastades kujuneks tema kriminaalhooldus ja katseaeg ebamõistlikult pikaks. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegude raskusega. Kinnipeetav ei ole vangistuses käitunud õiguskuulekalt, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ja kuus kustunud karistust. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Kaitsja esitas kohtule kohtuistungil täiendavad tõendid kinnipeetava tervisliku seisundi halvenemise kohta vangistuse jooksul. Kaitsja avaldas, et kinnipeetava haigus on püsiva taustaga ning juhtis tähelepanu KrMS § 79-le. Kinnipeetava tervis läheb hullemaks just seetõttu, et vangla ei ole suutnud pika aja jooksul teostada vajalikke uuringuid ja operatsiooni. Tänase päeva seisuga on kinnipeetava tervislik seisund nii halb. Kinnipeetaval on võimalus asuda seaduskuulekale elule. Isik ei suhtle enam endiste sõpradega, mis kaitsja hinnangul tähendab, et uute kuritegude toimepanemise oht on nullilähedane. Kinnipeetaval on tänase seisuga kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on vaidlustatud. Tema ütlustest tulenevalt olid kaartidel tema perekonnapildid, see viitab sellele, et tal on säilinud peresidemed ja isegi vanglas püüab ta neid hoida. Euroopa ministrite nõukogu soovitustele viidates tuleb esimest korda vangistatud isikutega tööd teha, et neid vabastada tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on osalenud erinevates programmides ja vabaduses ootavad teda tema perekond, äripartnerid ning need on
sellised positiivsed asjaolud, mis võimaldavad isiku vabastada enne tähtaegselt elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on muutunud raskemaks, ühiskonnaohtlikumaks. Esimese kuriteo puhul oli tegemist alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega, käesolev kuritegu on rahva tervise vastane. Käesolev kuritegu näitab, et kuritegu on rohkem planeeritud ja organiseeritud ning toime pandud grupis. Kinnipeetav ennast kuriteos süüdi ei pea ning väidab, et tal puudus informatsioon kuriteokaaslaste kriminaalsest käitumisest. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu on raske narkokuritegu, mis kujutab endas ohtu rahva tervisele. Kinnipeetavale mõisteti karistuseks 10 aasta 4 kuu 27 päeva pikkune vanglakaristus. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ja kuriteo tehioludest, leiab kohus, et karistuspoliitiliselt ei saa kergekäeliselt vabastada sellise raske kuriteo toimepannud isikut. Kuriteo toimepanemisega ohustas kinnipeetav kodanike elu ja tervist. Samuti leiab kohus, et kinnipeetava poolt ära kantud karistus ei ole proportsionaalne talle mõistetud karistusega. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel üle viie aasta vangistust. Seega on kinnipeetaval kanda veel pikk karistusaeg. Kinnipeetav on kandnud poole karistusajast, mis kohtu hinnangul ei ole nii raske kuriteo toimepanemise eest piisaval määral kantud karistus. Käesoleval juhul kinnipeetava vabastamisel kaasneks ka väga pikk katseaeg, mille nõuetekohases täitmises ei ole kohus veendunud, eelkõige seetõttu, et isik pani katseajal toime uue kuriteo. Negatiivne on asjaolu, et kinnipeetav suhtleb ka vangistuses kriminaalkorras karistatud isikutega nii telefoni kui ka kirjavahetuse kaudu. Kohtu hinnangul see tähendab, et kinnipeetav ei ole valmis ka vabaduses täitma kriminaalse taustaga inimestest hoidumise kontrollnõuet ning see ohustab katseaja edukat läbimist. Vangla hinnangul on isik kõrgohtlik avalikkusele ning ohustatud on kogu ühiskond tervikuna, sest isik suhtleb jätkuvalt kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Sellise mõtteviisiga isiku vabastamine käesoleval hetkel on kohtu arvates ennatlik ning tõestab, et karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Raske narkokuriteo toimepannud isiku ennetähtaegse vabastamise korral peavad olema isiku suhtes nähtavad väga erandlikud asjaolud, et kohus saaks kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastada. Kinnipeetaval on küll vabaduses olemas kindel töökoht ning ka elupind, vangistuses on halvenenud kinnipeetava tervis, kuid need asjaolud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava vabastamiseks. Käesoleva kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks kinnipeetava vabastamise, ei nähtu. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust. Lisaks märgib kohus, et karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on näidata, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole
tolereeritav ning toob kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Samuti märgib kohus, et arstiabi on kättesaadav ka vangistuse tingimustes. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2015 kohtumääruse
Riigikohtu 01.12.2015 kohtumääruse
Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Grigory Shcherbakovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaevi määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 01. detsembril 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.