Kohtulahend

Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega. Tunnistab oma süüd ja kahetseb. On vanglas olnud juba 7,5 aastat. Leiab, et vangla on tema jaoks vale koht ja ei lähe enam kuritegelikule teele. On vanglas õppinud inglise ja eesti keelt, omandanud 2 eriala, lugenud palju raamatuid. Antud hetkel töötab vanglas puidutsehhis. Vabaduses ootavad teda koju 2 last ja ema, kes vajab abi. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ei andnud isikule mitte mingit abi, sest teemad, mida seal arutati, olid talle juba teada. Teemadeks olid alkohol ja narkootikumid. Isik ise ei tarbinud narkootikume ning alkoholi tarvitas minimaalselt, põhiliselt tegeles spordiga. Tal on töökoht, mis tegeleb ehitusega. Isik ei toeta vangla subkultuuri, ega suhtle teiste vangidega. Kaitsja leiab, et kuna kinnipeetav on 2/3 karistusest ära kandnud, siis tuleks isik vangla ja prokuratuuri nimetatud tingimustel vabastada. Isik on muutunud ning ka tema ellu suhtumine on muutunud. Kinnipeetav vastab vabanemise tingimustele, vangla ja prokurör toetavad vabastamist. Seetõttu palub kaitsja kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör isiku ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, AS Eesti Vanglatööstuse puidutsehhis ning majandustöödel osalemine, puidupingitöölise ning hommikusöögi teenindaja eriala omandamine, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, riigikeele õpe jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist hinnata nõuetekohaseks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Neil asjaoludel arvab prokuratuur, et isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, kinnipeetava sugulased on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur taasühiskonnastamise huvides Anton Antonenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ning käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase

narkokuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaega vabanemist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks isiku edaspidisele käitumisele. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on läbinud riigikeele A1-, A2-, B1- ja B2-taseme kursused, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, omandanud puidupingitöölise ja hommikusöögiteenindaja erialad ning osaleb vangla tööhõives, varasemalt majandustöödel, käesoleval ajal vanglatööstuse puidutsehhis. Samuti puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud oma nõusoleku poja elama asumiseks korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuigi kinnipeetav on kuriteo toime pannud just majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tal on tasumata nõudeid ligikaudu 14 300 euro ulatuses, on tal vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal majanduslikult hakkama saada ning oma võlgnevusi tasuda. Alkoholi- ega narkosõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 9%, millise näol on tegemist madala riskiga. Kohtu hinnangul on uue kuriteo niigi madalat riski võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib. Kohtu hinnangul tuleks isikule anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Anton Antonenko tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.