lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-8498/591

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-8498/591
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1384
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-8498/212Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.06.20121-10-8498/245Tartu Ringkonnakohus07.05.20131-10-8498/274Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.12.20131-10-8498/272Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.12.20131-10-8498/284Tartu Ringkonnakohus08.01.20141-10-8498/562Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.01.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-19-1014/24Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.10.20193-17-946/30Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-8498 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. märtsi 2015 määrus Anton Antonenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Anton Antonenko vandeadvokaat Liis Toomsalu, määruskaebus

kaitsja

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. märtsi 2015 määrus muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Anton Antonenko mõisteti süüdi Viru Maakohtu 21.06.2012 kohtuotsusega KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 11 aastat. Karistusaeg lõpeb 16.08.2020.
2.Kohus leidis, et A. Antonenko vabastamine tingimisi elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud, põhistades seda jätmist järgmiselt. 2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A. Antonenko on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja kannab vanglakaristust esmakordselt raske esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil.
1-10-8498/563
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
14.01.2015
1-10-8498/561Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.01.2015
1-10-8498/582Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.03.2015
1-10-8498/604Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.09.2015
1-10-8498/624Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.02.2017
1-10-8498/636Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.05.2017
1-10-8498/639Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.05.2017
1-10-8498/645Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.06.2017
1-10-8498/660Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.09.2018
1-10-8498/667Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.11.2018
1-10-8498/682Viru Maakohus Narva kohtumaja27.12.2019
1-10-8498/690Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.01.2020

2.2 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. A. Antonenkol oli enne kuriteo toimepanemist ja selle toimepanemise ajal töö- ja elukoht, pere toetus ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panna kõrge ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegu. A. Antonenko ei olnud kuriteo ajal alaealine ega lähedaste väitel teiste isikute poolt mõjutatav. Isik, kes tegeles eraettevõtjana oma firmas ja suhtles riikidevahelises äriringkonnas, on piisavalt küps teadvustama õigusvastase käitumise asjaolusid ja neid piisava adekvaatsusega hindama. A. Antonenko väited kuriteo toimepanemisest tema nooruse rumaluse tõttu on paljasõnalised. 2.3 K-Raha väljavõtte kohaselt on A. Antonenkol tasumata võlgnevusi umbes 9966,96 eurot, mille põhiosa moodustavad tasumata alimendid. Eeltoodust ilmneb A. Antonenko suhtumine oma lähedastesse. Vangistuse kestel on ta osalenud tööhõives ainult lühiajaliselt. Kinnipidamisasutuses on isik valinud enesetäiendamise tee (kuigi omab juba õpitud eriala ja töökogemusi), kuid teisejärguliseks on jäänud pika vangistusaja kestel töötamise võimaluse ja sellega oma võlgnevuste vähendamise realiseerimine. Isiku sõnul ja vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Antonenko abielu lahutatud lähiajal. Seega kinnipeetava seisukoht istungi käigus suhete taastamisest endise abikaasa ja laste emaga on antud hetkel ennatlik, et arvestada seda ennetähtaegse vabastamise küsimuse otustamisel. Ka pole A. Antonenko oma lähedaseks nimetanud oma endise abikaasa nime vangla iseloomustuses kajastatud informatsioonis. 2.4 Vangla andmetel on isik kõrgohtlik avalikkusele, kuulub rühmitusse ja jätkab vangistuses suhtlemist isikutega, kes viibivad teistes vanglates või kuuluvad kriminaalsesse rühmitusse. A. Antonenko eitab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. 2.5 Kohus leidis, et kinnipeetavast tulenevad võimalikud riskifaktorid ohtlikkusest avalikkusele ei ole veel täielikult maandatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.6 Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Samuti märkis kohus, et A. Antonenko karistusaja lõpuni on veel üle 5 aasta, mis on pikk aeg.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Antonenko tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. 3.1 A. Antonenko on vangistuses viibinud juba viis ja pool aastat ning ümber hinnanud oma mõtlemise, valmis kriminaalhooldaja abiga korraldama oma elu õiguskuulekaks, järgides ühiskonnas kehtivaid tavasid ja reegleid. 3.2 Ennetähtaegsel vabanemisel on prioriteetne küsimus, kas juba ärakantud karistus on olnud eesmärgipärane – kas kinnipeetav on edukalt suunatud õiguskuulekale käitumisele ja seeläbi tagatud õiguskorra kaitsmine. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on ebaõige rõhutada isiku vangistuseelset käitumist, kuna just oma õigusvastase käitumise tulemusena sai ta riigipoolse kõige rangema karistuse – reaalse vangistuse. 3.3 A. Antonenko kahetseb ja mõistab hukka aastatetaguse juhtumi, kus ta vast täiskasvanuks saanuna tolleaegsete sõprade mõjul sooritas kuriteo. Ta on igati motiveeritud õiguskuulekale elule. Vangistuse ajal ta töötas ja õppis, ning osales aktiivselt

sotsiaalprogrammis ja riigikeele kursustel. Vangla iseloomustuses on A. Antonenkot positiivselt hinnatud: A. Antonenko on edasise enesetäiendamise suhtes positiivselt häälestatud, ametiisikutesse suhtub positiivselt, väärtustab ühiskonnas toimivaid norme ja kokkuleppeid, püüab vältida konfliktseid olukordi, lahendada neid rahulikult läbi rääkides ning suudab endale reaalseid eesmärke püstitada ja nende nimel tegutseda. Lisaks kinnitab õiguskuulekusele orienteeritust see, et tal terve pika karistusaja jooksul pole ühtegi distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab A. Antonenko ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega, hinnates isiku mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul kõigest 10%-le. 3.4 Arusaamatuks jääb, miks peab kohus väidet kuriteo toimepanemisest nooruse rumaluse tõttu paljasõnaliseks. A. Antonenkot on üldse kriminaalkorras karistatud ühel korral ja pikaajalise reaalse vangistusega. Kuritegu oli toime pandud noorena, karistust läks A. Antonenko kandma 23-aastaselt. 3.5 Puutuvalt A. Antonenko abielu lahutamisse, peab kaitsja vajalikuks rõhutada, et suhtlus endise abikaasaga on säilinud (nt aprilli algul külastab teda vanglas). A. Antonenko on oma lapsi alati materiaalselt toetanud. 3.6 Põhjendamatu on ka kohtu arvamus, et A. Antonenko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. A. Antonenkol puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab otseselt, et kinnipeetav on vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas ja enda muutmiseks. Ta tunnistab oma kunagist kuritegelikku käitumist, mõistes selle hukka. Mõttemaailma muutumisele on aidanud kaasa sotsiaalprogrammide läbimine, ühtlasi on ta ka omandanud riigikeele oskuse. A. Antonenko on näidanud igati, et suudab alluda ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Noorusaegne mõtlematus on tema mõttemaailmast täielikult kadunud. 3.7 A. Antonenko on viibinud vangistuses pikka aega. Hoidmaks ära resotsialiseerumisprotsessi raskust, olekski väga tõhusaks vahendiks käitumiskontroll koos elektroonilise valvega. Kriminaalhooldaja abi elu õiguskuulekal korraldamisel, ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel oleks A. Antonenkole pärast niivõrd pikaaegset vangistust hädavajalik ning aitaks tagada kõige efektiisemalt tema resotsialiseerumise ja võimaldaks teostada järelevalvet, andes A. Antonenkole ühtlasi võimaluse tõestada, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi.

APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Antonenko vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 A. Antonenko käitumine vangistuses on igati eeskujulik - tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta aktiivselt tegelenud eneseharimisega ning kaitsja on esile toonud sellegi, et vangla iseloomustuses on A. Antonenkot hinnatud positiivselt – ta on

edasise enesetäiendamise suhtes positiivselt häälestatud, ametiisikutesse suhtub hästi, väärtustab ühiskonnas toimivaid norme ja kokkuleppeid, püüab vältida konfliktseid olukordi, lahendada neid rahulikult läbi rääkides ning suudab endale reaalseid eesmärke püstitada ja nende nimel tegutseda. Kaitsja hinnangul ei tasuks paljasõnaliseks pidada A. Antonenko selgitusi, et kuriteo pani ta toime nooruse rumalusest teiste halva mõju tõttu. Samuti on kaitsja välja toonud, et A. Antonenko on oma tegusid kahetsenud ja hukka mõistnud. Kokkuvõtlikult leiabki kaitsja, et A. Antonenko puhul on karistuse individuaalne õigustus täidetud – ta on vanglas käitunud korralikult, oma vigasid mõistnud, soovib elada edasi seaduskuulekalt ning teha koostööd kriminaalhooldusega. 4.3 Maakohtu määrusest nähtub, et A. Antonenko vabastamata jätmise põhjused ei ole seotud üksnes sellega, et kohtul puudus veendumus tema sõnades (nt tõi kohus välja selle, A. Antonenko ei ole teinud pingutusi alimentide maksmiseks. Samuti kahtles kohus selles, kas isik, kes tegeles eraettevõtjana oma firmas ja suhtles riikidevahelises äriringkonnas, ei teadvustanud kuritegu toime pannes ikka piisavalt oma õigusvastase käitumise asjaolusid). Maakohtu põhistustest nähtub, et A. Antonenko mittevabastamise põhjusena on lisaks välja toodud kriminaalpoliitilised põhjendused – näiteks see, et avalikkusele kõrgohtlikuks kuulutatud isik kuulub vangla andmetel rühmitusse ja jätkab vangistuses suhtlemist isikutega, kes viibivad teistes vanglates või kuuluvad kriminaalsesse rühmitusse. Samuti asjaolu, et ehkki A. Antonenko kannab esimest vanglakaristust, on see talle mõistetud raske esimese astme narkokuriteo eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. 4.4 Möödapääsmatult arvestab ka apellatsioonikohus A. Antonenko kaitsja edasikaebust lahendades seda, et ehkki A. Antonenko käitumine vangistuses on eeskujulik, on tema poolt toime pandud raske narkokuritegu ühiskonnas ranget hukkamõistu vääriv ning ei võimalda isikut vabastada karistuse kandmiselt esimesel võimalusel, kui kandmata on üle viie aasta talle mõistetud karistusest.

5.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.