Liiklussüüteod

Kohaldada N.N-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või võtma end T öötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlema (v.a. lähisugulased); 4) osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. N.N vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista N.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 117 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Ott Lepmetsa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „N.N, 1-13-2297 , menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kasuks 117 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Ott Lepmetsa poolt süüdimõistetu N.N- i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, N.N-ile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ja KarS § 65 lg 1 alusel liitis mõistetud karistusele Harju Maakohtu 11.07.2013 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 2 aastat vangistust ja liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida kohus omakorda vähendas Harju Maakohtu 11.07.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o. 9 kuud võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus N.N-i süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes N.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus N.N-ile lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 7 kuud

vangistust ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus N.N-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks luges kohus 22.09.2013. Tulenevalt N.N-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung N.N taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitab, et vabanedes läheb elama õe juurde ja asub ka tööle, praegu viibib avavanglas, töötab xxxx ja korra on käinud koduvisiidil. Kinnitab, et on vangistuse jooksul muutnud oma ellusuhtumist, alkoholi ei tarvita, suitsetamise jättis pool aastat tagasi maha, sõpru pole, suhtleb ainult sugulastega ja tahab elus edasi minna ilma õigusrikkumisteta. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et N.N-i korduvkaristatus viitab tema ohtlikkusele ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokurör on seisukohal, et kuna isik kannab liitkaristust, kusjuures raskendavatel asjaoludel toimepandud I astme varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis ei ole N.N-i ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, kuna täitmata jääks karistuse eesmärgik – näidata ühiskonnale, et raske varavastane kuritegu ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kaitsja on seisukohal, et vangla seisukoht on vastuoluline: välja on toodud kinnipeetava ohtlikkus, samas on isik paigutatud avavangla osakonda, mille eelduseks on vangla usaldus, et isik ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Kaitsja märgib, et kinnipeetav töötab väljaspool vanglat, distsiplinaarkaristusi ei oma ning vangla materjalidest ei nähtu, et ta oleks usaldust kuritarvitanud, seega on N.N tõestanud, et ta oskab käituda ning teda saab usaldada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et N. N-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnu d vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et N.N-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Kinnipeetav as ub vabanedes elama õele kuuluva sse 3-toalisesse korterisse xxxx. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on teda ootamas lähedased isa, kasuema ja õdede näol. Suhted sugulastega on head ja toetavad ning kinnipeetav on sugulaste poolt koju oodatud. Õde O P on valmis venda vabanemisjärgselt toetama nii moraaalselt kui ka materiaalselt. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetava enda sõnul talle garanteeritud töökoht metsatöödel. Vangla koostatud iseloomus tusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, kus osales aktiivselt ning on olnud hõivatud majandustöödel. Seega on N. N kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Alates 17.02.2016 viibib kinnipeetav avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all, mille jooksul saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli raames saab isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Tööle asumine aitaks suurendada iseseisva majandusliku toimetuleku oskust, vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et N. N kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.