Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 25.08.2015.a., Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 12.08.2015.a. Kohtuasja number
1-13-2297
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Vandeadvokaat Veljo Viilol (määratud korras)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid S. G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.G , isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 22.09.2013 ja lõpp 17.04.2017
tähtaega
Jätta S.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S.G -lt menetluskuluna riigituludesse 96 eurot kaitsetasu v.adv. Veljo Viiloli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtae gselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Veljo Viiloli Advokaadibüroo kasuks 96 eurot (sh käibem aks 20%) v.adv. Veljo Viiloli poolt süüdimõistetu S.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 5 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.G -le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.G vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks. Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega tunnistati S.G süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 , KarS § 215 lg 2 järgi ja KarS § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja vastavalt KarS § 65 lg 1 liideti mõistetud karistusele 11.07.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus, s.o. 2 aastat vanghistust ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristust vähendati 11.07.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse (2 aastat) ära kantud osa 18.11.2012 kuni 16.08.2013.s.o. 9 kuu võrra mõistes kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati S.G süüdi KarS § 424 järgi (22.09.2013 episood) ja mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes S. G-le karistuseks neli kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liita mõisteti karistusele s.o 4 kuud vangistusele käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristus s.o 3 aastat ja 3 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvas kohus S.G karistusaja hulka kinnipidamise aja alates 07.09.2012 kuni 07.09.2012 (1 päev) ja alates 01.10.2012 kuni 03.10.2012 (3 päeva), kokku 4 päeva n ing lõplikuks karistuseks mõistis kohus 3 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks arvestas kohus 22.09.2013. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglas viibib viiendat korda. Käesolevat karistust kannab röövimise, asja omavolilise kasutamise ja alkoholijoobes juhtimise eest. Varasemalt on isikut karistatud vägivalla- ja varavastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ja majandusklik olukord. Kinnipeetav viibib vastuvõtuosakonnas ning täitmiskava ei ole talle koostatud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Varasemalt elas isik aadressil xxxx, kolmetoalises korteris, xxxx. Vabanedes soovib elama asuda samale pinnale. Hetkel elab seal kinnipeetava isa S P oma elukaaslasega, kes on andnud ka kinnituse, et isik võib sinna elama asuda. Korteris puuduvad pesemisvõimalused, aga vastab elektroonilise järelevalve nõutele. Kinnipeetav on nimetatud aadressile sisse kirjutatud. Korteril võlgnevused kommunaalmaksete eest puuduvad. Riigikeelt valdab vähesemal määral, haridust on isikul Mäetaguse Põhikoolist 8 klassi. Põhikooli iseloomustuse kohaselt oli koolis õppeedukus halb, jättis kodutööd tegemata, tundides kaasa ei töötanud, puudus põhjuseta, ei olnud korrektne õpetajate ja koolikaaslastega,
käitumine oli mitterahuldav. Eelmise vangistuse ajal lõpetas Viru Vanglas 9. klassi. Hetkel haridustee jätkamises mõtet ei näe. Töökogemus on vähene: viimati töötas väidetavalt raietöölisena, suulise kokkuleppe alusel. Kinnipeetava sõnul töötas ta varem mitteametlikult ka elektrikuna ja omab töö käigus omandatud oskusi elektritööde, ehituse ja raietöö alal. Isiku lähivõrgustiku moodustavad isa S P, vanem õde O ja noorem õde J. Isiku sõnul oma isaga ja vanema õega suhtleb tihedalt, õde käinud ka vanglas kokkusaamisel. Väidab, et nende sõpradega, kellega kuritegusid sooritati, enam ei suhtle. Varasemast riskihindamisest nähtub, et endisest elukaaslasest on isik lahus ja oleva t olemas uus tüdruksõber. Peres tarvitatakse alkoholi. Isiku isa on kriminaalkorras karistatud, koos on sooritatud kuritegu. Isiku ema lahkus perest, kui lapsed olid väiksed. Lapse käekäigu vastu huvi ei tundnud. Vangla hinnangul võib isik olla mõjutatav, sest on toime pannud korduvaid kuritegusid grupis. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav hakkas alkoholi tarvitama olles alaealine. Varasemalt on isik tunnistanud, et alkohol oli kuritegeliku käitumise käivitajaks. Isik on pannud toime korduvaid kuritegusid alkoholi joobes. Enda väitel probleeme alkoholi kuritarvitamisega enam ei ole. Väärteo korras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest 9 korda. Vangla hinnangul on kinnipeetav emotsionaalselt terve. Kroonilised haigused ja suitsiidimõtted puuduvad. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 60%, v ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 54 %. Tuginedes korduvkuritegevus e retsidiivsusprotsendile ei toeta Viru Vangla kinnipeetav a vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu le edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele. Lisaks märgib prokurör, et S.G varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 8-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Ehkki vangistatul puuduvad kehtiv ad distsiplinaarkaristused leiab prokurör, et toimepandud kuriteo raskust, kuritegude korduvust ja sellest tulenevalt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust arvestades ei ole S.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna prokuratuuril puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi 1 aasta ja 8 kuud, mis on prokuröri hinnangul küllaltki pikk aeg. Prokurör on seisukohal, et ära kantud karistus on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega 3 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust ning et S.G
käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur S.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 12.08.2015 toimunud videokohtuistungil seletas kinnipeetav, et katseajal kuritegu toime pannes ei mõelnud ta peaga, kuid nüüd on kõigest aru saanud ja tahab täita kõiki kontrollnõudeid ning minna tööle, kuigi kindlat töökohta ei ole. Sugulased ootavad teda, toetavad, elama asub kriminaalkorras karistatud isa juurde. Kaistja toetas isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja väitis, et alkoholist tulenev kuriteo toimepanemise risk on äralangenud, kuna kinnipeetav on alkoholile lõplikult ei öelnud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohaga ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise järelevalve alla. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla ning isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Korduv karistatus viitab soovimatusele järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kurite gude dünaamika on jäänud samaks ja soodusteguriks on alkohol. Isikul on välja kujunenud õigusv astane käitumismuster. Isiku enda sõnul soovib ta asuda õiguskuulekale teele, kui arvestades tema varasemat käitumist ei ole see tõenäoline. Viimase vangistuse lõpu ja uue vahistamise vaheline aeg oli ainult 37 päeva. Isik on korduvalt kriminaalhoolduse all olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Isiku suhtumist ühiskonda ilmestab tema kuritegelik minevik. Isiku ohtlikkus seisneb varalise kahju tekitamises, mida suurendab töökoha ja sissetuleku puudumine. Iseloomustusest nähtub, et isikul on puudulik toimetulekuoskus ning ta ei suuda objektiivselt hinnata oma probleemide põhjuseid ning seetõttu neid ka lahendada. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele vaid tegutseb impulsiivselt omakasu eesmärgil - kui elamiseks vajalikud vahendid puuduvad, siis hangib isik need kuritegelikul teel. Lisaks suurendab ohtlikkust kriminaalse mõtteviisiga isikute mõju ja alkoholi kuritarvitamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3 -1-1-91-06 märkinud , et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. S. G kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, seega on tingimus täidetud. Samas ei ole varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine
kinnipeetavale positiivset mõju avaldanud. Kohus leiab, et isiku allutamine elektroonilisele valvele ei suuda tagada isiku õiguskuulekat käitumist vabaduses arvestades isiku kriminaalset minevikku ja varasemat karistatust. Isiku puhul on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus – 60%. S.G vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et S. G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu S.G vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.