Liiklussüüteod

Asjaolud Viru Vangla esitas 23.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ülar Luuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7657 tunnistati Ülar Luuk süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 11.10.2013 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 02.06.2014 kohtumäärusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 12 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 12 päeva vangitust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati isiku eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jäi 9 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.10.2014.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, soodusteguriks taas alkohol. Kuna kinnipeetavale on määratud alla aastane karistus, ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav täitis Alkoholi töövihiku, millest nähtuvalt mõistab alkoholi kahjulikkust, saab aru, et alkoholi tarvitades tuleb liiklemiseks leida teine alternatiiv- takso, kaine autojuht vm. Tunnistab, et vajab muutust. Soovib hoiduda alkoholist Alates 01.12.2014 töötab majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elab isiku ema, kes on nõus võtma poja enda juurde elama. Isikul on ID-kaart kehtivusega kuni 11.11.2018. Peale 11. klassi lõpetamist läbis kinnipeetav edukalt Streetmoto remondikoolituse, kuid Töötukassa kaudu jäid enne vangistust pooleli tööalane täiendõpe ja kvalifikatsiooni tõstmine. Vabanemisel soovib jätkata õpinguid. Isik on lühiajaliselt töötanud Kohtla-Järve mööblikombinaadis autojuhina ja autoremonditöökojas, Viru Rahvaautos. Enne vangistust oli arvel töötukassas. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib tööle asuda firmasse xxxx. Telefonivestlusest isiku võimaliku tööandjaga A V selgus, et ta on nõus võtma Ülar Luuki tööle oma firmasse xxxx ning ta on teadlik isiku kriminaalsest minevikust. Täitise andmeil on isikul tasumata nõudeid. Isiku lähedasteks on ema, õde, vanaema ning tütar, kes elab koos emaga. Suhted sugulastega on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb isik regulaarselt emaga telefoni- ja kirjavahetuse teel, kokkusaamistel ema käinud ei ole. Isik on sugulaste poolt koju oodatud. Isiku ema on valmis poega igati toetama. Isik väidab, et ei suhtle kriminaalse taustaga isikutega. Ta käitub küll riskeerivalt, kuid tajub siiski ohte. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning 3-l korral on ära võetud sõiduki juhtimise õigus. Väidab, et joob õlut korra kuus, saab aru tarvitamise kahjulikusest, kuid süüdistab muid endast sõltumata asjaolusid. Sotsiaalsed oskused eakohased, vastavad kultuuritaustale. Isik tunnistab, et tegutseb impulsiivselt ning süüdistab süüdistab oma probleemides saatust. Suudab arvestada teiste arvamustega, kui sellele tähelepanu juhitakse. Eesmärgid on selged: lõpetada pooleli jäänud koolitused, asuda tööle ja pere eest hoolitsemine. Kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud, aga õigustab oma tegusid. Üldjoontes mõistab, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust. Käesolevat vangistust kannab katseaja tingimuste rikkumise ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise eest. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Soovib ennast muuta. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 14%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab Ülar Luuki tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla ning teeb ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada isiku suhtes KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub

kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 26.01.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks prokuröri hinnangul võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti talle lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Samuti saaks käitumiskontrolli aja jooksul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski, vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel, mis antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 15.07.2015. Prokuratuur toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides ning nõustub vangla arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Maakohtu istung 17.04.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et vanglasse sattumine on tema jaoks šokk, tal on häbi ja piinlik oma käitumise pärast. Tunneb, et on andud halba eeskuju oma lastele. On vanglas olles loobunud suitsetamisest ning on läbimas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mida on jäänud teha veel vaid üks tund. Kaitsja seisukoht Kaitsja märgib, et kinnipeetaval on karistust kanda alla 3 kuu, suurema osa karistusest on ta ära kandnud. Vangistuses viibib esmakordselt, seetõttu võiks talle anda võimaluse oma elu korraldada kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustab isikut samuti positiivselt. Ta on osalenud sotsprogrammis Eluviisitreening, on töötanud. Tema käitumine on olnud vanglas positiivne. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Inimene on võimeline õiguskuulekalt käituma. Samuti on tal väljaspool vanglat elutingimused head. Tal on olemas elukoht ning võimalus tööle asuda xxxx. Teadvustab enda riski valdkonda, milleks on olnud alkohol, alkoholi kahjulikust ta teadvustab endale ning see on ka ainus risk, mida see on tema elus mõjutanud. Seda riski on võimalik maandada, seades talle kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi. Uue kuriteo ohtu hinnatakse madalalt, 12 protsenti. Kaitsja leiab, et tuleks anda võimalus Ülar Luukile tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Ka prokuratuur toetab seda võimalust. Praegusel juhul on võimalik allutada ta 6-kuulisele katseajale, mis kaitsja arvates oleks kõige otstarbekam. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaistja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kuna Ülar Luuki ei ole varem reaalse vangistusega karistatud, on kohtu hinnangul vangistuse mõju kinnipeetavale potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Tulenevalt asjaolust, et talle on mõistetud alla aastane vangistus, ei ole talle koostatud individuaalselt täitmiskava, kuid alates

01.12.2014 töötab ta vangla majandustöödel koristajana. Samuti ei ole Ülar Luukil vangistuses viibides olnud distsiplinaarkaristusi ega täheldatud tema puhul mittesallivat suhtumist vanglaametnikesse. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samuti on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks (RKKKm nr 3-1-1-91-06), mis käesoleval juhul on täidetud. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht ema juures ja garanteeritud töökoht xxxx. Täitise andmetel omab kinnipeetav tasumata rahalisi nõudeid, kuid ema on nõus poega vabanedes igati toetama, sh pakkuma nii moraalset kui ka materiaalset abi. Iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Seega ei ole kuritegude dünaamika muutunud, soodusteguriks on taaskord alkoholi tarvitamine. Iseloomustusest nähtuvalt alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole, samuti on kinnipeetav vangistuses olles täitnud alkoholi töövihiku, milles nähtuvalt mõistab isik alkoholi kahjulikkust ning soovib edaspidi alkoholist hoiduda. Arvestades kinnipeetava karistatust, on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu vangla hinnangul 14%, mida võib pidada keskmisest madalamaks riskiks. Uue võimaliku kuriteo niigi madalat toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Ülar Luukile KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Ülar Luukile, keda ei ole varem reaalse vangistusega karistatud, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.