lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-6520/145

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-6520/145
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
814
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-6520/27Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.09.20121-11-6520/54Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.08.20131-11-6520/73Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.03.20141-11-6520/74Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.11.20141-11-6520/93Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.01.20151-11-6520/147Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-6520 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. jaanuari 2015 määrus Aleksandr Reiteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Aleksandr Reiteri määruskaebus

kaitsja

Monica

Meristo,

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 8. jaanuari 2015 määrus muutmata

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega mõisteti Aleksandr Reiter süüdi KarS § 255 lg 1, § 391 lg 2 p 2 ning § 376 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 09.04.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega 2 aastat 7 kuud 4 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates 12.11.2012. Karistuse kandmise lõpp on 12.11.2015.
2.Viru Vangla esitas 02.10.2014 Viru Maakohtule materjalid A. Reiteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
1-11-6520/151
Viru Maakohus Narva kohtumaja
21.04.2015
1-11-6520/163Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.09.2015
3.Viru Maakohtu 08.01.2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohus leidis, et isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud on kaalukamad, kui isikul vabaduses olev elu- ja töökoht ning vangla ja prokuratuuri toetus ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märkis, et isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise eeldus – s.o õiguspärane käitumine vangistuses. Samuti on ta uue kuriteo toime pannud katseajal, mis näitab, et ta ei teinud karistusest järeldusi ja jätkas uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades ei ole kriminaalhooldusele allutamine piisav, tagamaks A. Reiteri õiguskuulekat käitumist.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja Monica Meristo, kes palub tühistada Viru Maakohtu 08.01.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega (vajadusel elektroonilise valvega). 4.1 Kohus on jätnud arvestamata A. Reiterit iseloomustava positiivse osa ning prokuröri ja kaitsja arvamuse ja seisukohad. Kohus on arvestanud distsiplinaarkaristust, ent mitte selle olemust ning sedagi, et A. Reiteri käitumist vangistuses iseloomustavad ka mitmed positiivsed asjaolud (vt prokuröri arvamus). A. Reiteri vabanemiseni on 11 kuud ning isik on nõus vabanema ka elektroonilise valvega. A. Reiter omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ning käitumiskontrolli ajal saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseaeg võimaldaks kinnistada positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, palju odavamate vahenditega. Lisaks on ka süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise riski hinnatud äärmiselt madalaks. Vangla poolt võimaldatud programmid on läbitud ning vangistuse eesmärk on täidetud. Kriminaalhooldus oleks efektiivsem eripreventiivne abinõu kui vangistus. 4.2 Kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet. Selleks on oluline kinnipeetava jaoks sotsiaalse sidususe olemasolu, st kodu, töö suhtlusringkond. Arvestama peaks sedagi, et A. Reiter kannab esimest vangistust ning kindlasti on kantud karistusaeg olnud piisav õigete järelduste tegemiseks.
5.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada oma seisukohad määruskaebuse osas kuni 30. jaanuarini. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 (kehtiva seaduse kohaselt KarS § 76 lg 4) toodud asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Reiteri vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
7.Esiteks nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et esineb rida positiivseid asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda A. Reiteri ennetähtaegset vabastamist – nii on õige, et süüdlane kannab oma esimest vangistust ning vabanemise korral oleks tal toetav sotsiaalne võrgustik ning kahtlemata tuleks arvestada ka taasühiskonnastamise jt asjaoludega. Maakohtus toimunud istungil esitati nimetatud asjaolud ka kohtule, kes sellele vaatamata leidis, et ennetähtaegset vabastamist mittetoetavad asjaolud on kaalukamad kui elu- ja töökoht vabaduses ning vangla- ja prokuröripoolne toetus.
8.Apellatsioonikohtule esitatud kaebuses kordab kaitsja põhiteesides maakohtule esitatud seisukohti. Seega on maakohus kaalutlusotsustust tehes juba hinnanud nii karistusseadustikust johtuvaid aluseid isiku vabastamise küsimuse otsustamisel kui ka kriminaalpoliitilisi eesmärke. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul

esinevad kaalukad vastuargumendid – kehtivad distsiplinaarkaristused ja kuriteo toimepanemine katseajal – mis seavad kahtluse alla kriminaalhoolduse õnnestumise. Lisaks väärib märkimist, et süüdlane kannab karistust raskete I astme kuritegude toimepanemise – narkootilise aine suures koguses käitlemises grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ning kuritegeliku ühendusse kuulumise eest. Kuritegelik ühendus toimetas üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes üle riigipiiri suures koguses maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid ning hoidis, ladustas ja toimetas neid edasi. Arvestades A. Reiterile karistuse aluseks olevate tegude raskust, on muidugi kiiduväärne, et A. Reiteri motivatsioon varasemat käitumist muuta on määruskaebuses väidetu kohaselt suur. See aga ei tingi maakohtu määruse tühistamist.

9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 08.01.2015 määrus muutmata ja A. Reiteri kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.