Kriminaalasi nr 1-11-6520
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
19. märts 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-11-6520
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kohtuasi Süüdimõistetu
Enjar Malm Tatjana Šibajeva Viru Vangla materjalid Aleksandr Reiteri elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ALEKSANDR REITER, isikukood 38405043717, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 12.11.2012 ja lõpp 16.06.2015
Jätta ALEKSANDR REITER elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 17.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Reiteri elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Reiter kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.04.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti kandmata karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.04.2009 otsuse järgi – 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks vahi all viibitud aeg 30.11.2010 kuni 22.12.2010, see on 23 päeva ja kandmisele kuulub karistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 4 päeva vangistust. Aleksandr Reiter kannab karistust alates 12.11.2012. Aleksandr Reiterit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab ta esimest korda. Isik kannab käesolevat karistust KarS § 184 lg 2 p 1,2 (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine ja muu ebaseaduslik käitlemine grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise) tunnustel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Varasemalt on isik toime pannud salakaubaveo. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodustegur puudub. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 4 kuud ja kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetav on vabastatud majandustöödest tervislikel põhjustel. Isik omandab riigikeelt alates 13.01.2014 B1 taseme kursusel, läbitud on A1 ja A2 taseme kursused. Kinnipeetaval Aleksandr Reiteril distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kolmetoalise ruumika korteriga, mille omanik, kinnipeetava ema O R ja abikaasa I R andsid nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud korteris, kus praegu elavad kinnipeetava abikaasa ja nende ühine laps. Enne vangistust elas kinnipeetav samal pinnal. Korteris on head elamistingimused. Elektroonilise valve kohaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Isik õppis Narva 4. Keskkoolis, kus omandas põhihariduse. Kinnipeetav on ühe aasta õppinud Narva Kutseõppekeskuses koka erialal. Ta soovib omandada keevitaja ja elektriku ametit. Kinnipeetav on motiveeritud õppima ja end täiendama. Enne vangistust töötas isik xxxx. Kinnipeetav leiab, et majanduslikku toimetulekut mõjutas eelarve korrastamatus ning asjaolu, et korteri soetamiseks oli võetud laen. Muidu ei oleks ta kuritegusid toime pannud. Vabanemisel asub kinnipeetav tööle samasse firmasse (garantiikiri toimikus). Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid, mis halvendavad majanduslikku olukorda ja mis omakorda suurendab majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava lähedasteks xxxx on abikaasa I R ja laps A R (sündinud xxxx). Abikaasa käib kokkusaamistel, suheldakse sageli ka telefonitsi. Suhtlusring vabaduses koosneb abikaasa sõnul praegu ainult pereliikmetest. Kinnipeetaval on ema O R ja isa N R. Kinnipeetav on vestlustel tunnistanud, et on saanud suhtlemisel kuritegeliku mõtteviisiga isikutega eluaegse
kogemuse, kuna ta ei osanud arvatagi, et kui ta kedagi abistab, siis sellele järgneb vanglakaristus. Isik on seega mõjutatav. Uue kuriteo riski suurendab suhtlemine kuritegeliku mõtteviisiga isikutega. Kinnipeetav tunnistab, et enne vangistusse minekut tarvitas õhtuti õlut, et mingilgi moel närvipinget maha võtta ja uinuda. Kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Isik mõistab kriminaalhoolduse eesmärke ja kahetseb toimepandut. Isik ei saa oma sõnul teha igasugust tööd, sest on allergiline tolmu suhtes. Kinnipeetav kipub keskenduma lühiajalistele lahendustele, mis võib suurendada uue kuriteo riski, kui isik valib kiiremaks eesmärgi saavutamiseks ebaseaduslikud vahendid. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik satub majanduslikesse raskustesse ja/või suhtleb kuritegeliku mõtteviisiga isikutega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 7%. Ülaltoodust lähtudes Viru Vangla toetab Aleksandr Reiteri ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Aleksandr Reiteri tingimisi ennetähtaegselt, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 5 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Aleksandr Reiteri suhtlusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid, sest ta on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I R selgitas vestluses, et enne vangistust töötas Aleksandr Reiter samal töökohal, mille kohta on esitatud garantiikiri (xxxx). Kriminaalhooldusametnik helistas taotluses esitatud kontakttelefoninumbrile, ent keegi ei vastanud, seega kontrollida ja saada kinnitust töökoha garanteerimisest kinnipeetava vabanemisel ei olnud võimalik. Aleksandr Reiterit on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud ühel korral. Katseajal pani ta toime uue kuriteo – narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise ja muu ebaseadusliku käitlemise, grupi poolt. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud kohustused, tehes ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 5 kuud. Lisaks sellele tehakse ettepanek panna kinnipeetavale kohustuseks ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde 3 päeva jooksul alates vabastamise päevast. Aleksandr Reiter ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on aru saanud, et elas valesti. Kinnipeetav teeb oma sõnul kõik selleks, et ennast parandada ja mitte enam rikkuda seadust. Ta suhtleb ainult perega, olles lõpetanud kõik suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuritegu, mille eest ta karistust kannab, on toime pandud katseajal. Põhjuseks oli majanduslik kitsikus ja sõber palus ennast aidata. Tol momendil tal ei olnud tööd, aga laenu oli vaja maksta. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Reiteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 29.01.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. A. Reiteri varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, sh I astme narkokuriteo toimepanemise eest. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on nimetatud süüdimõistetu suhtes (Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses) pooleli kriminaalasi nr 12930000013 (KarS § 255 lg 1, § 391 lg 2 p 2, § 376 lg 1). A. Reiter, olles Viru Maakohtu 16.04.2009 kohtuotsusega karistatud salakaubaveo eest tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 18 kuud, ei ole
õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal rahvatervisevastaseid (narko-) kuritegusid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Kuna süüdimõistetu kannab liitkaristust mh rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord umbes ühe aasta ja kolme kuu jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasem karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodust järeldub, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida A. Reiteri käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rahvatervisevastaseid kuritegusid toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Arvestades A. Reiteri poolt toimepandud kuritegude raskust ja tehiolusid, on prokuratuur käesoleval ajal tema ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Reiter ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 2-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Aleksandr Reiter kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.04.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase kuriteo (narkokuriteo) eest mõistetud karistust. Aleksandr Reiter pani uue tahtliku kuriteo toime Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.04.2009 otsusega KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi (salakaubaveo katse) määratud katseajal kriminaalhoolduse all olles. Eeltoodu näitab seda, et varasem karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine
kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju ei avaldanud, vaid ta jätkas katseajal käitumiskontrolli all olles uute kuritegude toimepanemist. Arvestades Aleksandr Reiteri poolt toimepandud kuritegusid, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Käesoleval ajal on Aleksandr Reiteri suhtes (Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses) pooleli kriminaalasi nr 12930000013 (KarS § 255 lg 1, § 391 lg 2 p 2, § 376 lg 1). Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et majanduslikesse raskustesse sattudes, arvestades tasumata võlanõudeid, samuti suhtlemisel kriminaalse mõtteviisiga isikutega, arvestades kinnipeetava mõjutatavust, võib kinnipeetav varalise kasu saamise eesmärgil toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Reiteri suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab Aleksandr Reiterit selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.