1-11-6520/74 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Dmitri Krasnoperov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 37). Kinnipidamisasutusest Dmitri Krasnoperovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses sigarettide enda juures, kambris, hoidmisega. Ennetähtaegse vababemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Korteri omanikuks on süüdimõistetu ämm xx xx, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Käesoleval hetkel elavad korteris süüdimõistetu abikaasa Xx xx, Xx xx vanemad xx xx ja xx xx, Xx xx lapsed xx xx, xx Xx, Xx Xx, ning Xx ja Dmitri Krasnoperovi ühine laps Xx xx. Korteri kommunaalmaksete võlgnevus on 400 euro ulatuses. Isikul on haridus 8 klassi, riigikeele tase A1 ja käesoleval hetkel omandab keevitaja eraiala alates septembrist 2014. Viimati töötas isik ettevõttes xxx ca 4,5 aastat. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, soovib kinnipeetav tööle asuda ettevõttes xxx, kes on väljastanud garantiikirja. Vabanemisfondis on seisuga 12.09.2014 xxx eurot; tasumata võlanõudeid seisuga 12.09.2014 1806,97 eurot. Isikul on lähedastega head suhted. Enda sõnul tarvitas narkootikume tihti. Isikule on määratud töövõimetus 30%, testitud krooniline haigus. Viru Vangla toetab Dmitri Krasnoperovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib Dmitri Krasnoperov ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Kodukülastusel selgus, et tegemist on kolmetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava abikaasa ema Xx Xx, kes andis nõusoleku Dmitri Krasnoperovi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla tema korterisse. Elukoht on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Käesoleval hetkel elavad korteris süüdimõistetu abikaasa Xx xx, Xx xx vanemad xx Xx ja xx Xx, Xx xx lapsed xx xx, xx Xx, Xx Xx, ning Xx ja Dmitri Krasnoperovi ühine laps Xx xx. Korteri kommunaalmaksete võlgnevus on 400 euro ulatuses. Isikul on olemas garanteeritud töökoht ettevõttes xx, kus töötas ka enne vangistust. Dmitri Krasnoperovi lähivõrgustikku kuuluvad tema abikaasa Xx xx, neli last ja Xx xx vanemad. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole isik varem määratud kriminaalhooldusele. Isik oli 2009. a süüdi tunnistatud narkokuriteo eest. Kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht on seotud kuriteo toimepanemisega – isik elas selle korteris ja müüs seal narkootikume. Kuriteo toimepanemise ajal omas isik kindlat sissetulekut. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Süüdemõistetu varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja üldjuhul lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab selle läbida nõuetekohaselt. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetu poolt väärtegude sage toimepanemine on teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab isiku negatiivset suhtumist õiguskorda. Kuna kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt elama asuda kohta, kus ta elas ka enne vangistust ja pani toime kuriteod, ei soodustaks see prokuratuuri hinnangul isiku taasühiskonnastamist. Kuna süüdimõistetu on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt, on tal välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Seega ei toeta prokuratuur süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta leiab, et nüüd ta alustab seadusekuulekat elu ja ei pane enam toime uusi kuritegusid. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Dmitri Krasnoperov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 8 klassi haridust, 9. klass jäi lõpetamata, sest isik sattus vanglasse seoses vargustega. Isik on töötanud enamasti ehitusel, viimati ettevõttes xxx, mis oli seotud elektrijaamade teenindamisega. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul oli isiklik sõiduauto ja pidev sissetulek, kuid kulud ületasid tulusid, mistõttu teeniti abikaasaga lisasissetulekut kuritegelikul teel. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa tl 14-16) nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust neljandat korda. Varem on isikut karistatud mootorsõiduki ärandamise, salajase ja avaliku varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; mis on toime pandud sissetungimisega ning suure koguse koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, mis oli toime pandud grupis ja korduvalt. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal ta pani toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust seoses suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, hoidmise, veo, edasiandmise eest, mis oli toime pandud isikute grupi poolt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest ning kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo (KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 392 lg 1, § 188 lg 2 p 2). Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa tl 2-11) nähtub, et isik, tegutsedes 1,5 a jooksul grupis kolme isikuga, omandas suures koguses süstemaatiliselt (mitte harvem kui kord kuus) amfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid. Samuti müüs oma elukohas koos abikaasaga marihuaanat ja amfetamiini narkosõltlastest isikutele, dooside kaupa. Lisaks tõi süüdimõistetu Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki 53 THC-d sisaldavat kanepiseemet ja kasvatas oma elukohas ebaseaduslikult kanepit. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on väärteokorras karistatud 16-l korral: 1-l korral avaliku korra rikkumise eest, 2-l korral NPALS 151 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 13-l korral liiklusseaduse alusel (sh mootorsõiduki joobes juhtimise eest). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kuritegude dünaamika muutunud. Kohus märgib, et see ei vasta tõele, sest karistusregistrist nähtub, et süüdimõistetu esimesed neli karistust olid varavastased (vargused ja mootorsõiduki ärandamine), viimased kaks aga on seotud narkootikumidega. Eelpooltoodust järeldab kohus, et varasemad karistused ei ole Dmitri Krasnoperovile mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sh nähtub isiku karistusandmetest, et isikut on varasemalt karistuse kandmisest vabastastud tingimisi katseajaga, mille jooksul ta on toime pannud uue kuriteo. Kuritegude laad on läinud raskemaks – varasemad varavastased kuriteod muutusid narkosüütegudeks. Kohtu arvates ilmestab selline käitumine üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu Dmitri Krasnoperov ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt. Samas tuleb positiivsena arvestada, et isik on vangistuses omandanud riigikeele A1 taseme ja alates 24.09.2014 omandab keevitaja eriala. Ta oli vangistuse ajal tööga hõivatud. Samas isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 3(5)

Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, välismaalase pass, kehtivusega kuni 07.12.2014. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Süüdimõistetu ämm, kes on korteri omanik, andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kohus leiab, et isiku lähedaste toetav suhtumine ja kindlale töökohale tööle asumise võimalus maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et tema toetab isik, abikaasa, on samuti narkokuriteos süüdi tunnistatud isik, kes panigi teo toime grupis süüdimõistetuga. Kuritegu oligi toime pandud süüdimõistetu kodus ja tol ajal oli isikul töökoht samas ettevõttes. Seega, elukoha, pere ja töökoha omamine ei ole uue kuriteo toimepanemise riski maandamise seisukohast väga kaalukad . Arvestades Dmitri Krasnoperovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, edasiandmine, mis oli toime pandud isikute grupi poolt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest ning kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo), korduvaid karistusi (varavastased süüteod, mis on seotud ka vägivallaga), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et kuuel korral karistatud isik, kelle kuritegude puhul on esinenud ka vägivallakomponent, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud tingimisi ja reaalseid karistusi tõsiselt võtta. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Erinevalt vanglast leiab kohus, et ülaltoodus asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise oht suur. Nagu nähtub karistusregistri väljavõtest, viibis isik narkokuriteo eest eelvangistuses ja vabanes natuke enne otsuse kuulutamist. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et umbes pool aastat enne otsuse kuulutamist alustas isiku juba uute narkokuritegude toimepanemist. Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, hoidmise, veo, edasiandmise, mis oli toime pandud isikute grupi poolt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest ning kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Kohtuotusest nähtub, et isik käitles suures koguses amfetamiini ja marihuaanat, vahendades narkootilist ainet tarnijalt sõltlastele. Isikul oli kindel töökoht ja sissetulek, kuid ta otsustas lisa teenida narkootikumide müümisega oma elukohas ja grupis abikaasaga. Seda enam, et nendega elasid koos ka alaealised ülalpeetavad. Seega leiab kohus, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isik tegutses ettekavatsetult koos teiste isikutega grupis, omakasu saamise eesmärgil. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (12% üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus), ei tundu see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Isiku puhul, kes on tegelenud suures koguses narkootiliste aine käitlemisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. See ilmestab kohtu jaoks asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. 4(5)