Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08.01.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 11.12.2014.a.
Kohtuasja number
1-11-6520
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kaitsja
Monica Meristo
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksandr Reiteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEKSANDR REITER, isikukood 38405043717, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.11.2012 ja lõpp 12.11.2015
Jätta ALEKSANDR REITER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr Reiterile, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 02.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Reiteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Reiter mõisteti süüdi Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega nr 1-14-5252 KarS §-ide 255 lg 1, 391 lg 2 p 2 ning 376 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 09.04.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega 2 aastat 7 kuud 4 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 12.11.2012. Kohtuotsus jõustus 18.10.2014.
Iseloomustuse kohaselt A. Reiter on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. 09.04.2012 karistati Viru Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1,2 alusel (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine ja muu ebaseaduslik käitlemine, grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Varasemalt on isik toime pannud salakaubaveo. Dünaamika on muutunud raskemaks. Põhjuseks varalise kasu saamine. Soodustegur puudub. Kinnipeetav ei ole vangistuses tööle asunud seoses tervislike põhjustega. Oli registreeritud kutseõppesse abikoka erialale, kuid sel õppeaastal gruppi ei pääsenud. Läbi viidud vestlused seoste põhjus-tegu-tagajärg analüüsimiseks. Vestlused läbi viidud täitmiskava vestluste raames. Kinnipeetav oskab oma käitumist analüüsida, kuid probleemide lahendamise oskus vajab arendamist – kipub leidma lihtsaid lahendusi, mis tihtipeale on ebaseaduslikud. Tulevikueesmärgid reaalsed ja teostatavad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud riigikeele kursused. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxxx. Korteri omanik, kinnipeetava ema, on nõus A. Reiteri vabanemisega nimetatud elamispinnale. Seal elavad kinnipeetava abikaasa ja nende ühine laps. Enne vangistust töötas. Vabanemisel asub tööle samasse firmasse, garantiikiri toimikus olemas. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid, mis halvendavad majanduslikku olukorda, mis omakorda suurendab majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemise riski. Vanglas on küll määratud tööle majandustöödele, kuid reaalselt tööga hõivatud ei ole terviseprobleemide tõttu. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, tütar. Konkreetseid isikuid, kes võiksid vabaduses mõjutada kinnipeetava käitumist, abikaasa teada ei ole. Kinnipeetava abikaasa ootab kinnipeetavat koju ning usub, et vangistuses viibitud aeg on A. Reiterit muutnud. A. Reiteri toimepandud kuritegude laad viitab sellele, et kinnipeetava suhtlusringis on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid, kuna kuriteod on toime pandud grupis. Katseajal pani toime uue kuriteo. Mõistab kriminaalhoolduse eesmärke, kahetseb toimepandut. Suhtub ühiskonnareeglitesse hoolivalt, ent ei taju, et see puudutab kõiki eluvaldkondi. Probleemide lahendamisel olemas erinevad strateegiad, kuid on teinud valesid valikuid. Isiku ohtlikkus seisneb rahvatervise kahjustamises seoses narkootikumide leviku soodustamisega. Oht on kõige tõenäolisem isiku majanduslikesse raskutesse sattumisel ja suhtlemisel kuritegeliku mõtteviisiga isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 8%. Viru Vangla toetab A. Reiteri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 09.12.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A. Reiteri käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – riigikeele kursuste läbimine, õppimine, vestlustes seoste põhjus-tegu-tagajärg osalemine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. A. Reiter kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. Vabanedes on A. Reiteril olemas elukoht. Samuti on talle garanteeritud töökoht.
Väärib märkimist, et käesoleval ajal kannab A. Reiter Viru Maakohtu 02.10.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5252 hiljem tuvastatud kuritegude kogumi eest, mõistetud liitkaristust – 3 aastat vangistust. Karistusaja algus on 12.11.2012. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on täidetud. Prokuratuur leiab, et vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta kestel. Katseajal saaks A. Reiter kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kinnipeetav omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Kaitsja seisukoht. Kinnipeetava kaitsja palus kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta pole läbinud sotsiaalprogramme, kuid vangla on põhjendanud seda sellega, et tema uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent on väga madal ja ta ei vaja neid. Ta on läbinud riigikeele kursused. Kuigi Reiteril on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole need takistuseks tema ennetähtaegsel vabastamisel. Ta allus kaaskinnipeetava provokatsioonidele ja tekkis kaklus, mille eest teda ja teist vangi karistati. Teine rikkumine on selle eest, et talt leiti kõrvatropid, mis on keelatud. Kuigi kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses on üheks ennetähtaegse vabastamise eelduseks, siis arvestades rikkumiste iseloomu, ning seda, et kinnipeetav on järeldused teinud, ei saaks see olla mittevabastamise põhjuseks. Reiter suudab ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitele allutada, ning seda nii vanglas kui ka vabaduses viibides. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Reiter viibib esimest korda vanglas. Antud juhul ei saa olla riivatud ühiskonna õiglustunne, sest vangistuse eesmärk on täidetud. Esimest korda vangistuses viibiva noore inimese jaoks on vanglas oldud aeg õpetlik ja karistus on täitnud oma eesmärgi. Asjaolu, et teda on karistatud ka vangistuses olles kriminaalkorras, ei saa olla samuti takistuseks, kuna kuritegu, mille eest teda karistati, on toime pandud enne vangistust. Reiter soovib elada seaduskuulekat elu. Uue kuriteo riske on võimalik vähendada Reiteri allutamisega kriminaalhooldusele, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti ning lisakohustuste panemisega. Kriminaalhooldus oleks efektiivsem eripreventiivne abinõu kui edasine vangistus. Isikul on vabanedes elukoht, töökoht, toetav perekond, ning ta on vangistuses olles näidanud, et on teinud järeldused. Vangla iseloomustusest nähtuvalt Reiteril kuritegelikud hoiakud puuduvad. Tal on soov muutuda, täita püstitud eemärke, ning muuta oma elustiili. Saab asuda seisukohale, et käesolevaks ajaks on vangistuse eesmärgid – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine – A. Reiteri suhtes täidetud ning puudub vajadus tema kinnipidamiseks vanglas. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb õiguskuulekale käitumisele suunamist pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Uue kuriteo toimepanemise risk on väga madal – ainult 8%. Kui isikut liiga kaua hoida vangistuses, siis võib tal kaduda motivatsioon.
Kaitsja viitas Justiitsministeeriumis valminud analüüsile ja selles tuginevale seisukohale, mille kohaselt läbi kriminaalhooldajate töö, mis aitab vanglast vabanenutel vabaduses paremini hakkama saada, on võimalik saavutada inimeste turvalisuse ja kuritegevuse vähendamise aspektist märksa paremaid tulemusi kui vangistusega. Seega ei pea olema mingeid erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks, sest seadus seda ei nõusa. Kuna Reiter on vangistuses esimest korda ja sellest oma järeldused teinud, ei ole takistusi tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Edaspidine vangistus ei anna Reiterile ega ühiskonnale midagi. Esmakordselt vangistust kandva noore inimese puhul on vanglas oldud aeg kindlasti piisav olnud õigete järelduste tegemiseks. Maakohtu istung. 11.12.2014 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on süüdi ja kahetseb tehtut. On toime pannud kuriteo, mille eest on õiglaselt karistatud. Kui jälle satuks samasse olukorda, siis ei teeks kunagi sama. Olles vangis, sai aru, et tegi valesti. Oma tegevusega tegi lähedastele palju pahandusi. Temale on kallimad pere ja laps. Vangistuses on raske viibida. Vanemad elavad ja laps kasvab ilma temata. Tahab olla hea eeskuju lastele ja aidata vanemaid. Hakkab raha teenima ausa tööga. Vabaduses on kõik selleks, et olla hea inimene. Ta võetakse endisele töökohale. Pere ootab ja on olemas lähedaste tugi. Tal on suur soov oma elu muuta. Isik kohustub täitma kohtu ja kriminaalhooldaja nõudeid. Tal oli raske rahaline olukord, kuid ei õigusta ennast. Ainult narkokuritegu oli katseajal. Distsiplinaarkaristusi on kaks. Isikul on kahju, et pani rikkumise toime vangistuses. Püüdis vältida konflikti, kuid see isik provotseeris. Vanglatöötajatega ei olnud kunagi konflikte. Kaitsja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ning lisas, et kui kohus peab vajalikuks, siis võib elektroonilist valvet kohaldada. Kuriteod on toime pandud enne töö leidmist. Katseajal pandi toime narkokuritegu. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht, töökoht ning vangla ja prokurör toetavad tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, kellel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud.
Samuti on A. Reiter katseajal toime pannud uue kuriteo ning varasem karistus liidetud hilisema kohtuotsusega mõistetud karistusega. Korduv karistatus näitab kohtu hinnangul, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Seetõttu pole kinnipeetava kahetsus ja lubadused usutavad ning tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav meede tagamaks tema õiguskuulekat käitumist. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A. Reiteri puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu A. Reiteri vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.