Liiklussüüteod

1-14-10550 Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista B.G-le liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. Suurendada mõistetud karistust KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) ning mõista B.G-le liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 05.07.2009 kuni 06.07.2009, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.11.2014. B.G-le valitud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Xxxi tsiviilhagi ning mõista B.G-lt kannatanu xxx kasuks välja 1021 (üks tuhat kakskümmend üks) eurot ja 95 senti. Mõista B.G-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsja Aleksei Forstimani poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 112 (ükssada kaksteist) eurot 56 senti, kaitsja Aleksei Forstimani poolt 28.01.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot. Määrata, et B.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 721,56 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700004172, ning selgitus „B.G , 1-14-10550, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asjaolud B.G on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 201 lg 1 järgi selles, et tema 2009.a jaanuari alguses sai Xxxi loal Xxxlt aadressil xxx ajutiseks kasutamiseks Xxxile kuuluva

1-14-10550 sülearvuti HP Pavilion DV9525EN T5250, maksumusega 1021,95 eurot. Vaatamata kokkuleppele ja Xxxi korduvatele järelepärimistele B.G eelnimetatud sülearvutit ei tagastanud Xxxile, vaid jättis selle enda valdusesse ja lahkus koos sellega Venemaale, kus andis selle ära varuosadeks. Lisaks süüdistatakse B.G KarS § 424 järgi selles, et tema, vastavat juhtimisõigust omamata, juhtis 05.07.2009.a kella 02.50 paiku Ida-Virumaal Narvas Jõe 3 maja juures mootorsõidukit registrimärgiga 801ASN, alkoholijoobes liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 tähenduses. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga DRÄGER Alcotest 7110 EST seerianumber ARAF-0012 tuvastati B.G alkoholisisaldus väljahingatava õhu ühes liitris 0,92 +/0,09 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Kooskõlas B.G , tema kaitsja Aleksei Forstimani ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Henrik Esse vahel 04.12.2014 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokuröri abi kohtus B.G-le karistuseks KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks lugeda 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada selle kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.11.2008.a otsusega mõistetud karistuse, 2 kuu vangistuse, võrra ning mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.07.2009.a kuni 06.07.2009.a, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks B.G vahi alla võtmise aeg, s.o 08.11.2014. Kohtuistungil B.G avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Kohtu seisukoht Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada B.G KarS § 201 lg 1 ja § 424 järgi vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kannatanu esitas 10.11.2014 tsiviilhagi, milles palub B.G-lt mõista välja 1021,95 eurot seoses sellega, et viimane omastas tema arvuti. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanu kuulatud esmakordselt üle 21.07.2009 ning seejärel 18.05.2010. Kummaski ülekuulamise protokollis ei kajastu selgelt väljendatud haginõuet (ei vindikatsiooninõuet ega ka kahju hüvitamise nõuet), mida saaks käsitleda avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 tähenduses. Alles 10.11.2014 toimunud ülekuulamisel ning samal päeval esitatud tsiviilhagis on taoline nõue kajastatud. Samas nähtub aga kannatanu 2009 ja 2010 antud ütlustest, et tema eesmärk

1-14-10550 politseisse pöördumisel oli eelkõige oma arvuti tagasisaamine ehk asja võõrast valdusest väljanõudmine. Tulenevalt TsÜS § 155 lg-st 1 on vindikatsiooninõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kannatanu ütlustest nähtuvalt pidi süüdistatav arvuti tagastama veebruaris 2009, kuid ei teinud seda. Seega vähemalt alates 01.03.2009 valdas süüdistatav kannatanu arvutit ilma seadusliku aluseta ning kannatanul tekkis AS § 80 alusel nõudeõigus asja väljaandmiseks. Samast kuupäevast hakkas kulgema ka 30-aastane aegumistähtaeg. Kriminaalasjas kogutud tõenditest (eelkõige kannatanu ütlustest) tuleneb, et kannatanu ei saanud enne 2014.a novembrit olla teadlik sellest, et süüdistatav on temale kuulunud arvuti varuosadena edasi müünud. Vastava teabe saamise hetkest pidi kannatanule olema arusaadav, et on langenud ära võimalus esitada süüdistava vastu hagi AS § 80 lg 2 alusel. Arvuti osadeks võtmisega ning nende osade alusetu võõrandamisega, süüdistatav sisuliselt hävitas kannatanu omandi, kuivõrd selle terviklikkuse taastamine ning edasine sihipärane kasutamine muutus võimatuks. Kuna taoline tegevus toimus ilma kannatanu nõusoleku ja teadmiseta, on tegemist kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Nii nagu juba eelnevalt öeldud, siis kannatanu sai arvuti hävitamisest teada alles 2014.a lõpus. Nimetatud hetkest alates oli kannatanule teada, et tal ei ole enam võimalik oma arvutit tagasi saada ning samas on tal tekkinud süüdistatava vastu nõudeõigus kahju hüvitamiseks seoses tema omandi rikkumisega. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, millal ta täpselt kannatanu arvuti hävitas. Kolides 2009.a teises pooles Venemaale oli tal arvuti kaasas ning oma sõnul millalgi hiljem andis ta selle varuosadeks. Kuivõrd sellest tulenevalt ei saanud asja hävitamine toimuda enne 2009 lõppu, siis ei saanud ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses omandi rikkumisega kaasnenud kahju tekkida enne 2009.a lõppu. Neil põhjustel ei nõustu kohus prokuröri ja kaitsja arvamusega, et kahjuhüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt kannatanu esimesest ülekuulamisest. . Nimetatud ajast, so juulist 2009, sai hakata kulgema üksnes asja õigeaegselt tagastamata jätmisega kaasnenud kahjunõude (so lepingust tuleneva nõude) aegumistähtaeg, mitte aga omandi rikkumisega õigusvastaselt tekitatud kahju nõudeõiguse aegumistähtaeg. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama. Nimetatud sättest tulenevalt hakkas antud juhul kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kulgema hetkest, mil kannatanu sai teada, et tema omand on rikutud ning talle on seeläbi õigusvastaselt kahju tekitatud. Kuivõrd kannatanu sai sellest tõenäoliselt teada 10.11.2014, so ajal, mil ta ilmus uurimisasutuse kutsel uurimisasutusse, siis asub kohus seisukohale, et 10.11.2014 esitatud tsiviilhagi oli esitatud enne kahjunõude aegumistähtaja möödumist. Arvuti hävitamisega tekitatud kahju suurus on kohtu hinnangul tõendatud nii kannatanu ütlustega kui ka tema poolt esitatud ostuarvega. Eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 1021,95 eurot. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis tingiks menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse, on ilmne, et nende menetluskulude kohene tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-14-10550 B.G-lt kuulub KrMS § 180 alusel väljamõistmisele sundraha summas 585 eurot ning kohtueelse menetluse õigusabi kulud summas 112,56 eurot ja kohtumenetluses tekkinud õigusabi kulud summas 24 eurot. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.