lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-279/63

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-279/63
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
790
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-279/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja14.01.20141-14-279/23Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.05.20141-14-279/59Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.10.20141-14-279/75Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.01.20151-14-279/85Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.02.20151-14-279/90Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-279

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. oktoobri 2014 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu S.J määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014 määrus S.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 14.01.2014 otsusega tunnistati S.Jsüüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2012 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti S.J-ile 1 aasta 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 04.03.2014 ja lõpp 23.03.2015.
2.Viru Vangla esitas 11.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.Jvangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014 määrusega jäeti S.Jtalle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata tuginedes eelkõige kinnipeetava varasemale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele.
3.1.Maakohus pidas positiivseks, et S.J on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja töötab käesoleval hetkel majandustöödel köögitöölisena. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabaduses on süüdimõistetule tagatud elukoht vanemate talus XXX ja S.J vanemad on nõus poega ka majanduslikult toetama. Kinnipeetavale on ka garanteeritud töökoht vanemate ettevõttes XXX . Kuigi nimetatud asjaolud maandavad teataval määral uue kuriteo toimepanemise riski, ei pidanud maakohus siiski võimalikuks isikut ennetähtaegselt vabastada.
3.2.Tuginedes S.Jeelnevale elukäigule leidis maakohus, et isik ei ole ilmselt motiveeritud oma käitumist korrigeerima ja uute võimaluste tekkimisel eirab süüdimõistetu ilmselt taaskord ühiskonnas kehtestatud reegleid. Nimelt on S.J kriminaalkorras karistatud neli korda, sh reaalset vangistust kannab ta teist korda. Arvestades S.J poolt toime pandud kuritegude asjaolusid (isik pani kuriteo toime grupis), korduvaid karistusi (korduvalt varguste eest karistatud) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal), ei oleks kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.J, kes palub tühistada 01.10.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Kinnipeetav leiab, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, mitte pöörata tähelepanu üksnes süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Lisaks ei tuleks S.J hinnangul võtta arvesse prokuröri ja kriminaalhooldaja iseloomustusi, kuna nimetatud isikute töö ei ole anda hinnanguid ennetähtaegse vabastamise kohta. S.J kinnitab, et pole kunagi tarvitanud narkootikume, nagu väidab hooldaja.
4.2.Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning talle on vabaduses garanteeritud elu- ja töökoht. S.J on kinnipidamisasutuses tegelenud kuritegelikku käitumist põhjustanud probleemidega ning leiab, et kriminaalhooldaja abiga suudaks isik asuda õiguskuulekale teele. S.J kahetseb, et ei hinnanud talle varem antud võimalusi ning jätkas kuritegelikku käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, leiab ringkonnakohus, et S.J tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et S.J ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
6.1.Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtule, et S.Jkäitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea: isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on tegelnud individuaalse täitmiskava täitmisega. Ka vabaduses on S.J olemas töö- ja elukoht ning vanemate toetus, mis vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Kuigi S.J puhul esinevad eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud, ei ole võimalik vaadata mööda kinnipeetava varasemast käitumisest. Olenemata noorest east on S.J korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on varem kandnud vanglakaristust ning viibinud kolm korda kriminaalhooldusel. Kusjuures praegu kannab S.J karistust katseajal toime pandud kuriteo eest ning isik on ka varasemalt katseaja tingimusi rikkunud. Eelnevast nähtub, et kuigi isikul oli ka eelnevalt olemas

tugivõrgustik ning elu- ja töökoht, pani kinnipeetav siiski jätkuvalt toime uusi kuritegusid. Seega puudub ka ringkonnakohtul piisav alus arvamaks, et nüüd suudaks S.J katseaja nõudeid järgida ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

7.Tulenevalt VangS § 76 lg-st 3 kuulub ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde ka kriminaalhooldaja kirjalik arvamus ning KrMS § 432 lg-st 33 prokuröri seisukoht, mistõttu on maakohus põhjendatult neid ka arvestanud. Ekslik on S.J väide, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isik tarvitanud narkootikume. Hooldaja märgib, et isik on varasemalt rikkunud keeldu tarvitada alkoholi/narkootikume, viidates alkoholi tarvitamisele.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014 määrus muutmata ja S.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.