Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
11.02.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-279
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Kaitsja
Andres Veski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
U.E, isikukood XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 09.07.2014 ja lõpp 07.07.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista U.E-lt menetluskuluna riigituludesse 138,72 eurot kaitsetasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 138,72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu U.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, U.E-le, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 26.05.2014 kohtumäärusega rahuldati Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talutuse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne 14.05.2014 ning tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele U. E-le Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-279 14.01.2014 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi mõistetud ja ärakandmata liitkaristus 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Kuriteod on isiku poolt valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub, et kuriteod on olnud ettekavatsematud, impulsiivsed, mis on soodustatud alkoholijoobes olekust. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning ei näe oma tegevuses midagi halba. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kohtuistung U.E taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul asub ta vabanedes tööle xxxx. isiku sõnul on tal väike suhtlusringkond, sugulased ja paar sõpra. Vanematega on kinnipeetava suhted head. Kinnipeetav teatas, et on valmis läbima sotsiaalprogramme, mis talle määratakse. Prokurör U.E vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (sh Viru Maakohtu 31.10.2012 kohtuotsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid (mh sõltuvusainete tarvitamise keeldu) ning pannes katseajal toime uusi varavastaseid kuritegusid. Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-6960 tühistati mh osaliselt Viru Maakohtu 11. 11.2014 kohtuotsus ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti U.E-le uus karistus - lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud
28 päeva vangistust alates 09.07.2014. Seega käesoleval ajal puuduvad KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Kaitsja taotles isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leidis, et kriminaalhoolduse nõuete täitmisel ei saa probleeme tulla, kuna nüüd on isikul töökoht olemas. Kaitsja leidis, et isikul ei ole alkoholiga probleeme ega enam ka endist suhtlusringkonda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 49%. Isikul on tasumata rahalisi nõuded ning isik tasub neid ebaregulaarselt. Samas on kinnipeetav varem pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla hinnangul ei saa välistada, et isik ei pane toime uusi kuritegusid kiire majandusliku kasu saamiseks ning kohus nõustub vangla hinnanguga. Isikul on oma sõnul küll garanteeritud töökoht, kuid kohtu hinnangul võib ta võlanõuete tõttu siiski sattuda majanduslikult raskesse olukorda. Vangla materjalidest nähtub, et isik alkoholiprobleemi ei tunnista, kuid paljud kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on alkoholijoobes käitunud agressiivselt. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Oma sõnul isik nendega enam ei suhtle. Kohus leiab, et kui isik peaks taas vabaduses suhtlema hakkama kriminaalse taustaga isikutega, võib ta nende mõjul toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav on kriminaalhooldusametniku ja ema hinnangul mõjutatav, mis seisneb selles, et isik läheb asjadega kaasa. Seega võib isiku mõjutatavust pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Isiku mõjutatavust ja impulsiivsust suurendab alkoholi kuritarvitamine. Kuigi isik tunnistab probleeme, ei hinda ta neid objektiivselt ega oska leida õigeid lahendusi. Korduvatest kriminaal- ja väärteokaristustest ja katseajal käitumiskontrolli nõuete rikkumisest võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud. Kohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus sedavõrd kõrge, et tema vabastamine antud hetkel oleks ennatlik. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, s.o tarvitanud sõltuvusaineid katseajal. Kohus leiab, et katseajal kontrollnõuete rikkumisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Lisaks on isikut karistatud täiendavalt Viru Maakohtu 11.11.2014 kohtuotsusega, mis käesoleval ajal on küll jõustumata, kuid Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2015 kohtuotsuse alusel on isiku lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 09.07.2014 - 1 aasta 9 kuud 28
päeva vangistust. Seega oleks käesoleval ajal ennatlik isikut ennetähtaegselt vabastada, kuna talle mõistetud uue kohtuotsuse alusel tuleb tal vangistust kanda veel kuni mai alguseni 2016. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.