Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.N KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 (üheksa) kuud 20 päeva vangistust võrra ning N.N liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 20 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld N.N suhtes tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. N.N-ile mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Süüdi tunnistada S. G KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 (kaheksa) kuud vangistust võrra ning S.G liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 alusel asendada S.G-le mõistetud vangistus 730 (seitsme saja ko lmekümne ) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 15 (viisteist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada S.G Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja ko hustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid : 1) elama ko htu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauem aks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeld S.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.N ilt ja S.G-lt solidaarselt 40 (nelikümmend) eurot P A (arvelduskonto nr xxxx xxxx ) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.N-ilt ja S.G-lt kummaltki menetluskuluna sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa (asukoht Pikk 36-22, 10133 Tallinn) kasuks 36 (kolmkümmend kuus eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 6 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava N.N kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta N.N ilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 144 eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu OÜ (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 36 (kolmkümmend kuus eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 6 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdistatava S.G kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.G-lt menetluskuluna kaitsjatasu 115,32 ( ükssada viisteist eurot ja 32 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada N.N tasuda kriminaalmenetluse kuluna sundraha 532,50 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 44,38 eurot kuni sundraha kulude täieliku tasumiseni. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada S.G-ltasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 647,82 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 53,99 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. N.N ja S.G tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

N.N ja S.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad varastasid 08.08.2013 kella 03.00 ja 05.15 vahel xxxx P A kuuluvat vara – akutrelli Vorx väärtusega 130 eurot, mobiiltelefoni Nokia väärtusega 20 eurot ja rahakotist sularaha 20 eurot. Seega N.N ja S.G , olles varem toime pannud varguse, võttes isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil , panid toime KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS §199 lg 2 p 4,7 järgi3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 31.10.2012 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 581 üldkasuliku töö tunni, s.o 9 (üheksa) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust võrra ning mõista N.N liitkaristuseks 1 (üks) aasta 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistus pöörata täitmis ele kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S. G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 31.10.2012 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata kar istuse 8 kuud vangistust võrra ning mõista S. G liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 15 (viisteist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada S.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Süüdistatavad N.N ja S.G on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid nendega. Kokkulepete arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad N.N ja S.G on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. N.N ja S.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. P A on esitanud tsiviilhagi summas 40 eurot.

Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § de - 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel. Ühiselt kahju tekitanud isikud vastutavad solidaarselt. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt N.N-ilt ja S.G-lt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult S. G-lt välja mõista kaitsjatasu summas 115,32 eurot kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole osade menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud üksnes sellest tulenevalt, et S.G ei tööta, küll aga on põhjendatud, arvestades sed a, et N.N on xxxx, ätta j tema puhul menet luskuluna kaitsjatasu summas 144 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 ning KarS § 66 lg 3 võimaldab kohus süüdistatavatel N.N ja S.G tasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.