Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva 7-toalise, ahiküttega eramuga, mis on heas korras ja kus on pesemisvõimalused. Kinnipeetaval on võimalik elada omaette maja teisel korrusel. Isik on lõpetanud xxx oskus olemas.Enne vangistust töötas xxxkomplekteerijana. Pärast vabanemist on kinnipeetaval võimalus asuda tööle ettevõttesse xxx, mis kuulub isiku vanematele ja mille puhul on tegemist sotsiaalteenuseid pakkuva mittetulundusühinguga. Tasumata võlanõuded puuduvad. Kinnipeetaval on toetavad suhted vanemate ja sõbrannaga. Sõpruskonnas on kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid. Süüdimõistetu on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. 2009ndal aastal käis xxx ravil paar kuud. Kinnipeetavale on määratud 80% töövõimetus. Vangistuses ei ole ravi kohaldatud. Kinnipeetava käitumist võib pidada impulsiivseks, mõtlematu käitumise riski suurendab alkoholi tarvitamine. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52%. Viru Vangla toetab T. O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Tegemist on eramuga, mis kuulub ametlikult kinnipeetava vanematele. Maja on 7- toaline, ahjuküttega, heas korras, olemas on pesemisvõimalused. Vanemad on süüdimõistetut nõus majanduslikult toetama. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht ettevõttes xxx, mis kuulub kinnipeetava vanematele. Lähedastest on kinnipeetaval head suhted perekonnaga, kelleks on vanemad ning täiskasvanud õde ja vend. Ema sõnul on isik sõprade poolt mõjutatav ja omab vabaduses kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on isikul 4 kehtivat kriminaalkaristust, 7 kehtivat väärteokaristust ja 7 arhiveeritud väärteokaristust. Varasem karistus ei täitnud eesmärki ja isik pani üldkasuliku töö sooritamise ajal toime uue kuriteo ning rikkust kohustust tarvitada alkoholi ja narkootikume. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud kuna isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kunaisik on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Seega on prokurör seisukohal, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

T.O sõnul osutas talle vangistus juba oma mõju, ta soovib loobuda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku a rvamust, leiab, et T.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 7 6 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

2(5)

Süüdimõistetu o li varasemalt tööga hõivatud xxx tootmises komplekteerijana, kuid lahkus töölt kuu aega enne vangistusse sattumist seoses depressioonigaxx Karistusregistri andmetel on T.O kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise, omavolilise sissetungi, varguse, arvutikelmuse, omastamise ja asja omavolilise kasutamise katse eest. Isik on olnud kolmel korral katseajal – ühel korral määrati tingimisi vangistus (osa tuli koheselt ära kanda), kahel korral määrati vangistuse asemele üldkasulik töö, millest viimasel ajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab isik karistust Viru Maakohtu 14.01.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 (vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise) järgi, millele on liidetud Viru Maakohtu 31.10.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (karistus mõisteti isikule varguse, omastamise, arvutikelmuse ja asja omavolilise kasutamise eest). Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 6 -10) nähtub, et isik on korduvalt väärteokorras karistatud. Sh 1 -l korral KarS § 218 (väheväärtusliku asja vargus), 1-l korral KarS § 279 (riikliku järelevalve teostamise takistamise), 2 korda AS § 70 (avalikus kohas alkoholi tarbimine), 2 korda LS (liiklusseaduse) järgi (sh joobes juhtimine). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku puhul on kuriteolaad jäänud samaks. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole T.O puh ul täitnud eesmärki. Isiku suhtes on kolmel korral jäetud vangistus täielikult täitmisele pööramata (ühel korral tuli koheselt ära kanda 1 kuu vangistust ja kahel korral asendati vangistus üldkasuliku tööga). Viimasel katseaja kestel pani isik toime uue kuriteo. Isiku kuriteod on oma olem uselt jäänud samaks – isikut on ko rduvalt karistatud varavastaste süütegude eest. Sh on läbivaks teguriks alkoholi tarvitamine (isikut on karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest nii väärteo eest kui ka kriminaalkorras) ja majandusliku kasu saamine. Süüdimõistetule oli korduvalt antud võimalus teha korrektiive oma käitumises, ometi jätkas ta kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ilmestab see asjaolu, et isik ei olegi motiveeritud oma käitumist korrigeerima seaduskuulekamaks ja uute võimaluste tekkimisel eirab isik ühiskonnas kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Sealjuures tuleb positiivseks tuleb lugeda, et isik on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja töötab käesoleval hetkel majandustöödel köögitöölisena (alates 11.08.2014). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, Eesti Vabariigi pass, kehtivusega kuni 13.07.2015. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxxx, et tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva 7- toalise, ahiküttega, eramuga, milles on pesemisvõimalused. Vanemad on nõus kinnipeetava elama asumisega nende juurde ja on nõus poega majanduslikult toetama. Isikul on ka garanteeritud töökoht ettevõttes xxx, mis kuulub isiku vanematele (tegemist on sotsiaalteenust pakkuva mittetulundusühinguga). Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja täiskasvanud vend ning õde. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik, kindel ja garanteeritud elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades T.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime varguse grupis, olles varem korduvalt varguste eest karistatud), korduvaid karistusi (isik on korduvalt varguste eest karistatud), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine 3(5)

õigustatud. Kohus on seisukohal, et varem 4-l korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ja kes oli juba varem kolmel korral kriminaalhoolduse all, kuid kes katseajal pani toime uue kuriteo, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei suutnud tal vältida uue kuriteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta T.O-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud, kuid isik pani sellest hoolimata katseajal toime uue kuriteo. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses ja t eha üldkasulikku töödreaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses vii bides seadusekuulekalt käituda. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste omandiõigust . Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Mis veelgi enam – isikut on korduvalt samalaadse kuritegude eest karistatud. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabadu ses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb23.03.2015 , ärakandmiseks on veel natuke alla poole aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik . Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on sõltuvusainete tarvitamine ja varavastased süüteod (majandusliku kasu saamise eesmärk) . Olenemata kindla elu-ja töökoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu ei ole isik huvitatud Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud järjekordse varavastase kuriteo, olles varem samalaadsete süütegude eest korduvalt karistatud. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabas tamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk s üüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.Kui isik ei ole suutnud alluda kolmele varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi m õistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu T.O puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

4(5)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.O temale Viru Maakohtu 14.01.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Inna O.T kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.