Liiklussüüteod

1-14-4441

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui K.O ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat. Katseaja algus - 03.09.2014. K.O-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada K.O-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) aasta. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.O kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista K.O-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 03.09.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et K.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.O, kriminaalasja number 1-14-4441, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

1-14-4441

kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 26.09.2014.

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

K.O süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 08.03.2014.a kell 01.30 paiku Narva linnas Mõisa tn 1b maja juures juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier registrimärgiga 879 TGI. Tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi vähemalt 0,97 mg/l. Sellise käitumisega rikkus K.O Liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus K.O sellise käitumisega Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega pani K.O toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, st KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et K.O süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine K.O poolt on tõendatud: Tunnistaja Oleg Konorevi ütlustega (lk 1-4), kust nähtub, et K.O , olles alkoholijoobes, 08.03.2014.a kella 01.30 paiku Narva linnas Mõisa tn 1b maja juures juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier registrimärgiga 879 TGI ning oli kinnipeetud politsei poolt. Alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 5-6) - K.O väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus vähemalt 0,97 mg/l. Kahtlustatava K.O enda ütlustega (lk 14-19) – kahtlustatav tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust.

1-14-4441

Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis K.O otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Põhikaristus Süüdistatav K.O on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sealhulgas ka KarS §424 järgi. Viimasel korral oli ta karistatud rahalise karistusega, pärast mida K.O pani ikkagi toime uue tahtliku kuriteo. Sellega seoses kohus on seisukohal, et K.O on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et K.O süüaste pole suur. Alkoholisisalduse määr K.O väljahingatavas õhus oli 0.97 mg/l, st ületas kriminaalkuriteo jaoks seatud alampiiri vaid 0.12 mg/l võrra. Neile asjaoludele tuginedes ning arvestades karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes esinevat süü ülestunnistamist, asub kohus seisukohale, et K.O väärib karistust, mis on alla KarS §-s 424 ettenähtud karistuse keskmise määra ning tema suhtes on võimalik ja otstarbekohane kohaldada KarS §§74 ja 75 sätteid. Kuna K.O poolt toimepandud kuritegu on tingitud alkoholi tarbimisest, siis K.O distsiplineerimiseks ning uue samalaadse kuriteo toimepanemise tõenäosuse vähendamiseks peab kohus vajalikuks määrata K.O-le KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud lisakohustust - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. Lisakaristus K.O, olles isik, kes on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, vaatamata sellele taas juhtis sõiduautot joobeseisundis. Sellises situatsioonis on Riigikohus mitmel korral sedastanud, et „korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada“ (vt nt RKKKo 3-1-1-69-03, p 7 koos täiendavate viidetega).

1-14-4441

Selliseid erandlikke asjaolusid K.O puhul ei esine. Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas peab see leidma selge väljenduse ka lisakaristuse kohaldamise näol. Ülaltoodu alusel peab kohus vajalikuks kohaldada K.O suhtes KarS §50 sätteid ning määrata temale KarS §424 järgi lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kuna K.O süüaste pole suur ning arvestades karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes esinevat süü ülestunnistamist, asub kohus seisukohale, et K.O väärib lisakaristust, mis on alla KarS §-s 424 ettenähtud lisakaristuse keskmise määra. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.