lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-64140/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-64140/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1436
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavusVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-64140/8Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja01.11.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.mail 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-64140

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi HVvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

32 144, 26 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS Hageja esindaja: Elis V ,

Menetluse liik

Kostja: HV(isikukood xxx, aadress xxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt HV`lt hageja Swedbank AS kasuks 47 182 (nelikümmend seitse tuhat ükssada kaheksakümmend kaks) krooni ja 40 senti, millest 32 144,26 krooni on tasumata põhivõlg, 7057,97 krooni intress ning 7980,17 krooni hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised.
3.Välja mõista kostjalt HV`lt hageja Swedbank AS kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas põhinõude summalt 32 144,26 krooni alates hagi esitamisest 02.12.2009. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja HVkanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10

Hageja nõuded ja nende põhjendused

1.Hageja pöördus Harju Maakohtusse hagiavaldusega kostja vastu 02.12.2009.a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.2006.a laenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 43 875,67 krooni. Laenulepinguga refinantseeriti kostja varasemaid võlgnevusi. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 08.02.2009.a. Laenulepingu punkti
7.1.järgi kohustus kostja tasuma igakuiselt intressi, mille määraks oli 18% aastas. Kostja kohustus tasuma laenusumma osade kaupa iga kuu 8. kuupäeval vastavalt laenulepingu punktile 2.5. Kostja kohustus tagama igakuiselt vajalike summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kohustuste mittetäitmisel oli hagejal kooskõlas lepingu punktiga 10.1 õigus nõuda viiviseid. Viivise määraks oli Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas ehk 0,22% päevas.
2.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja kostjale 18.09.2009.a kirjaliku meeldetuletuse. Samas meeldetuletuses teavitas hageja kostjat, et kui kostja oma võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu üles. Meeldetuletust kordas hageja e-posti teel.
3.Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, ütles hageja lepingu üles. Hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, kuid makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seetõttu pöördus hageja kohtu poole 02.12.2009.a juba hagiavaldusega.
4.Hageja nõudis kostjalt kokku 47 182,40 krooni väljamõistmist, millest põhisumma võlgnevus on 32 144,26 krooni, tasumata intress 7057,97 krooni ning viivis põhivõlgnevuselt summas 7980,17 krooni. Samuti nõudis hageja kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas summalt 32 144,26 krooni alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Õiguslikult viitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lõikele1, § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, §-le 100, § 101 lõike 1 punktidele 1, 4 ja 6 ning lõikele 2 ja § 108 lõikele 1.
5.Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavaldusele olid lisatud hageja ja kostja vahel 11.11.2006. a sõlmitud laenuleping koos laenu tagastamise graafikuga, väljavõte hageja hinnakirjast, hageja poolt kostjale 18.09.2007.a saadetud lepingu ülesütlemise teade ning hageja poolt kostjale e-kirja teel saadetud teade, Harju Maakohtu

Lk (4) 2

05.10.2009.a määrus maksekäsu kiirmenetluses ning määruse kättesaamist kinnitav ümbrik, kostja võlgnevuse arvestus ning riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid.

6.Täiendavalt esitas hageja kohtule kirjaliku seisukoha 17.02.2010.a, milles hageja märkis, et ei soovi kostjaga kompromissi sõlmida, kuna on kaotanud kostja vastu usalduse. Kostjal on läbi aegade olnud probleeme erinevatest lepingutest tulenevate võlgnevuste tasumisega. Laenuleping sõlmiti kostjaga varasemate võlgnevuste refinantseerimiseks, kuna kostja oli rikkunud juba oma varasemaid lepingulisi kohustusi hageja ees. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
7.Kostja teatas kohtule oma 05.02.2010. a kirjalikus vastuses, et ta on teadlik AS Swedbank nõudest tema vastu ning on nõus hageja hagiga. Kostja oli samuti nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Samas märkis kostja, et ta on käesoleval ajal suhteliselt maksejõuetu. Tema palk on väga väike, elukohaks on üürikorter, kostja kasvatab üksi last ning elatist ei saa. Kostja vastusele olid lisatud elukoha üürilepingu koopia, töölepingu koopia, kostja palgatõend ning Rakvere kohtutäituri Raigo Pärs`i tõend selle kohta, et AS ei ole tasunud kostjale elatist 2009.a.
8.Täiendavalt esitas kostja kohtule 27.03.2010.a kirjalikud seisukohad, milles kostja märkis, et kosjaga laenulepingu sõlmimise ajal oli kostjal normaalse palgaga töökoht. Laenu võtmise ajal elas kostja koos vägivaldse elukaaslasega. Hiljem on kostja ilma jäänud elukohast ja tööst. Kostja leidis, et sõlmis laenulepingu hagejaga tänu oma endise elukaaslase manipulatsioonile.

Kohtuotsuse põhjendused

9.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Antud asjas kogutud tõenditest (laenulepingust , toimiku lk 5-7, hageja lepingu ülesütlemise teatest kostjale 18.09.2007, toimiku lk 9, hageja e-kirja teel kostjale saadetud teatest, toimiku lk 10 ning kostja võlgnevuse arvestusest, toimiku lk 14-16) nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 11.11.2006.a laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 43 875,76 krooni ning kostja kohustus laenu tagasi maksma igakuiste graafikujärgsete maksetena koos intressidega. Kostja jättis oma lepingulised kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitmata, mistõttu hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles ning nõudis kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka viivise tasumist. Intressi tasumise kohustuse nägi kostjale ette laenulepingu alapunkt VII.
11.Kostja ei ole hagiavalduses toodud asjaoludele vastu vaielnud. Kostja on omaks võtnud laenulepingust tuleneva kohustuse ja hageja nõude kostja vastu. Samas nähtub kostja vastusest, et kostja vaidleb hagiavaldusele vastu põhjendusel, et tal puuduvad käesoleval ajal piisavad rahalised vahendid hageja nõude rahuldamiseks.
12.VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingus kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse rikkumiseks loetakse VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas viivitamist.

Lk (4) 3

13.Antud asjas on tuvastatud, et kostja võttis endale lepingulise kohustuse tasuda laenusumma koos intressidega igakuiselt 8. kuupäeval, kuid kostja jättis vastava kohustuse täitmata. VÕS § 101 lg 1 punkti 4 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgniku poolsel kohustuse rikkumisel öelda leping üles, mida hageja on käesolevas asjas ka teinud. Samuti on võlausaldajal vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1 nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt punktile 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 101 lõikele 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seega oli hagejal kohtu hinnangul õigus kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu öelda leping üles ning nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmist koos viiviste maksmisega.
14.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 103 lõikele 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttelt lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
15.Kohus leiab, et kostja poolt ei ole välja toodud asjaolusid, mis tõendaksid kohustuse rikkumise vabandatavust kostja poolt. Kostja ei ole tõendanud, et ei saanud või ei saa jätkuvalt oma lepingulisi kohustusi täita vääramatu jõu tõttu. Võimalikud muudatused kostja elu- ja töökoha tingimustes, sealhulgas muudatus kostja palga suuruses ei ole kohtu hinnangul käsitletavad vääramatu jõu asjaoludena, mis vabandaksid kostja poolset lepingu rikkumist. Laenulepingu sõlmimisel tuleb igal mõistlikul isikul arvestada, et lepingulised kohustused tuleb täita ka siis, kui ajutiselt puudub töökoht või kui töötasu suurus muutub. Vääramatuks jõuks ei ole isiku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud. Mõistliku isikuna tuli kostjal vastavaid asjaolusid vältida või ületada nendest tulenevad tagajärjed selleks, et täita oma lepingulised kohustused. Kuivõrd kostja poolt lepingu rikkumine ei ole vabandatav, on kostja vastutav oma lepinguliste kohustuste täitmise eest sõltumata sellest, et kostja majanduslik olukord on võrreldes laenulepingu sõlmimise ajaga muutunud. Kostjal tuleb oma lepingulised kohustused täita vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele.
16.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 47 182 krooni ja 40 senti, millest 32 144,26 krooni on tasumata põhivõlg, 7057,97 intress ning 7980,17 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas summalt 32 144,26 krooni alates hagi esitamisest 02.12.2009. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
17.Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Anu Uritam Kohtunik

Lk (4) 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja