Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-16812
Tsiviilasi
AS DGM Shipping hagi Boriss Admiralovi vastu 337 833.52 krooni põhivõla ning seadusjärgse viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
354 302.38 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. märtsi 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Boriss Admiralovi apellatsioonkaebus ja AS DGM Shipping vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Boriss Admiralov (ik: XXXXXXXXXXX)
esindajad
Vastuapellant (hageja): AS DGM Shipping (rk: 10061617), esindaja Julia Tuštšenko
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada vastuapellatsioonkaebus. Jätta Viru Maakohtu 4. märtsi 2008 otsus muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
Menetluskulude jaotus
Jätta
maakohtus
ja
ringkonnakohtus
kantud
Edasikaebamise kord
menetluskulud Boriss Admiralovi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
39 806.64 krooni, kokku 221 148.00 krooni. See on ligikaudselt 20 000 USA dollarit. Tõendina lisas kostja AS DGM Shipping kviitungi koopia sissetulekuorderile nr 06020401 nimetatud summana. See summa läks mahaarvamisele kahe firma vahel.
raamatupidamise tõendi, kuna kohus leidis, et need dokumendid ei oma tähtsust antud asja arutamisel. Antud asja arutamise esemeks on võlasuhted OÜ A.I. Finants ja Invest ning OÜ Palonet ja B. Admiralovi vahel. 01.06.2007 esitas hageja nõude välja mõista kõrvalnõudena viivisintressi 9,75% ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006 16 469.38 krooni ning alates 01.01.2007 10,5% aastas hagisummalt. Kohus pidas hageja nõuet viivitusintressi väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatuks, kuid lähtudes hea usu põhimõttest summas, leidis, et see ei tohi ületada põhinõude summat ehk 337 833.52 krooni.
Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige väide otsuse vastuolulisuse kohta. Kohtuotsuse põhjendustes oleva lause puhul oli tegemist tehnilise veaga, mille Viru Maakohus parandas 12.03.2008 määrusega vastavalt TsMS § 447 lg-tele 2 ja 3; 2) on alusetu väide, et hinnates kostja 16.01.2004 avaldust erinevalt mõlemast poolest, rikkus kohus TsMS § 436 lg 4. Kohus käsitles kostja 16.01.2004 avaldust kui OÜ Palonet kohustusega ühinemist vastavalt VÕS § 178 lg 1. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohtu poolt pooltevahelistele õigussuhetele erinevalt mõlemast poolest õigusliku hinnangu andmine ei ole protsessiõigusnormide rikkumine; 3) olid hagejal kostja vastu suunatud nõudeõiguse tekkimise eeldused vastavalt 16.01.2004 avaldusele täidetud ning kohus tegi õige järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele; 4) on alusetu väide, et kohus ei andnud hinnangut apellandi faktilisele väitele, et hageja on tasunud kostjale 06.02.2004 221 148 krooni. Kohus tegi õige järelduse, et OÜ Palonet poolt hageja ees rahaliste kohustuste täitmine, sh 28.05.2003 summas 59 578.20 krooni, sh käibemaks 9088.20 krooni, ning 06.02.2004 summas 221 148 krooni, sh käibemaks 39 806.64 krooni, ei oma asjas tähtsust ning ei tõenda kostja poolt hageja ees 16.01.2004 avaldusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist; 5) on esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud faktiline väide, et tasudes 221 148 krooni, kutsus apellant tagasi lubaduse tulevikus tagada oma varaga laenu tagastamist ning see väide tuleb jätta tähelepanuta vastavalt TsMS 652 lg-tele 2 ja 3. Apellandi poolt 16.01.2004 võladokumendile antav tõlgendus, et nimetatud avaldusega kohustus kostja üksnes seadma tagatist laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks, on vastuolus kostja faktiliste väidetega esimese astme kohtus, vastavalt millele olid 16.01.2004 avaldusest tulenevad rahalised kohustused täidetud OÜ Palonet poolt 06.02.2004 221 148 krooni tasumisega. 16.01.2004 avalduses kohustus kostja tagama hagejale laenu tagastamise. 16.01.2004 avalduses kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest lähtuvalt oli lepingupoolte tahe suunatud kostja poolt laenu tagastamisele, mitte kõrval- või tagatiskohustuste seadmisele. Kohus tõlgendas selles osas kostja 16.01.2004 avaldust õigesti.
vastavalt VÕS § 30 lg 1. Viidatud õigusnormi kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. 16.01.2004 võlatunnistuses lubas kostja tagada hagejale laenu tagastamise avalduses sätestatud tingimuste saabumisel, kostja 16.01.2004 avaldatu järgi tekkis kostjal uus iseseisev kohustus hageja ees ning kostja 16.01.2004 avaldus vastab VÕS § 30 lg-s 1 sätestatule.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.