Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 13. september 2019, Tartu
Haldusasi
Marju Silveti kaebus Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Tartu Halduskohtu 14. augusti 2019. a määrus Marju Silveti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Marju Silvet Vastustaja Tartu linn
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-1543
RESOLUTSIOON
1.Jätta Marju Silveti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
14.augusti 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. Muuta määruse resolutsiooni punkti 2 ja vastavas osas määruse põhjendusi ning jätta Marju Silveti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada Marju Silvetile kaebuse, määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 45 eurot Marju Silveti arvelduskontole nr EE231700017004045724 Luminor Bank AS-is.
3.Tagastada Marju Silvetile määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale kaebuse tagastamise osas võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a koosoleku protokollis nr 40 otsustati seoses võlgnevusega korraliselt üles öelda Marju Silveti eluruumi xxx kasutamiseks 16. detsembril 1998 sõlmitud eluruumi üürileping. Linnavarade komisjon teatas 15. detsembri 2017. a avalduses nr 4-8.1/08418, et ütleb M. Silvetiga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles.
M. Silvet esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus tunnistada õigusvastseks ja keelata üürilepingu korraline ülesütlemine. Tartu Maakohus jättis 25. septembri 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 kaebaja hagi Tartu linna vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 19. juuni 2019. a otsusega.
2.M. Silvet esitas Tartu Halduskohtule kaebuse seoses üürilepingu ülesütlemisega Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni ja selle liikmete peale. Kaebaja palus tuvastada Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni toimingute õigusvastasus ning teha Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile kohustavad ettekirjutused. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, et teda ei tõstetaks xxx munitsipaaleluruumist välja enne käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist.
3.Tartu Halduskohus tagastas 14. augusti 2019. a määrusega M. Silveti kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse. Määruses leidis halduskohus järgnevat.
3.1.Halduskohtu hinnangul ei ole praeguse kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses. Vaatamata asjaolule, et kaebajaga sõlmitud üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, millele kohaldub võlaõigusseaduse üürilepingu regulatsioon. Üürilepingu lõpetamine ja sellega seotud tahteavaldused on tsiviilõiguslikud. Tartu Halduskohus on kaebajale eelnevat juba haldusasjas nr 3-19-67 selgitanud ning märkinud, et kaebaja saab oma õigusi maakohtus kaitsta. Kaebaja on seda ka teinud ning maakohtule hagi esitanud. Tartu Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-582 kaebaja hagi rahuldamata. Otsus on jõustunud. Kuigi kaebaja ei ole tsiviilkohtumenetluse lõpptulemiga rahul, ei anna see talle võimalust halduskohtusse pöörduda, sest vaidlus jääb ikkagi eraõiguslikuks.
3.2.Esialgse õiguskaitse korras nõuab kaebaja, et teda ei tõstetaks välja xxx. Kuna vaidlus on eraõiguslik, tuleb kaebajal esialgset õiguskaitset taotleda maakohtult. Samas märkis halduskohus, et kuna kaebuse tagastamist saab kaebaja edasi kaevata, tuleb sisuliselt läbi vaadata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Selle jättis halduskohus rahuldamata põhjendusel, et kaebuse eduväljavaateid ei saaks ka sisulise menetluse korral suurteks pidada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.M. Silvet esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 14. augusti 2019. a määruse tühistada ja mõista kohtukulud välja riigilt või vastustajalt. Halduskohus ei ole õigesti mõistnud vaidluse eset ja alust. Kaebaja ei ole üürilepingut vaidlustanud. Määruskaebuses kirjeldab kaebaja, et vaidlus on seotud üürilepingu ülesütlemisele eelnenud ja järgnenud toimingutega ja sellega, et ta saaks jätkata korteri kasutamist. Kaebaja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemisega on seotud ametnikud, kel selleks pädevus tegelikkuses puudus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu järeldus, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, on õige. Halduskohus ei ole eksinud kaebuse eseme ja aluse määratlemisega. Halduskohtule esitatud kaebus sisaldab hulgaliselt nõudeid ja taotlusi – kaebaja on palunud tuvastada linnavalitsuse ja eluasemekomisjoni teatud toimingute/otsuste tegematajätmine, mis on seotud üürilepingu ülesütlemisega; soovinud tuvastada ametnikel pädevuse puudumise öelda üürileping üles ja teha sellega seonduvaid toiminguid; keelata temaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemine. Isegi juhul, kui väita, et praeguseks on kaebusega seonduvad asjaolud aja möödumise tõttu muutunud, on vaidluse
põhiesemeks ikkagi 5. detsembri 2017. a protokolliline otsus ja linnavarade komisjoni 15. detsembri 2017. a avaldus, millega üürileping kaebajaga üles öeldi. Kuna erinevates kohtuastmetes ja jõustunud kohtulahendites (haldusasjad nr 3-18-1779 ja nr 3-19-67 ning tsiviilasjad nr 2-19-3720 ja nr 2-18-582) on leitud, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, mis ei allu halduskohtulikule kontrollile, ei saa ka edasine, mis puudutab üürilepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid, sh kaebaja võimalikku väljatõstmist tema praegusest korterist, olla kuidagi avalik-õigusliku iseloomuga. Ükski määruskaebuses esitatud väide või sellele lisatud tõend ei muuda halduskohtu lõppjärelduse õigsust. Määruskaebuse lisad tuleb kaebajale tagastada.
7.Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga esialgse õiguskaitse kohamise küsimuse lahendamise osas. Halduskohus leidis, et kuna kaebuse tagastamise määrus on vaidlustatav, siis on efektiivse õiguskaitse tagamise eesmärgil võimalik lahendada esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus sisuliselt. Halduskohus leidis, et kaebuse edulootused pole suured ning jättis seetõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kui kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses, siis ei saa halduskohus lahendada sisuliselt ka esialgse õiguskaitse taotlust. Ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kuulu sellisel juhul halduskohtu pädevusse. Efektiivse õiguskaitse põhimõte ei õigusta ringkonnakohtu hinnangul selliste küsimuste lahendamist, mis halduskohtu pädevusse ei kuulu. Seetõttu muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi, mis seonduvad esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Kaebuse esitamisel tasus M. Silvet halduskohtule 15 eurot riigilõivu. Halduskohus leidis, et kuigi HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel riigilõiv tagastatakse, kui kohus kaebuse tagastab, tuleb tasutud riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamise tõttu lugeda tasutuks hoopiski selle eest. HKMS § 104 lg 5 p 2 regulatsioon on imperatiivne ning ei näe kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg-s 1 esitatud juhtudel ette võimalust jätta kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamata. Praegusel juhul oli kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 1 p 1, st vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ka kaebaja ise oli selgelt avaldanud soovi tasuda riigilõiv just kaebuse eest, seda oli ta märkinud ka maksekorraldusele. Nagu ülal märgitud tuleb ka siin riigilõivu tasumise ja selle tagastamise puhul arvestada asjaoluga, et kuna tegemist ei ole vaidlusega, mida saaks lahendada halduskohtus, muudab see sisuliselt võimatuks ka esialgse õiguskaitse taotluse sisulise läbivaatamise. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajale tuleb halduskohtule kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada.
9.Kaebaja on tasunud riigilõivu ka määruskaebuse esitamisel ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest ringkonnakohtule. Riigilõivuseaduse § 22 lg p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu määruskaebuse esitamise eest. Seetõttu tuleb 15 eurot, mis kaebaja tasus määruskaebuse esitamise eest, kaebajale tagastada. Tagastada tuleb ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna halduskohus jättis vaidlustatud määruses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning see oli määruskaebe korras vaidlustatav, tõlgendab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale esitatut määruskaebusena. Selle vaidlustamine aga määruskaebuse osana on riigilõivuvaba.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.