Kohtuasja number
3-2-1-13-16
Määruse kuupäev
Tartu, 6. aprill 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve
Kohtuasi
Ritva-Anneli Kurki ja Tuomas Henrikki Kurki avaldus kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-6877
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ritva-Anneli Kurki ja Tuomas Henrikki Kurki määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldajad Ritva-Anneli Kurki ja Tuomas Henrikki Kurki Puudutatud isik Tallinna notar Jaan Hargi
Asja läbivaatamise kuupäev
14. märts 2016. a, kirjalik menetlus
rahvastikuregistri andmetel ei olnud ta Soome resident alates 10. detsembrist 2003. Pärandaja suri
Maakohus on ebaõigesti ja menetlusõiguse norme rikkudes tuvastanud, et pärandaja viimane elukoht ei asunud Eestis. Pärandajal oli kinnisvara vaid Eestis, mistõttu on võimalik ka kinnisvara asukohast lähtuvalt hinnata isiku elukohta. Füüsilised isikud omandavad kinnisvara eelkõige oma elukoha soetamiseks. Pärandajal puudus teistes riikides registreeritud elukoht. Tähtsust ei ole asjaolul, et pärandaja sai maksustatavat tulu viimati 2008. aastal. Pärandajal oli piisavalt raha, tal ei olnud vajadust võtta äriühingutest dividende. Soomes ei olnud pärandajal maksustatavat tulu oluliselt kauem (teadaolevalt viimati 2003. aastal) ning Hispaanias puudus igasugune tulule suunatud tegevus. Äriühingu juhtorgani liikmelt, eelkõige juhatuse liikmelt, eeldatakse, et ta viibib siiski suure osa ajast äriühingu asukohariigis, kus ta saab äriühingu tegevust juhtida, s.o praegusel juhul Eestis. Pärandaja ja tema abikaasa viibisid Hispaanias ajutiselt puhkusel. Surmatunnistusele märgiti ekslikult nende peatuspaik Hispaanias. Pärandaja oli kõige rohkem seotud Eestiga (TsÜS § 14 lg 1). Pärandaja peied toimusid Eestis. Notar vaidles määruskaebusele vastu. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 2013. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 13). Kolleegiumi hinnangul ei ole notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamisel tegemist sisulise vaidlusmenetlusega, mille seadusandja on määranud lahendamisele hagita menetluses üksnes otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt (vt eristamise kohta lähemalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20).
pärimismenetluse algatamata jätmise otsust.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.