Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
31. jaanuar 2018.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-13447
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Margit Luga (kirjalik arvamus)
Kohtuasi Süüdimõistetu Asja läbivaatamise kuupäev
Viru Vangla esitatud materjalid Dmitri Krugljakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Dmitri Krugljakov, isikukood 38706223718, viibib Viru Vanglas 31.01.2018 avalikul kohtuistungil
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta Dmitri Krugljakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Krugljakov tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Krugljakov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.01.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 21 p 1; §§ 22 lg 2,3 – 25 lg 2 – 392 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 9 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 10.07.2009 ja lõpp 10.07.2018. Kinnipidamisasutuses Dmitri Krugljakov kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Ema, Isa ja vanaema aon nõus isiku vanaemisega antud aadressile. Isikul on põhiharidus, õppis autoremondilukksepa eriala, kuid ei lõpetanud. Viru Vanglas omandas keevitaja eriala ja riigikeele B1 taseme. Isik on vabaduses töötanud mitteametlikult autolukksepana ja ehitustöödel, samuti tootis autorehve. Vanglas keeldub töötamast majandustöödel, väljendab subkultuurilist hoiakut, kuigi varasemalt on töötanud
majandustöödel. Enne vangistust oli mitteametlik sissetulek, üritas varjata tulusid ja kulusid. Vangistuse ajal on toetanud tuttavad.Isiku sõnul kuriteo toimepanemise ajendiks oli raha puudus. K-raha andmetel nõuded puuduvad, vabanemisfondis xxx. Vabanedes on garanteeritud töökohttööandjaks on isa S.K, töökoht asub xxx linnas (ettevõte tegeleb ehitusega). Tema lähivõrgustiku möödutavad ema, isa ja vanaema. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kuritegeliku taustaga isikuid. Sugulased on nõus teda moraalselt toetama. Isik on korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Ise väidab, et alkoholi tarvitamisega probleeme pole. Varasemalt öelnud, et tarvitanud amfetamiini 2 korda, viimasel vestlusel tunnistas, et ei ole kordagi proovinud. Vangla MO andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole. Viimane kuritegu soetud narkokäitlemisega. Läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangistuses kasutanud vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Eelkõige keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Impulsiivsusele viitavad korduvad seadusrikkumised ja negatiivne käitumine vangistuses. Suudab hinnata ja põhjendada oma käitumist, välja tuua probleeme ja nende lahendis, kuid varasemalt ei ole seda sihipäraselt kasutanud, kaaskinnipeetava ründamine. Käesolev kuritegu on suunatud rahvatervise vastu, mis viitab, et ta ei mõtle tegude tagajärjele. Vangistuses läbinud vestlused teemal efektiivsete probleemilahendus oskuste areng. Enda sõnul on muutunud käitumist ja mõtlemist ning enne tegutsemist mõtleb asjad läbi, samas korduvad rikkumised vanglas näitavad vastupidist. Keeldub süstemaatiliselt majandustöödest, mis viitab subkultuurilistele hoiakutele ning asjaolule, et ei suuda asuda õiguskuulekale teele. Tahte saavutamiseks võib rünnata ja mõjutada teisi isikuid. Vangistuses on käitunud ebaviisakalt, solvanud ametnike. Varasemalt ei ole olnud krim.hoolduse all, kuid enda sõnul näeb selle vajalikkust. Vangistuses korduvaltkohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid- konfliktid kaasvangidega. Tunnistab süüd viimases kuriteos, kuid ei ole valmis põhjusi kriitiliselt analüüsima. Isikul on soov muutuda, loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid tema käitumine vangistuses viitab vastupidisele (allumatus, kaaskinnipeetavate ründamine). Kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab 1. korda. Kinnipeetava üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17%. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 11%. Viru Vangla ei toeta Dmitri Krugljakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Dmitri Krugljakov soovib asuda elama aadressile xxx, kus elavad tema ema, isa ja vanaema. Tegu on 4-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale. Lähedase on nõus teda vabanemisel moraalselt toetama. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht oma isa ettevõttes. Kriminaalhoolduse järelevalve alla pole kinnipeetavat varem määratud. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Dmitri Krugljakov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Dmitri Krugljakovi arvamuse, leiab, et Dmitri Krugljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, töökoht ja lähedaste toetus. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 10, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele ka
range järelevalvega asutuses. Isik on korduvalt keeldunud vanglas töötamast. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama ning järgima korrektselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud varasemalt tööga hõivatud, õppinud riigikeelt ning osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Dmitri Krugljakovi kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.07.2018, ärakandmiseks on veel üle 5 kuu. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda ning täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töökoht, lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduv karistatus, distsiplinaarkaristused. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti on isiku ennetähtaegsele vabastamisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Krugljakovi temale Viru Maakohtu 27.01.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.