Kohtulahend

kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuriteo toimepanemise põhjuseks on suure varalise kasu saamine. Kinnipeetav on vangistuses osalenud majandustöödel koristajana, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja selle järelgrupis ning alustanud keevitaja eriala õppimist. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Tasumata võlanõuded kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on xxx Kinnipeetava lähedased on vanemad, vanaema ja õde, suhted on head. Vangistuse perioodil on kokkusaamised olnud sagedased, suheldakse ka telefoni teel. Kinnipeetava poolt on kuritegu toime pandud grupis, seega on tema suhtlusringkonnas kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kinnipeetava käitumises ei ole täheldatud agressiivsust, probleeme lahendab vajadusel verbaalselt. Kinnipeetav suudab hinnata ja põhjendada oma käitumist, tuua välja probleeme, kuid ei ole neid sihipäraselt lahendanud, on tegutsenud emotsioonide ajel, kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema, isa, vanaema ja õde oma perekonnaga. Ema kinnitas, et suhted on head, sugulased on nõus osutama kinnipeetavale moraalset toetust. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama endisele aadressile, ema, vanaema ja isa on sellega nõus. Korteri tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, kirjalikud nõusolekud on võetud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht isale kuuluvas firmas. Kinnipeetava elamisluba kehtib kuni 24.10.2015. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud.

Maakohtu istung Kinnipeetav Dmitri Krugljakov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et oli kuritegude toimepanemise ajal väga noor. Prokuröri abi Sigrid Nurm maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud ja palus taotlus rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. Talle mõistetud liitkaristusest 9 aastat vangistust on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud 4 aastat 8 kuud. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude raskust, liitkaristust ja kinnipeetava isikut, on seda veel liialt vähe. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. antud kinnipeetava puhul kuni 10.07.2018, seega veel 4 aastat 4 kuud. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab selle läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning et ta ei pane katseajal toime uut kuritegu. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli kinnipeetav süüdi mõistetud Viru Maakohtu 13.12.2007 otsusega ning uute kuritegude toimepanemises kahtlustati teda juba märtsis 2009, seega 1 aasta 3 kuu möödumisel peale süüdimõistmist. Samuti arvestab maakohus siinkohal asjaolu, et vabaduses oli kinnipeetaval probleemiks alkoholi kuritarvitamine (teda on karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest nii väärteo- kui kriminaalkorras). Selline asjaolu ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. Kinnipeetavale on vangistuses määratud distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde. Maakohus loeb alalise elukoha omamise antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ja süüdimõistmise ajal. Seega ei takista alalise elukoha olemasolu vanemate juures kinnipeetaval kuritegude toimepanemist. Maakohus loeb antud asjas positiivseks ka töökoha olemasolu kinnipeetava isale kuuluvas OÜ-s, kuid ei pea ka sellel alusel kinnipeetava vabastamist põhjendatuks. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab hinnata erandina asjas. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.